{"id":59,"date":"2020-08-07T09:52:09","date_gmt":"2020-08-07T06:52:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik_uus\/?post_type=departments&#038;p=59"},"modified":"2025-05-19T15:03:58","modified_gmt":"2025-05-19T12:03:58","slug":"sunnitusjargne","status":"publish","type":"departments","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/","title":{"rendered":"S\u00fcnnitusj\u00e4rgne"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-vivid-green-cyan-color has-text-color wp-el\"><strong>S\u00dcNNITUSJ\u00c4RGNE OSAKOND ASUB:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">L. Puusepa 8, 51014 Tartu<br>G2-korpus, II korrus<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Telefonid:<br>731 9925  s\u00fcnnitusj\u00e4rgse osakonna valve\u00e4mmaemand<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-vivid-green-cyan-color has-text-color wp-el\">S\u00fcnnitusj\u00e4rgseks raviks ja hoolduseks on <strong>13 tasulist perepalatit<\/strong> ning <strong>9 kahekohalist&nbsp;palatit&nbsp;<\/strong>(2 voodiga tavapalat)<strong>.&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Perepalati hind on&nbsp;alates 01.03.2023 <strong>60&nbsp;eurot<\/strong>&nbsp;\u00f6\u00f6p\u00e4ev.&nbsp; Palatis on televiisor, interneti kasutamise v\u00f5imalus, WC ja du\u0161\u0161.<strong> Perepalatit ette tellida ei saa.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kahekohalistes palatites on kahe patsiendi peale WC ja du\u0161\u0161. Patsientidel on v\u00f5imalus privaatsuse tagamiseks kasutada voodite vahel olevaid vahekardinaid. Personaliga suhtlemiseks on v\u00f5imalus kasutada nii tasulistel perepalatitel kui ka kahekohalistel palatitel sisetelefoni.&nbsp; Kliinikus viibimise aeg on keskmiselt 3 p\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Normaalselt kulgevalt s\u00fcnnitusj\u00e4rgset perioodi j\u00e4lgib \u00e4mmaemand, kes hindab s\u00fcnnitusj\u00e4rgset taastumist ning jagab \u00f5petusi imetamise edukaks kulgemiseks ning toimetulekuks kodus. Vasts\u00fcndinut j\u00e4lgib \u00e4mmaemand ja lastearst. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Keisril\u00f5ike j\u00e4rgsete patsientide taastumist j\u00e4lgib naistearst. Imetamise n\u00f5ustamist ja toimetulekuks \u00f5petust jagavad \u00e4mmaemandad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">K\u00f5ikidele s\u00fcnnitajatele on tagatud haiglas viibimise ajal h\u00fcgieenitarbed (lapse m\u00e4hkmed ja laste pesu).<\/p>\n\n\n<div class=\"wp-block-image\">\n<figure class=\"alignright size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1400\" height=\"933\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/XO_2647-1400x933.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-690\" style=\"width:411px;height:273px\" \/><\/figure>\n<\/div>\n\n\n<p class=\"wp-el\">Teisel kolmandal elup\u00e4eval toimub vasts\u00fcndinu <a href=\"index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=105:vastsndinutevaktsineerimine&amp;catid=16:vastsuendinu&amp;Itemid=51\">vaktsineerimine<\/a> tuberkuloosi vastu, lisaks v\u00f5etakse lapsel&nbsp; varbast v\u00f5i kannast vereanal\u00fc\u00fcs&nbsp;<a href=\"index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=48:vastsuendinute-skriining&amp;catid=16:vastsuendinu&amp;Itemid=51\"> vasts\u00fcndinute s\u00f5eluuringule<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><a href=\"index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=107:toimingud-vastsuendinuga-suennijaergses-osakonnas&amp;catid=16:vastsuendinu&amp;Itemid=51\">Toimingud vasts\u00fcndinuga s\u00fcnnij\u00e4rgses osakonnas<\/a><br><a href=\"index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=108:vastsundinuhooldus&amp;catid=16:vastsuendinu&amp;Itemid=51\">Vasts\u00fcndinu hooldus<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>K\u00dcLASTAMINE&nbsp;<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong><u>S\u00fcnnitusosakonna k\u00fclastamine toimub kella 15:00 \u2013 19:00-ni, lubatud kuni kaks haigustunnusteta l\u00e4hedast<\/u>.