Juristi nõuanne

Pakume naistekliiniku patsientidele juriidilist nõuannet raseduse, sünnituse või haigusega seotud küsimustes:

  • tööõigusalane konsultatsioon ( Töölepinguseadus, töötingimuste ajutine kergendamine)
  • ravikindlustusalane konsultatsioon (Ravikindlustuse seadus)
  • perekonnaõigusalane konsultatsioon (Perekonnaseadus, lapsendamisega seotud probleemid)
  • toetused

Jurist Terje Soots, registreeruda saab telefonil 731 9100.

Rasedusega seotud seadusandlus:

Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Haigekassa maksab sünnitushüvitist sünnituslehe alusel neile ravikindlustatud naistele, kellel on õigus ravikindlustushüvitistele.

Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädakse 30-70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.-36. rasedusnädal). Sünnituslehe vormistab arst või ämmaemand, kelle juures on naine rasedusega arvel. Kui jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega, makstakse hüvitist kõigi 140 kalendripäeva eest. Kui aga jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem, arvutatakse hiljem jäädud päevade arv 140 kalendripäevast maha.

Erand on kehtestatud rasedatele, kelle töö- või teenistuskohustusi on kergendatud. Sel juhul peab rasedus-ja sünnituspuhkusele jääma vähemalt 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnituse tähtaega, et saada 140 kalendripäeva eest sünnituspuhkust ning -hüvitist. Võimalus on jääda puhkusele ka hiljem, kuid siis väheneb rasedus-ja sünnituspuhkuse päevade arv.

Sünnitushüvitist makstakse Haigekassa poolt töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates ühe kalendripäeva eest 100% arvutamisele eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust. Haigekassa saab sotsiaalmaksu tasumist puudutavad andmed Maksu- ja Tolliametist .

Uus sünnituspuhkus lapsehoolduspuhkuse ajal

Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut rasedus- ja sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama.
Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks
Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15-30 päeva varem), et tööandja ja Haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeaegselt vormistada.

Isapuhkus

Isapuhkust saavad vastavalt Töölepingu seaduse §-le 60 kasutada töölepingu alusel töötavad isad lapse sünni korral 2 kuu jooksul enne lapse sünni eeldatavat tähtaega ja 2 kuu jooksul peale lapse sündi kokku 10 tööpäeva. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mille on avaldanud Statistikaamet puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. Puhkuse saamiseks tuleb tööandjale esitada avaldus. Puhkuse kasutamise soovist tuleb tööandjat informeerida vähemalt 14 kalendripäeva enne seda.
Isapuhkuse kasutamisel enne lapse sündi tuleb tööandjale esitada lapse eeldatav sünnitähtaeg ning lapse ema nimi ja isikukood. Puhkuse kasutamisel peale lapse sündi lapse nimi ja isikukood.

www.eesti.ee
www.haigekassa.ee

Refereerinud SA TÜK naistekliiniku ämmaemand Eneli Viltmann. Konsulteerinud SATÜK naistekliiniku jurist Terje Soots.

Raseduse ajal on tavapärase töö jätkamine lubatud juhul, kui on järgitud töötervishoiu ja töö-ohutuse nõudeid, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega : „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks”

Tööd, mille puhul raseda töötamine ei ole lubatud :

  • punetistesse nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu punetiste vastu piisavalt kaitstud;
  • toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu toksoplasmoosi vastu piisavalt kaitstud;
  • kõrge õhurõhu tingimustes;
  • plii või selle ühendiga;
  • allmaatööl.

Ohutegurid, tööd ja tootmisprotsessid, mida tuleb naistöötaja terviseriskide hindamisel arvesse võtta :

  • füüsikalised ohutegurid (põrutused, vibratsioon, müra, kahjustav kiirgus, pidev kõrge ja madal õhutemperatuur);
  • keemilised ohutegurid (ohtlikud kemikaalid);
  • füsioloogilised ohutegurid (raskuste käsitsi teisaldamine, füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid);
  • psühholoogilised ohutegurid (vaimset ülekoormust põhjustav töö, sealhulgas kõrgendatud tähelepanuga töö, töötamine üksi, monotoonne töö)

Raseda tervisele ohutu töökeskkonna tagamiseks rakendatakse järgmisi abinõusid:

  • töötingimuste kergendamine;
  • tööajakorralduse muutmine, sealhulgas tööpäeva lühendamine, sobiva puhkepausi võimaldamine, päevasele tööle üleviimine
  • tööülesannete muutmine või muu abinõu

Kui raseda töötingimused ei vasta nõuetele, väljastab arst või ämmaemand tõendi tööandjale, milles on kirjeldatud terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta.
Kui tööandjal on töötajale kergemat tööd anda, siis annab ta käskkirja või korralduse töötaja ajutiselt teisele tööle üleviimiseks.
Haigekassa maksab kergemale tööle üleviimise korral haigushüvitist ühe kalendripäeva eest määras, mille võrra inimese palk uuel tööl ühe kalendripäeva kohta on väiksem eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust (tulu arvutatakse Maksu- ja Tolliameti andmete alusel).

Kui tööandjal ei ole töötajale kergemat tööd anda, siis võib töötaja ajutiselt keelduda tööülesannete täitmisest. Kui inimene on töölt vabastatud kergema töö puudumise tõttu, maksab Haigekassa inimesele töövabastuse 2. päevast haigushüvitist 70% ühe kalendripäeva keskmisest tulust arvutatuna eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult.

