Tegevused eesmärkide saavutamiseks

4. Aidake emal alustada imetamist lapse esimesel elupooltunnil, võimaldage ema ja vastsündinu nahk-naha kontakti ning abistage ema lapse toitmisel siis, kui beebi on imemiseks valmis
4.1. Sünnitusosakonnas soodustatakse ja teostatakse nahk-naha kontakti kõikidele vastsündinutele ja emadele vastsündinu esimese elupooltunni jooksul peale sündi, kui nende seisund seda võimaldab.
4.2. Emasid julgustatakse ja õpetatakse ära tundma viiteid lapse toitmiseelsest käitumisest, lapse valmidust rinnast imemiseks ning vajadusel abistatakse ema.
4.3. Vastsündinu kaalumine, mõõtmine ja profülaktilised protseduurid teostatakse võimalusel vastsündinu esimese elutunni möödumisel, et mitte katkestada loodud nahk-naha kontakti ning esmast imetamist.
4.4. Toetatakse sünnitusaegseid tegevusi, mis soodustavad varast imetamist 30 minutist ja toetavad ema vastsündinuga suhtlemisel.
4.5. Kogu haiglas viibitud aja vältel julgustatakse emasid jätkama rinnaga toitmist ainult rinnapiimaga, kui arst ei ole määranud teisiti.
4.6. Keisrilõikega sünnitanud emade lastele võimaldatakse esmast nahk- naha kontakti isaga; emadele võimaldatakse nahk-naha kontakti lapsega ja esimest imetamist nii kiiresti kui võimalik, potentsiaalselt operatsioonitoas või ärkamisruumis vastavalt ema või lapse tervislikule seisundile.
4.7.HIV positiivseid emasid julgustatakse ja toetatakse looma oma lapsega füüsilist kontakti, hoidma ja hellitama last.
4.8. Emasid informeeritakse rinnapiimaga toitmise vastunäidustustest ning toetatakse lapse toitmisel lähtudes individuaalsest situatsioonist.
4.9. Vastsündinu arengulukku märgitakse nahk-naha kontakti alguse ja lõpu aeg, esmase imetamise kestus.

Allikad: 3,4,5,8,9,10,11,17,21,23,26,27,28,32,34,35,37,40

 

4.1. Sünnitusosakonnas vahetult peale sündi asetatakse vastsündinu emaga nahk-naha kontakti vähemalt 1 tunniks või rohkem kuni on toimunud esimene imetamine (1-3 tundi) ja toetatakse sellist käitumist kogu sünnitusjärgsel perioodil, eriti kui on tegemist imetamisprobleemidega. Nahk-naha kontakt tähendab, et kohe peale sündi laps kuivatatakse ja pannakse paljalt kõhuli asendis (pikisuunas) ema kõhule, rindkerele. Ema on selili, ülakeha veidi tõstetud, poollamavas asendis, emal on mõlemad käed vabad, ta saab last toetada - sellises asendis võtab laps kõige kauem ja paremini rinda, selline asend on vajalik nahk-naha kontaktiks sünnitusjärgselt, mitte külili asend! Laps kaetakse eelsoojendatud kahekordse suure froteerätikuga, pähe pannakse müts. Ideaalis kestab ema ja lapse nahk-naha kontakt 2 tundi kuni laps on ise rinnani jõudnud, rinnast imema hakanud ja on toimunud esimene imetamine. Välditakse lapse tagantkiirustamist rinnale või lapsele ise rinna suhu panemist!
Ei avaldata survet emale ja lapsele, kui ruttu esimene imetamine peaks toimuma, kui kaua see peaks kestma, kui hästi laps rinna haarab või kui palju kolostrumi laps imeb.

 

Kaksikute sünnil pannakse võimalusel esimene kaksik ema kõhule nahk-naha kontakti, kuni ema hakkab teist last sünnitama. Siis antakse esimese lapse isale nahk-naha kontakti, kuni teine laps on sündinud. Seejärel pannakse mõlemad lapsed ema kõhule ja aidatakse hiljem imetamisel.

 

Varane nahk-naha kontakt ja edukas imetamine on doosist sõltuvad: mida pikem on esmane ema-lapse nahk-naha kontakt esimese 3 tunni jooksul peale sünnitust (ideaalis kestus minimaalselt 2 tundi) seda suurem on tõenäosus, et laps on ainult rinnapiimatoidul sünnitusmajas ja ka hilisemas perioodis (kogu imetamisperioodi õnnestumine, kvaliteet ja kestus on pikemad).