<\/strong>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Osakonna k\u00fclastamiseks tuleb \u00fcleriided panna garderoobi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Lugupeetud patsiendid ja k\u00fclastajad, s\u00fcnnitusosakond on eelk\u00f5ige taastumiseks ja puhkamiseks f\u00fc\u00fcsiliselt kurnavast s\u00fcnnitusest.&nbsp;Eduka imetamise eelduseks on puhanud, rahulik ema. V\u00f5imaldamaks noorel emal piisavalt puhata, anda talle aega uue olukorraga kohanemiseks ning nii vasts\u00fcndinu eest hoolitsemise kui ka eduka rinnaga toitmise \u00f5ppimiseks, soovitame haiglas viibimise perioodil s\u00fcnnitanut k\u00fclastada vaid v\u00e4ga l\u00e4hedastel inimestel.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>VASTS\u00dcNDINU<\/strong><\/p>\n\n\n<div id=\"acf-block-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\" class=\"acf-block-element  block-accordion\">\r\n<div class=\"accordion\" id=\"accordion-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\"><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading1-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse1-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\" aria-controls=\"collapse1-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\">Toimingud vasts\u00fcndinuga s\u00fcnnitustoas<\/button><\/div><div id=\"collapse1-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading1-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\" data-parent=\"#accordion-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p class=\"wp-el\"><strong>Nabav\u00e4\u00e4di sulgemine.<\/strong> P\u00e4rast lapse s\u00fcndi kontrollitakse nabav\u00e4\u00e4di pulseerimist ja selle l\u00f5ppemisel suletakse nabav\u00e4\u00e4t steriilse instrumendiga ja l\u00f5igatakse l\u00e4bi. Veidi hiljem asetatakse sellele veritsemise takistamiseks spetsiaalne klamber v\u00f5i kumm 1,5-4cm kaugusele nabar\u00f5ngast ning nabav\u00e4\u00e4di k\u00f6nt l\u00f5igatakse l\u00fchemaks, et naba hooldus oleks mugavam. Naba kuju ei s\u00f5ltu nabav\u00e4\u00e4di klemmimisest ja l\u00f5ikamisest.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>\u00a0Apgar ehk s\u00fcnnihinne.<\/strong> P\u00e4rast s\u00fcndi hinnatakse vasts\u00fcndinu seisundit Apgari skaala j\u00e4rgi. Hinnatakse s\u00fcdametegevust, hingamist, nahav\u00e4rvust, lihastoonust ja reaktsiooni v\u00e4lis\u00e4rritusele. Iga n\u00e4itaja hinnatakse 0-2 palli skaalal. Punktisumma, mis saadakse viie elulise n\u00e4itaja skoorist esimese ja viienda eluminuti l\u00f5pul, kajastab vasts\u00fcndinu \u00fcldseisundit. Vasts\u00fcndinu seisund, keda hinnatakse 7-10 palliga, on hea kuni suurep\u00e4rane ja nad vajavad \u00fcldjuhul tavap\u00e4rast s\u00fcnnij\u00e4rgset hooldust. Vasts\u00fcndinud Apgari hindega 5-6 palli vajavad enam t\u00e4helepanu ja vahel ka abistamist. Apgariga 4 ja v\u00e4hem s\u00fcndinud lapsed vajavad abistamist hingamisel, j\u00e4lgimist ravipalatis, lisauuringuid ja vajadusel ravi.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>\u00a0Nahk-nahaga kontakt ja esmane imetamine.<\/strong> P\u00e4rast s\u00fcndi hakkab laps soojust kaotama naha ja hingamisteede kaudu. Ta kuivatatakse, puhastatakse ema verest ja looteveest ning pannakse paljalt ema k\u00f5hule. Selline nahk-nahaga kontakt on v\u00e4ga vajalik vasts\u00fcndinu jahtumise v\u00e4ltimiseks ja turvaliseks kohanemiseks. Vasts\u00fcndinu esmalt puhkab ja harjub uue keskkonnaga. Jahtumise v\u00e4hendamiseks pannakse lapsele p\u00e4he m\u00fcts ning kaetakse eelsoojendatud froteer\u00e4tikuga. Kohanemist soodustab h\u00e4maram valgustus.