Kui Sind on vägistatud või muul moel seksuaalselt rünnatud, siis pöördu abi järele.

 

Sinu soovil ja nõusolekul pakume:

Esmast nõustamist
Läbivaatust ja tõendite kogumist
Abi raseduse ärahoidmisel
Suguhaiguste testimist ja HIV kontaktijärgset ravi
Järelnõustamist
Toetust politseisse pöördumiseks

 

 

Esmast nõustamist

Sinuga kohtub esmalt vastuvõtuosakonna õde, kes tunneb seksuaalvägivalla mõju ja mõistab, et oled läbi teinud raske trauma. Ta saadab Sind edasi naistekliinikusse. Seal kohtud spetsiaalse ettevalmistusega õega. Sulle antakse teavet ja selgitatakse, missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas ja saad rahulikult otsustada, mida edasi teha. Ta kuulab ära kõik Sinu mured ja aitab nendele lahendust leida. Ta nõustab Sind edasise abi võimaluste osas.

 

Läbivaatust ja tõendite kogumist

Ühe abivõimalusena pakume läbivaatust ja tõendite kogumist, sest on tähtis saada ülevaade Sinu terviseseisundist, kirjeldada ja ravida vigastusi ning koguda tõendmaterjal, mida hiljem saab kasutada uurimisel. Mõnikord tuntakse läbivaatuse ees ärevust ja ebamugavust. Sinu arst ja õde on saanud eriettevalmistuse, kuidas seda Sulle võimalikult mugavalt läbi viia, nii et tunneksid ennast väärikalt ja austusega kohelduna. Sulle selgitatakse, mis läbivaatuse ajal toimub. Sul on õigus ja võimalus otsustada igal hetkel läbivaatus lõpetada. Võid paluda, et Su sõber või pereliige viibiks läbivaatuse juures.
Läbivaatusel:
- küsib arst Sinu eelneva terviseseisundi kohta
- vaatab üle võimalikud vigastused
- aitab otsustada, kas on vaja abi raseduse ärahoidmisel (nt võtta SOS-pille)
- otsustab koos Sinuga, kas vajad ravi, et vähendada HIV või mõne suguhaigusega nakatumise võimalust
- otsustab, milline tõendmaterjal koguda (nt sperma tupes, aluspüksid vms)
- pakub sulle uriini ja veenivere kogumist, et tulevikus sealt vajadusel määrata uimastite jälgi

 

Abi raseduse ärahoidmisel

Kui seksuaalvägivalla tagajärjel on oht rasestumiseks, siis pakume abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine. SOS-pillid vähendavad rasestumise riski, kui neid võtta 3-5 päeva jooksul pärast juhtunut. Mida varem SOS-pille võtta, seda tõhusamad need on. Saame anda Sulle tasuta SOS-pillid. Vasega emakasisendi vahendi (samuti tasuta) paigaldamine viie ööpäeva jooksul pärast juhtunut hoiab rasestumise tõhusalt ära. Arst pakub välja parima võimaluse.

 

Suguhaiguste testimist

Seksuaalvägivalla käigus on oht nakatuda seksuaalsel teel levivate haigustega. Anname nõu, kuidas ja millal on otstarbekas suguhaiguste suhtes testida ja kas võiksid vajada ennetavalt ravi. Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vastavalt vajadusele vatipulgaga eritist neelust, tupest või pärakust ning samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Testida on vaja korduvalt ja selles osas nõustab Sind arst.

Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Arst aitab Sul otsustada, kas vajad seda. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja arst suunab Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule ravi toetaiseks ja jälgimiseks. Ravi kestab 28 päeva. 
Kui oled B-hepatiidi suhtes vaktsineerimata ja arsti hinnangul vajad seda, siis tuleb esimesel võimalusel vaktsineerimisega alustada (hiljemalt 6 nädala jooksul) – selleks suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule.
Uuringud ja ravi on Sulle tasuta.

 

Järelnõustamine

Meie nõustajad on saanud eriettevalmistuse seksuaalvägivalla üleelanu aitamiseks. Võid tunda tundeid, mida pole eales varem kogenud, haavatavust, hirmu ja üksildust. Sellised reaktsioonid on täiesti loomulikud. Võid soovida oma tundeid jagada kellegagi, kes sind mõistab.