 

Ema ja lapse nahk-naha kontakt vahetult peale sündi on väga tähtis ja vajalik, kuna hoiab ema keha soojusega lapse soojana, rahustab ema ja last, aitab stabiliseerida lapse südametegevuse ja hingamise, aitab metaboolset adaptatsiooni, veresuhkru stabiliseerumist lapsel, võimaldab lapsel rinda otsida ja ise rinda haarata, mis resulteerib efektiivse imemisega, koloniseerib lapse keha ema normaalsete keha bakteritega, vähendab lapse karjumist ning sellega vähendab stressi ja energia kaotust, tugevdab lähedase sideme teket ema ja lapse vahel. Lapsed, kelle seisund sünnijärgselt ei ole stabiilne – saavad emaga nahk-naha kontakti hiljem, seisundi stabiliseerumise järgselt.

 

4.1.1.Nahk-naha kontakti ajal on võimalik üliharva esinev risk vastsündinu postnataalseks kollapsiks esimese 24 tunni jooksul (s.o. juhuslik, õnnetus asfüksia, mis on asendist tingitud hingamisteede obstruktsioonist). Nahk-naha kontakti ajal on asfüktiline asend kui: laps on kõhuli ema rindkerel, rinnal või külili asendis ema kõrval ning nägu (nina, suu) on surutud tihedalt ema rinna või kõhu vastu ja/või kaetud tekiga - see võib põhjustada ülemiste hingamisteede obstruktsiooni, ohtlik ka lapse selili asend voodis või selili ema kõrval!

 

See ei tohiks olla põhjuseks, et vähendada või vältida nahk-naha kontakti, millel on selge teaduslikult tõestatud positiivne mõju emale ja lapsele. Oluline on teada riski faktoreid ja kindlustada, et - laps oleks ämmaemanda poolt sageli jälgitud esimesel 2-3 elutunnil. Lapse asend peaks olema ohutu nahk-naha kontakti ajal – s.t. nina ja suu oleksid vabad, hingamine oleks vaba, mitte suletud ülemised hingamisteed ema kõhuga või rinnaga; vältida pikaaegset lapse üleni (eriti näo) kaetuna teki all olekut.

 

Riski faktorid: esmassünnitaja – kogemuste puudus lapse õigeks jälgimiseks, õige asendi sättimiseks, ema ja lapse väsimus, ülekaaluline ema. Väsinud ema kõrvale voodisse ei peaks laps magama jääma, panna voodisse, ema kõrvale, külili asendisse.

 

4.2. Emadel aidatakse ära tunda viited lapse toitmiseelsele käitumisele. Kui laps on emaga nahk-naha kontaktis, toitmiseelne käitumine võib kesta minuteid, tund ja rohkem. Lapse toitmiseelne käitumine sisaldab: lühikest puhkust peale sündi uue ümbrusega tutvumiseks, otsimisrefleksi vallandumisel aktiivselt suuga otsimist, käe suu juurde toomist, sõrmede imemist, imemisliigutuste tegemist, keele suust välja ajamist, häälitsemist, rinna ja nibu katsumist käega; fokusseerimist rinna tumedale areoolile ja roomamist ema rinna suunas, jalgadega tõukamist, liikumist otse ja külgsuunas, rinnanibu leidmist ja laia suuga nibu haaramist.

 

4.3. Nahk-naha kontakti mittevajalikuks katkestamiseks ja esmase imetamise õnnestumiseks oodatakse vastsündinule vajalike rutiinsete protseduuridega nagu kaalumine, mõõtmine, vannitamine, lihasesiseselt K-vitamiini manustamine, pediaatri läbivaatus, riietamine või teki sisse mähkimine enne ema kõhule panekut, kuni on toimunud esimene imetamine. K-vitamiini süsti peaks tegema 6 tunni jooksul peale sündi. Vajadusel tagatakse personali teadmised ja oskused läbivaatuse tegemiseks ema kõhul. Laps võib selleks ajaks ema kõhule jääda, kui õmmeldakse episiotoomia või keisrilõike haava.

 

4.4. Toetatakse sünnitusaegseid tegevusi, mis soodustavad varast imetamist 30 minutist:

 

4.4.1. tegevused, mis toetavad ema vastsündinuga suhtlemisel: emotsionaalne sünnitusaegne toetus (tugiisik), limiteeritud invasiivsed protseduurid, tähelepanu pööramine ema valu leevendamisel ravimite toimest lapsele, varasel sünnitusaegsel perioodil lubada vähese riskiga naisel süüa kerget toitu ja jooki energiavarude säilitamiseks, liikumisvabadus sünnituse ajal, vältida mittevajalikke keisrilõikeid ja soodustada varast ema-lapse kontakti, esimest imetamist. Ema toetamine sünnituse ajal realiseerub: varase ja sagedase imetamisega, lapsega kergemini lähedase sideme tekkega; lapsel pikema ärkvelolekuga peale sündi, vähenenud riskiga hüpoglükeemiaks, hüpotermiaks, stressiks ja vähemaks energiakaoks.