Arst või ämmaemand väljastab inimesele iga 30 kalendripäeva järel uue töövõimetuslehe, kuhu tööst vabastamise põhjuseks on märgitud “terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale”. Rasedal on õigus saada antud põhjusega lehte kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni.

https://www.riigiteataja.ee/akt/72741  : „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks”
www.haigekassa.ee

Refereerinud SA TÜK naistekliiniku ämmaemand Ave Aug. Konsulteerinud SA TÜK naistekliiniku jurist Terje Soots.

Vanemahüvitise seadus jõustus 2004. aasta 1. jaanuaril. Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla 3-aastast last ning soodustada töö-ja pereelu ühitamist. Isikule, kes tulu ei saanud, tagatakse hüvitise määra suurune sissetulek.

Õigus vanemahüvitisele on:
Last Eestis kasvataval vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping Sotsiaalhoolekande seaduse alusel ning kes on Eesti kodanik, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välimaalane või Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elav välismaalane.
Üldjuhul on kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni õigus hüvitisele last kasvataval emal. Alates lapse 70 päeva vanuseks saamisest võivad vanemad kasutada õigust hüvitisele kordamööda. Kui ema viibib sünnituslehel, tekib õigus hüvitisele sünnituslehe lõppemisele järgnevast päevast.

Vanemahüvitise taotlemine
Vanemahüvitise ja teiste perehüvitiste saamiseks tuleb hüvitise taotlejal peale lapse sünni registreerimist (nime panekut) esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus, mille võib esitada isiklikult sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse (pensioniametisse), saata e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või esitada elektroonselt riigiportaali eesti.ee kaudu.
Kui samadel vanematel sünnib järgmine laps, kelle sünd on registreeritud ning kui seoses eelmise lapsega makstakse jätkuvalt perehüvitisi, saadab sotsiaalkindlustusamet ise mõlemale vanemale e-kirjaga pakkumise perehüvitiste määramiseks peale lapse sünni registreerimist. Vastuseks ootab sotsiaalkindlustusamet vähemalt ühe vanema nõusolekut hiljemalt 6 kuu jooksul pärast lapse sündi. Nõusoleku saamisel määratakse ettenähtud perehüvitised, võttes aluseks samad eelistused, mis kehtisid viimati seoses eelmise lapsega. Kui vanemad soovivad teha muudatusi võrreldes sellega, kuidas neile viimati hüvitisi maksti, peab esitama uute andmetega uue taotluse.

Vanemahüvitise maksmise periood
Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval ning hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks.
Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni.
Kui rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele õigust omav ema ei kasuta õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele, arvutatakse hüvitise suurus esimese 70 päeva eest eraldi ja hüvitist ei maksta ühes kalendrikuus esimese 70 päeva eest rohkem kui kuupalga alammääras.
Vanemahüvitis määratakse tagantjärele alates hüvitisele õiguse tekkimise päevast, kui hüvitise taotlemiseks vajalikud dokumendid esitatakse kuue kuu jooksul nimetatud päevast alates. Vanemahüvitist makstakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest.

Vanemahüvitise suurus
Alates 01.09.2019 arvutatakse vanemahüvitise suurus välja uutel alustel ehk muutunud on vanemahüvitise arvestuse aluseks võetav periood.

Hüvitis arvutatakse järgnevalt:
Esmalt lahutatakse lapse sünnikuule eelnevad 9 kalendrikuud maha ning hüvitis arvutatakse hüvitise taotleja sellele perioodile (9 kuule) eelneva 12 kalendrikuu keskmise, sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.
Näiteks: Laps sünnib 10.09.2019, sellele eelnevad 9 kalendrikuud on periood detsember 2018-august 2019, neid kuid hüvitise arvutamisel arvesse ei võeta. Arvesse tulevad sellele perioodile eelnevad 12 kalendrikuud ehk periood detsember 2017-november 2018.
Vanemahüvitise suuruse arvutamisel on erisus juhul, kui hüvitise taotlejal on uue lapse sünnihetkel veel alla kahe aasta ja kuue kuu vanuseid lapsi. Sellisel juhul makstakse seda vanemahüvitist, mis on soodsam. Juhul, kui eelmise lapse vanemahüvitis oli arvutatud suurema tulu alusel, arvutatakse ka uue lapse vanemahüvitis varasemas suuruses.

Vanemahüvitise maksustamine
Kooskõlas Tulumaksuseadusega maksustatakse vanemahüvitis tulumaksuga. Kui vanemahüvitise saaja soovib, et talle hüvitise maksmisel rakendataks tulumaksuvaba miinimumi, peab ta selleks tegema vastavasisulise taotluse peale vanemahüvitise otsuse saamist eesti.ee teenuses-tulumaksuvabastuse taotlemine.

Hüvitise saaja vahetamine
Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks või kui lapse emal on lõppenud sünnitusleht. Kui isa taotleb vanemahüvitist pärast seda, kui hüvitist on saanud ema, arvutatakse isa hüvitis sama perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal. Kuna vanemahüvitis on kuuhüvitis, on hüvitise saajat võimalik vahetada kalendrikuu algusest.
Hüvitise saaja vahetatakse alates järgmisest kuust juhul, kui taotlus on esitatud enne jooksva kuu lõppu. Väljamakse uuele taotlejale tehakse ülejärgmises kalendrikuus.
Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek.

Koostanud ämmaemand Eneli Viltmann www.eesti.ee põhjal. Konsulteerinud SA TÜK naistekliiniku jurist Terje Soots.

LISA:
Otse link www.eesti.ee kodulehele vanemahüvitise taotlemiseks: vanemahüvitis

Täpsemat infot leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused