Prindi

Kui Sind on vägistatud või muul moel seksuaalselt rünnatud, siis pöördu abi järele.

 

Sinu soovil ja nõusolekul pakume:

Esmast nõustamist
Läbivaatust ja tõendite kogumist
Abi raseduse ärahoidmisel
Suguhaiguste testimist ja HIV kontaktijärgset ravi
Järelnõustamist
Toetust politseisse pöördumiseks

 

 

Esmast nõustamist

Sinuga kohtub esmalt vastuvõtuosakonna õde, kes tunneb seksuaalvägivalla mõju ja mõistab, et oled läbi teinud raske trauma. Ta saadab Sind edasi naistekliinikusse. Seal kohtud spetsiaalse ettevalmistusega õega. Sulle antakse teavet ja selgitatakse, missugused abivõimalused on Sinu jaoks olemas ja saad rahulikult otsustada, mida edasi teha. Ta kuulab ära kõik Sinu mured ja aitab nendele lahendust leida. Ta nõustab Sind edasise abi võimaluste osas.

 

Läbivaatust ja tõendite kogumist

Ühe abivõimalusena pakume läbivaatust ja tõendite kogumist, sest on tähtis saada ülevaade Sinu terviseseisundist, kirjeldada ja ravida vigastusi ning koguda tõendmaterjal, mida hiljem saab kasutada uurimisel. Mõnikord tuntakse läbivaatuse ees ärevust ja ebamugavust. Sinu arst ja õde on saanud eriettevalmistuse, kuidas seda Sulle võimalikult mugavalt läbi viia, nii et tunneksid ennast väärikalt ja austusega kohelduna. Sulle selgitatakse, mis läbivaatuse ajal toimub. Sul on õigus ja võimalus otsustada igal hetkel läbivaatus lõpetada. Võid paluda, et Su sõber või pereliige viibiks läbivaatuse juures.
Läbivaatusel:
- küsib arst Sinu eelneva terviseseisundi kohta
- vaatab üle võimalikud vigastused
- aitab otsustada, kas on vaja abi raseduse ärahoidmisel (nt võtta SOS-pille)
- otsustab koos Sinuga, kas vajad ravi, et vähendada HIV või mõne suguhaigusega nakatumise võimalust
- otsustab, milline tõendmaterjal koguda (nt sperma tupes, aluspüksid vms)
- pakub sulle uriini ja veenivere kogumist, et tulevikus sealt vajadusel määrata uimastite jälgi

 

Abi raseduse ärahoidmisel

Kui seksuaalvägivalla tagajärjel on oht rasestumiseks, siis pakume abi raseduse ärahoidmisel. Selleks on kasutusel kaks võimalust: SOS-pillid ja kohene emakasisese vahendi paigaldamine. SOS-pillid vähendavad rasestumise riski, kui neid võtta 3-5 päeva jooksul pärast juhtunut. Mida varem SOS-pille võtta, seda tõhusamad need on. Saame anda Sulle tasuta SOS-pillid. Vasega emakasisendi vahendi (samuti tasuta) paigaldamine viie ööpäeva jooksul pärast juhtunut hoiab rasestumise tõhusalt ära. Arst pakub välja parima võimaluse.

 

Suguhaiguste testimist

Seksuaalvägivalla käigus on oht nakatuda seksuaalsel teel levivate haigustega. Anname nõu, kuidas ja millal on otstarbekas suguhaiguste suhtes testida ja kas võiksid vajada ennetavalt ravi. Testida saab klamüdioosi, gonorröa, trihhomonoosi suhtes: selleks kogutakse läbivaatuse käigus vastavalt vajadusele vatipulgaga eritist neelust, tupest või pärakust ning samu analüüse on võimalik määrata ka uriinist. HIV, süüfilise ja B-hepatiidi testimiseks võetakse Sinu nõusolekul vereproov. Testida on vaja korduvalt ja selles osas nõustab Sind arst.

Mõnel juhul on vajalik HIV kontaktijärgne ravi, mis vähendab tõenäosust haigestuda HIVsse. Arst aitab Sul otsustada, kas vajad seda. Ravi tuleb alustada esimese kolme ööpäeva jooksul ja arst suunab Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule ravi toetaiseks ja jälgimiseks. Ravi kestab 28 päeva. 
Kui oled B-hepatiidi suhtes vaktsineerimata ja arsti hinnangul vajad seda, siis tuleb esimesel võimalusel vaktsineerimisega alustada (hiljemalt 6 nädala jooksul) – selleks suunatakse Sind nakkushaiguste arsti vastuvõtule.
Uuringud ja ravi on Sulle tasuta.

 

Järelnõustamine

Meie nõustajad on saanud eriettevalmistuse seksuaalvägivalla üleelanu aitamiseks. Võid tunda tundeid, mida pole eales varem kogenud, haavatavust, hirmu ja üksildust. Sellised reaktsioonid on täiesti loomulikud. Võid soovida oma tundeid jagada kellegagi, kes sind mõistab.

Pärast esmase abi järele pöördumist kutsume visiitidele naistearsti juurde, et saaksid jagada oma tundeid, saada abi igapäevarütmi taastamiseks ja mõista, mis juhtus. Vajadusel aitab naistearst pöörduda psühholoogi või mõne teise eriala spetsialisti vastuvõtule Tartu Seksuaaltervise Kliinikusse. Tihti vajavad nõustamist ka Sinu lähedased, et mõista, kuidas paremini Sulle toeks olla. Sulle pakutakse, et käiksid järelnõustamisel sulle sobival ajal regulaarselt mingi aja jooksul. Isegi kui alguses tundub nõustamisvisiitidel käimine sulle vastumeelne, võid aja jooksul avastada, et nõustamisest on üha enam abi ning see toetab sinu paranemist.
Loe lähemalt Toimetulek pärast seksuaalvägivalda

 

Toetus politseisse pöördumiseks

Kaalu tõsiselt politsei teavitamist. See on Sinu otsustada, kas Sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas Sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Politsei abil asjadele ametliku käigu andes aitad kaasa sellele, et sama toimepanija ohvriks ei langeks veel keegi. Kindlasti pöördu koheselt politseisse, kui Sinu või kellegi elu ja tervis on ohus.
Esmase abi järele pöördudes nõustab arst, kuidas politseisse pöörduda ja kuidas seal menetlustoiminguid läbi viiakse. Võta politseisse minnes kaasa lähedane inimene, keda usaldad. Küsi nõu, kust saada juriidilist nõustamist ja abi. Ametliku menetluse algatamisel ja juriidilise abi saamisel saavad sind aidata ka ohvriabitöötajad ja naiste varjupaigad.

 

Pöörduda võib ööpäevaringselt otse Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda või minna esmalt politseisse, kes seejärel toimetab Sind esmase abi järele haiglasse. On võimalik, et saad soovituse pöördumiseks oma perearstilt või muult spetsialistilt. Sul on õigus saada esmalt abi ja siis otsustada, kas ja millal politseisse pöörduda.