Pärast esmase abi järele pöördumist kutsume visiitidele naistearsti juurde, et saaksid jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitab naistearst pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule Tartu Seksuaaltervise Kliinikusse. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas paremini Sulle toeks olla. Sulle pakutakse, et käiksid järelnõustamisel sulle sobival ajal regulaarselt mingi aja jooksul. Isegi kui alguses tundub nõustamisvisiitidel käimine sulle vastumeelne, võid aja jooksul avastada, et nõustamisest on üha enam abi ning see toetab sinu paranemist.
Loe lähemalt Toimetulek pärast seksuaalvägivalda

 

Toetus politseisse pöördumiseks

Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas Sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametliku käigu andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi elu ja tervis on ohus.
Esmase abi järele pöördudes nõustab arst, kuidas politseisse pöörduda ja kuidas seal menetlustoiminguid läbi viiakse. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad sind aidata ka ohvriabitöötajad ja naiste varjupaigad.

 

Pöörduda võib ööpäevaringselt otse Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda või minna esmalt politseisse, kes seejärel toimetab Sind esmase abi järele haiglasse. On võimalik, et saad soovituse pöördumiseks oma perearstilt või muult spetsialistilt. Sul on õigus saada esmalt abi ja siis otsustada, kas ja millal politseisse pöörduda.

Kunagi ei ole liiga hilja, et pöörduda pärast seksuaalvägivalda abi järele.
Kui seksuaalvägivald toimus rohkem kui 7 päeva tagasi, siis ei ole võimalik koguda tõendmaterjali. Küll aga võid vajada psühholoogilist abi või testimist seksuaalsel teel levivate nakkuste osas.
Seksuaalvägivald on laastav kogemus, mis võib elu väga pikalt mõjutada. Isegi pärast esmase šoki möödumist võib juhtunu end vahel ootamatult meelde tuletada. Sind võib tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtunut eitada. Sul võib olla probleeme seksuaalsuhetes. Sul võib olla raske keskenduda jätkamaks õpinguid või töötamaks oma senisel töökohal. Need reaktsioonid on Sinu olukorras täiesti normaalsed. Kui tunned, et need hakkavad üle pea kasvama ja igapäevaelu liialt häirima, otsi leevendust mõne lähedase inimese või professionaalse abistaja käest. Vt Teised abivõimalused seksuaalvägivalla korral

Praktiline abi ja tugi

Ära jäta seksuaalvägivalla üle elanud lähedast üksi. Ole ise toeks või kutsu keegi lähedane inimene, keda ohver usaldab. Kogetud vägivald võib oluliselt mõjutada eluga toimetulekut ja töövõimet. Inimene võib vajada abi igapäevastes asjades. Igapäevarütmi alalhoidmine on oluline – see taastab turvatunde. Aita hoolitseda põhivajaduste eest – piisav toit ja magamine. Selgita välja, kas on vajalik abi lapsehoidmisel või muudes igapäevastes toimingutes. Vestlus ei tarvitse keskenduda ainuüksi juhtunule, kuigi sellest rääkimine turvalise inimesega on paranemise seisukohast vajalik.
Inimese jaoks on tähtis, et temasse suhtutaks kui samasse inimesse, kes ta oli enne vägivalla kogemist. Ole avatud ja lähedal. Ohvril on hea teada, et oled vajadusel tema jaoks olemas.
Traumakogemus võib põhjustada unehäireid, hirmuseisundeid ja keskendumishäireid. Inimese baasturvalisuse tunne on häiritud. Võib olla hirm üksinda kuskil käia. Paku sel puhul ennast kaasa – näiteks arsti juurde või politseisse minnes. Julgusta ohvrit, et ta pöörduks ka professionaalse abi poole.

 

Hingeline tugi

Seksuaalvägivalla üle elanud inimene võib tunda häbi, ebaturvalisuse, lootusetuse, abituse, hirmu, süü ja viha tundeid. Kinnita, et oled toeks ja usud teda. Ütle, et juhtunu ei ole tema süü – ohver ei oleks saanud kuidagi juhtunut ära hoida. Mõistmine ja empaatia on aitaja tähtsaimad omadused. Toimunut ei saa olematuks teha, kuid saab aidata lähedasel inimesel sellest toibuda ja terveneda.
Kuula. Ohvrile on tervendav, kui ta saab aja jooksul kogetust rääkida. Ära pisenda tema kogetut ega pane seda kahtluse alla. Luba ohvril rääkida nii sageli kui ta soovib. Kellegagi rääkides saab luua toimunust korrastatuma pildi ning muuta sellega seonduvad mõtted ja tunded kontrollitavaks.

 

Tingimusteta tugi

Ohver töötab läbi tugevaid ja vahelduvaid tundeid – see on loomulik osa paranemisest. Anna mõista, et mõistad ja tunnustad inimese tundeid. Nutt, lein, viha ja hirm – nendest rääkimine aitab.
On võimalik, et lähedane ei taha juhtunust rääkida. Mõnikord võib tunduda, et seksuaalvägivalla üleelanu ei tunne midagi – seegi on loomulik. Vältides juhtunuga seotud mõtteid ja tundeid, inimene puhkab ja kogub jõudu toibumiseks. Kui vältiv käitumine jätkub ja oma tundeid ja mõtteid ei töötata läbi, siis võib omalt poolt julgustada juhtunust rääkima – ütle, et oled olemas, kui lähedane on valmis rääkima. Vajadusel otsige koos professionaalset abi.

Mõnikord võib olla raske leida õigeid sõnu. Sõnade asemel on lähedalolek ja hoolimine rohkem lohutust ja turvalisust pakkuv. Mõnikord on kallistus või käest kinni hoidmine tähtsam kui sõnad. Mõnikord ohver ei soovi puudutamist. Kuula ja küsi otse, millist abi lähedane ise soovib. Ole lugupidav ja peenetundeline, luba ohvril edeneda oma rütmis. Ole kannatlik. Ära oota, et su lähedane toibub kiiremini, kui ta selleks tegelikult on võimeline.

 

Kuidas jaksata

Sinu lähedasega juhtunu puudutab ka sind. Võid tunda süüd, et ei suutnud juhtunut ära hoida. Või abitust – et ei oska piisavalt aidata ja lohutada. Ja viha – miks nii pidi minema. Hirmuunenäod, keskendumisraskused ja jõuetustunne on tavapärased ka ohvri lähedastel.
Enda jõuvarude eest tuleb hoolitseda. Vajalik on aeg ka iseendaga, oma tunnete ja mõtetega olemiseks. Rääkimine, kirjutamine ja kehaline aktiivsus on abiks. Püüa tasakaalustuseks teadlikult lõõgastuda ja puhata. Ole enda vastu hea. See annab jõudu, et aidata. Tee endale selgeks piirid, kuhumaani saad aidata. Kaalu, kas vajad vestlust mõne usaldusväärse inimese või professionaaliga.

Võid olla hirmul, segaduses ja tunda enda abituna. Võid tunda, et ei suuda kedagi usaldada ja kardad abi järele pöörduda. Meie eriettevalmistusega meeskond, kes mõistab ja tunneb seksuaalvägivalla mõju, saab Sind aidata.

Palun toimi järgmiselt:

  • Mine kohta, kus sul on ohutu ja turvaline. Hädaolukorras võid helistada numbrile 112
  • Kui Sul on tõsised vigastused ja vajad kiiret meditsiiniabi, siis helista (112)
  • Ära pese, ära vaheta riideid
    Tõendite kogumise huvides on hädavajalik ennast mitte pesta ega riideid vahetada, kuigi selline seesmine vajadus võib tekkida. Abi järele pöördudes võta vahetusriided kaasa. Juhul, kui oled siiski riideid vahetanud, säilita seljas olnud riideid (sh aluspesu), pesemata, soovitavalt paberkotis.

 

Sinu soovil ja nõusolekul pakume:

Esmast nõustamist
Läbivaatust ja tõendite kogumist
Abi raseduse ärahoidmisel
Suguhaiguste testimist ja HIV kontaktijärgset ravi
Järelnõustamist
Toetust politseisse pöördumiseks

 

Esmast nõustamist

Sinuga kohtub esmalt vastuvõtuosakonna õde, kes tunneb seksuaalvägivalla mõju ja mõistab, et oled läbi teinud raske trauma. Ta saadab Sind edasi naistekliinikusse. Seal kohtud spetsiaalse ettevalmistusega õega. Sulle antakse teavet ja selgitatakse, missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas ja saad rahulikult otsustada, mida edasi teha. Ta kuulab ära kõik Sinu mured ja aitab nendele lahendust leida. Ta nõustab Sind edasise abi võimaluste osas.