 

4.4.2. Võimalusel välditakse tegevusi, mis pidurdavad, takistavad ema-lapse kontakti ja imetamist: voodis lamamise nõudmine sünnitustegevuse ajal ja sünnitusel, emotsionaalse toetuse puudumine, söögi- ja joogi mitte lubamine, valu leevendamiseks ravimite kasutamine, millel on sedatiivne toime emale ja lapsele, episiotoomia teostamine, pidev loote monitooring. I/v infusioonravi - rakendada kindlatel näidustustel - piirab ema liikumist, liigse vedeliku infusioon emale võib beebil sünnijärgselt tekitada elektrolüütide düsbalanssi ja suurt kaalukaotust; lapse kinnimähkimine peale sündi, lapse ja ema eraldamine sünnitusjärgselt.

 

4.5. Kui laps ei alustanud rinna imemist sünnitustoas, siis tagatakse emale lapsega nahk-naha kontakti jätkumine sünnitusjärgses palatis. Kui sünnitustoas on kiire, kohtade puudus, võib ema ja lapse transportida nahk-naha kontaktis olles palatisse, kus kontakt jätkub.

 

Kui ema ei soovi oma last hoida, võib see olla sünnitusjärgse depressiooni-, lapsest loobumise või väärkohtlemise suuremaks riskiks. Julgustades kontakti võib see vähendada lapsele ema poolt kahju tekitamist.

 

4.6. Keisrilõike järgselt julgustatakse esmast imetamist nii kiiresti kui võimalik, potentsiaalselt operatsioonitoas või ärkamisruumis. Keisrilõike järgselt rutiinseks praktikaks võiksid olla varane ema–lapse nahk-naha kontakt ja abistamine imetamisel.

 

4.6.1. Spinaal- või epiduraalanesteesia korral laps sünnitatakse ema rindkerele, nahk-naha kontakti ja imetamise alustamine toimub 1. elutunnil nagu vaginaalse sünnituse korral.

 

4.6.2. Üldanesteesia korral nahk-naha kontakti tehakse ärkamisruumis, kui ema on adekvaatne, võib olla veel unine, seni võib olla nahk-naha kontakt isaga (tagab soojuse, rahulolu). Tavaliselt ~4 tundi pärast üldanesteesias keisrilõiget on ema adekvaatne ja võib alustada nahk-naha kontaktiga. Terve, heas seisundis ajaline vastsündinu, võib seniks esimese toitmiskorraga oodata. Aidata ema, kui laps näitab valmisolekut imemiseks, otsib, leiab rinna ja imeb, juhul kui ema on veel unine

 

4.6.3. Isaga nahk-naha kontakt - on rutiinselt rakendatav alternatiivne sünnijärgne lapse eest hoolitsemise viis, kui ema ja lapse nahk-naha kontakt ei ole võimalik (keisrilõige). Suurendab lapse heaolu, soodustab suhtlemist ja vokaalset kommunikatsiooni vastsündinud lapsega, aitab lapse temperatuuri soojana hoida, kuni emaga on kontakt võimalik.

 

Emaga võimaldatakse nahk-naha kontakti lapsega esimesel võimalusel vastavalt ema või lapse tervislikule seisundile.

 

4.6.4. Keisrilõike järgselt aidatakse emal leida sobiv imetamisasend: selili lamades, laps ema rindkerel; ema külili asendis - aitab emal valu vähendada esimestel tundidel SC järgselt ja võimaldab imetada isegi kui ema lamab lõdvalt ka spinaalanesteesia järgselt, padi panna selja taha, kui ema lamab külili; istuv asend, padi haavast kõrgemal või laps hoituna ema küljel käega, mis on rinnale lähemal; istuv asend, padi ema põlvede alla või ühe põlve alla.

 

4.6.5. Ema ja laps on keisrilõike järgselt ühes ruumis, vajadusel koos abistamisega, kuni ema on võimeline ise lapse eest hoolitsema.

 

4.7. Kui emal on HIV infektsioon, ema ei imeta last, kuid laps võib ikka ema juurde jääda. HIV positiivne ema peaks kindlasti oma last hoidma, hellitama, olema temaga füüsilises kontaktis.

 

4.8. Emasid informeeritakse imetamise kasuteguritest, esmase imetamise tähtsusest ning imetamise vastunäidustustest ja tagatakse piisav toetus ja juhendamine lähtudes situatsioonist.

 

4.9. Vastsündinu arengulukku märgitakse nahk-naha kontakti alguse ja lõpu aeg, kuna laps rinda võttis, mis näitab, et nahk-naha kontakt on sama tähtis kui teisedki tegevused, mida peab fikseerima haigusloos.