Teaduspõhine kirjandus kinnitab, et rinnapiim on optimaalne toit vastsündinutele. Maailma Tervishoiu Organisatsioon (MTO), UNICEF, Ameerika Pediaatrite Akadeemia (The American Academy of Pediatrics), The Academy of Breastfeeding Medicine ja paljud teised professionaale koondavad organisatsioonid soovitavad esimesel kuuel elukuul pakkuda imikule ainult rinnapiima ning jätkata imetamist paralleelselt lisatoidu andmisega vähemalt lapse esimese eluaasta lõpuni.

 

Tänapäevased soovitused, mis põhinevad aastakümneid kestnud teaduspõhistel uurimistööde tulemustel, peavad kõige ideaalsemaks imiku toiduks esimesel elupoolaastal ainult rinnapiima. Rinnapiim sisaldab kõiki vastsündinu ja imiku tervislikuks arenguks vajalikke toitaineid.

 

Uurimused on näidanud, et imetamisel on märkimisväärne kasu nii toiteväärtuslikust, arengulisest, psühholoogilisest, immunoloogilisest, sotsiaalsest, ökonoomsest kui keskkondlikust aspektist. Rinnapiima saavatel lastel esineb vähem seedeprobleeme, põletikke ja allergiaid. Imetamine vähendab ülekaalulisuse ja südame-veresoonkonna haiguste riski hilisemas elus.

 

Rinnalt imemine rahustab last, on hea tema suuõõne arengule ja hambumuse kujunemisele. Rinnapiim on alati õigel temperatuuril, puhas ja odav. Imetamiseks ei ole vaja ühtegi abivahendit ja last saab rinnaga toita praktiliselt kõikjal. Rinnapiim kaitseb last nakkuste eest, sisaldades komponente, mida imiku piimasegudes ei ole: hormoone, ensüüme, kasvufaktoreid, asendamatuid rasvhappeid, immunoloogilisi kaitsefaktoreid. Imikud, keda toidetakse piimaseguga või kelle rinnaga toitmine lõpetatakse varem, on enam ohustatud ülekaalust, diabeedist, hingamisteede ja kõrva infektsioonidest ning imiku äkksurma sündroomist, vajades seejuures arvuliselt rohkem arsti visiite ja sagedasemat hospitaliseerimist.

 

Kuna rinnaga toitmine on osa normaalsest sünnitusjärgsest protsessist, sobib see ideaalselt ka naisele. Imetamine soodustab kiiremat sünnitusjärgset taastumist, kiiremini väheneb ka rasedusaegne lisakaal. Imetanud naistel on väiksem risk haigestuda rinnanäärme– või munasarjavähki, väheneb ka osteoporoosi risk menopausi perioodil.

 

Teaduspõhises kirjanduses on ulatuslikult kirjeldatud erinevaid takistusi, mis ei võimalda imikuid toita ainult rinnapiimaga vähemalt kuus esimest elukuud. Peamiste põhjustena, miks emad lõpetavad imetamise enne lapse kolme kuu vanuseks saamist, kirjeldatakse tajutud rinnapiima vähesust, valu imetamisel, esimestel elupäevadel haiglas antud piimasegu jpm. Lisaks tuuakse välja erinevaid imetamise tehnikaga seotud probleeme, näiteks vale imemisvõte ja valulikud rinnanibud.

 

Imetamisega seotud otsused on mõjutatud paljudest erinevatest teguritest, näiteks ema varasem imetamiskogemus, perekonna ja sotsiaalse võrgustiku toetus või selle puudumine, tööle või kooli naasmine ning ühiskondlik aktsepteeritus.

 

Eestis sünnib enamus lapsi haiglas, kus ema ja laps saavad oma esimese rinnaga toitmise kogemuse. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku sünnitus- ja sünnijärgses osakonnas on nahk-naha kontakti, esmase imetamise alustamist ja ema-lapse ööpäevaringset koosolemist samm haaval rakendatud alates 1990-datest aastatest ning personal ja emad on teadlikud selle kasuteguritest. Nimetatud tegevused moodustavad vaid väikese osa Beebisõbralikust praktikast, mis eelkõige loob tingimused rinnaga toitmise alustamiseks ning edukaks jätkumiseks. Ema esmane toimetulek imetamisega ning tema pühendumus jätkata hoolimata võimalikest probleemidest, võivad suurel määral olla mõjutatud tervishoiutöötajate toetusest ning imetamisega seotud hoiakutest.

 

Esimene kogemus omab kestvat mõju hilisemale imetamiskäitumisele, mistõttu on emadushooldust osutaval haiglal väga oluline võimalus mõjutada rinnaga toitmise edukust. Uurimistööde tulemused annavad kinnitust, et Beebisõbraliku algatuse rakendamine mõjutab olulisel määral laste ainult rinnaga toitmise määra.

 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et rinnaga toitmise alustamine sünnijärgselt ning selle jätkumine läbi imiku esimese eluaasta kannab endas arvukalt kasutegureid nii lapsele, emale, perele kui ühiskonnale tervikuna.

 

Käesoleva strateegia eesmärk koondab kolme olulist aspekti rinnaga toitmise kaitsmisel ja edendamisel:

  1. Julgustada ja toetada emasid tunnustama rinnaga toitmist, selle kasutegureid lapsele ja neile endile; julgustada neid alustama esmast imetamist võimalikult varakult peale sünnitust ning jätkama rinnaga toitmist vähemalt lapse kuue kuu vanuseks saamiseni ja muutma see endale positiivseks kogemuseks.
  2. Osaleda aktiivselt rinnaga toitmise edendamisel ja kaitsmisel, väärtustades imetamist, kui normaalset vastsündinu toitmisviisi luues võimalused pakkuda emadele ja peredele toetust ning juhendust, mõjutades seeläbi suuremat arvu emasid imetamisega alustama ja jätkama.
  3. Panustada turvalise ja rinnaga toitmist toetava keskkonna loomisesse, tunnustades imetavate emade ja perede enesemääramisõigust.