 

Läbivaatust ja tõendite kogumist

Ühe abivõimalusena pakume läbivaatust ja tõendite kogumist, sest on tähtis saada ülevaade Sinu terviseseisundist, kirjeldada ja ravida vigastusi ning koguda tõendmaterjal, mida hiljem saab kasutada uurimisel. Mõnikord tuntakse läbivaatuse ees ärevust ja ebamugavust. Sinu arst ja õde on saanud eriettevalmistuse, kuidas seda Sulle võimalikult mugavalt läbi viia, nii et tunneksid ennast väärikalt ja austusega kohelduna. Sulle selgitatakse, mis läbivaatuse ajal toimub. Sul on õigus ja võimalus otsustada igal hetkel läbivaatus lõpetada. Võid paluda, et Su sõber või pereliige viibiks läbivaatuse juures.
Läbivaatusel:
- küsib arst Sinu eelneva terviseseisundi kohta
- vaatab üle võimalikud vigastused
- aitab otsustada, kas on vaja abi raseduse ärahoidmisel (nt võtta SOS-pille)
- otsustab koos Sinuga, kas vajad ravi, et vähendada HIV või mõne suguhaigusega nakatumise võimalust
- otsustab, milline tõendmaterjal koguda (nt sperma tupes, aluspüksid vms)
- pakub sulle uriini ja veenivere kogumist, et tulevikus sealt vajadusel määrata uimastite jälgi

 

Abi raseduse ärahoidmisel

Kui seksuaalvägivalla tagajärjel on oht rasestumiseks, siis pakume abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine. SOS-pillid vähendavad rasestumise riski, kui neid võtta 3-5 päeva jooksul pärast juhtunut. Mida varem SOS-pille võtta, seda tõhusamad need on. Saame anda Sulle tasuta SOS-pillid. Vasega emakasisendi vahendi (samuti tasuta) paigaldamine viie ööpäeva jooksul pärast juhtunut hoiab rasestumise tõhusalt ära. Arst pakub välja parima võimaluse.

 

Suguhaiguste testimist

Seksuaalvägivalla käigus on oht nakatuda seksuaalsel teel levivate haigustega. Anname nõu, kuidas ja millal on otstarbekas suguhaiguste suhtes testida ja kas võiksid vajada ennetavalt ravi. Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vastavalt vajadusele vatipulgaga eritist neelust, tupest või pärakust ning samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Testida on vaja korduvalt ja selles osas nõustab Sind arst.

Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Arst aitab Sul otsustada, kas vajad seda. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja arst suunab Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule ravi toetaiseks ja jälgimiseks. Ravi kestab 28 päeva.
Kui oled B-hepatiidi suhtes vaktsineerimata ja arsti hinnangul vajad seda, siis tuleb esimesel võimalusel vaktsineerimisega alustada (hiljemalt 6 nädala jooksul) – selleks suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule.
Uuringud ja ravi on Sulle tasuta.

 

Järelnõustamine

Meie nõustajad on saanud eriettevalmistuse seksuaalvägivalla üleelanu aitamiseks. Võid tunda tundeid, mida pole eales varem kogenud, haavatavust, hirmu ja üksildust. Sellised reaktsioonid on täiesti loomulikud. Võid soovida oma tundeid jagada kellegagi, kes sind mõistab.

Pärast esmase abi järele pöördumist kutsume visiitidele naistearsti juurde, et saaksid jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitab naistearst pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule Tartu Seksuaaltervise Kliinikusse. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas paremini Sulle toeks olla. Sulle pakutakse, et käiksid järelnõustamisel sulle sobival ajal regulaarselt mingi aja jooksul. Isegi kui alguses tundub nõustamisvisiitidel käimine sulle vastumeelne, võid aja jooksul avastada, et nõustamisest on üha enam abi ning see toetab sinu paranemist.
Loe lähemalt Toimetulek pärast seksuaalvägivalda

 

Toetus politseisse pöördumiseks

Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas Sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametliku käigu andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi elu ja tervis on ohus.
Esmase abi järele pöördudes nõustab arst, kuidas politseisse pöörduda ja kuidas seal menetlustoiminguid läbi viiakse. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad sind aidata ka ohvriabitöötajad ja naiste varjupaigad.

Kui soovid olla toeks oma lähedasele pereliikmele või sõbrale, kes on kogenud seksuaalvägivalda, võid olla segaduses ja abitu. Oma tunnete läbitöötamine aitab Sul toetada lähedast, kellest hoolid.
Saad toetada oma lähedast, kui:

  • kuulad teda ja ei uuri juhtunu detailide kohta – alati ei soovita kohe kõigest rääkida
  • sa ei küsi MIKS küsimusi - nt miks sa sinna läksid, miks sa alkoholi tarvitasid jne
  • austad oma lähedase otsust pöörduda või mitte pöörduda politseisse
  • oled kannatlik ja ei ütle, et juhtunu tuleks unustada
  • usud oma lähedast
  • lubad oma lähedasel nutta ja väljendada oma tundeid isegi kui nutmine sind ärritab

 

Loe lähemalt: Kuidas toetada seksuaalvägivalda kogenud sõpra või pereliiget