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Laps teeb silmad lahti, uurib \u00fcmbrust, imeb oma s\u00f5rmi ning hakkab rinda otsima. Ta v\u00f5ib roomata ise ema rinna poole ja p\u00fc\u00fcab haarata nibu imemise alustamiseks. Roomates stimuleerib laps jalgadega emakat, soodustades selle kokkut\u00f5mbumist, mis v\u00e4hendab emal s\u00fcnnitusj\u00e4rgse verejooksu riski ja kiirendab platsenta irdumist ning s\u00fcndimist. Tavaliselt on laps esimesel elutunnil \u00e4rkvel ja aktiivne, samas tunneb ennast turvaliselt ja nutab seet\u00f5ttu ema kaisus v\u00e4ga v\u00e4he. Esimene elutund on v\u00e4ga oluline ema-lapse vahelise sideme tekkimiseks, mis paneb aluse edukaks imetamiseks, lapse eest hoolitsemiseks ning tagab lapsele vajaliku turvatunde. Esmast imetamist toetab \u00e4mmaemand, kes vanemaid vajadusel juhendab.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>\u00a0Vasts\u00fcndinu esmane l\u00e4bivaatus.<\/strong> Esmaselt hindab lapse terviseseisundit \u00e4mmaemand, kes kohanemish\u00e4irete, s\u00fcnnitrauma v\u00f5i arengurikete kahtlusel kutsub lastearsti. Lapse ja ema kohanemist j\u00e4lgitakse s\u00fcnnitustoas paari tunni jooksul.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">\u00a0<strong>M\u00f5\u00f5tmine, kaalumine, registreerimine.<\/strong> Lapse \u00fcsasisese arengu ja edaspidise kasvamise hindamiseks m\u00f5\u00f5detakse vasts\u00fcndinu kaal, pikkus, pea ja rinna \u00fcmberm\u00f5\u00f5t. Ajaline vasts\u00fcndinu kaalub keskmiselt 3200-3800 grammi, tema pikkus on 46-54cm, mis m\u00f5\u00f5detakse pealaest kuni v\u00e4ljasirutatud jala kannani. Pea\u00fcmberm\u00f5\u00f5t on enamasti 34-36cm. M\u00f5\u00f5dulint kulgeb kulmude kohalt ja kuklalt k\u00f5ige v\u00e4ljaulatuvama koha pealt. Pea m\u00f5\u00f5detakse \u00fcle enne kojuminekut, sest selle kuju kohaneb s\u00fcnnituse k\u00e4igus s\u00fcnnitusteede j\u00e4rgi ja m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast v\u00f5ib selle kuju muutuda. Rinna\u00fcmberm\u00f5\u00f5t m\u00f5\u00f5detakse rinnanibude k\u00f5rguselt ja on enamasti kas pea \u00fcmberm\u00f5\u00f5duga v\u00f5rdne v\u00f5i 2-3cm v\u00e4iksem.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">\u00a0<strong>K-vitamiini manustamine <\/strong>p\u00e4rast s\u00fcndi on vajalik lapse vere h\u00fc\u00fcbimish\u00e4irete ennetamiseks. K\u00f5ige lihtsaim ja usaldusv\u00e4\u00e4rseim v\u00f5imalus K-vitamiini puuduse prof\u00fclaktikaks on \u00fchekordne s\u00fcst p\u00e4rast lapse s\u00fcndi. S\u00fcst tehakse ema n\u00f5usolekul vasts\u00fcndinule reielihasesse. See tagab kaitse K-vitamiini defitsiidi tekkimise eest mitmeteks kuudeks. Umbes 90.aastatest on Eestis kasutatud K-vitamiini manustamist vasts\u00fcndinutele lihasesisese s\u00fcstina. K-vitamiini on v\u00f5imalik manustada ka suukaudselt. Sellisel juhul on vajalik igakuine K-vitamiini manustamine, et tagada K-vitamiini puudulikkuse tekkimise eest piisav kaitse, kuna suukaudselt manustatuna ei pruugi K-vitamiin imenduda\u00a0 t\u00e4ielikult ja tema toime on l\u00fchiaegne.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Turvalisuse huvides kinnitatakse ema ja lapse randmele ema nime, lapse s\u00fcnnikuup\u00e4eva ja isikukoodiga pael.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading2-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse2-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\" aria-controls=\"collapse2-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\">Toimingud vasts\u00fcndinuga s\u00fcnnij\u00e4rgses osakonnas<\/button><\/div><div id=\"collapse2-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading2-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\" data-parent=\"#accordion-block_c8bfabf368491420525cf955fe898dd5\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p class=\"wp-el\"><strong>Vasts\u00fcndinu kohanemise j\u00e4lgimine.<\/strong> Haigusseisundid v\u00f5ivad avalduda juba esimesel elup\u00e4eval. Lastearsti l\u00e4bivaatus ja vasts\u00fcndinu seisundi hindamine toimub tavap\u00e4raselt esimese 24 tunni jooksul. Hinnatakse s\u00fcdame t\u00f6\u00f6d ja vereringe seisundit, hingamist, seedeelundite seisundit, k\u00f5hu piirkonna elundite suurust ja asendit, rooja eritumist, urineerimist. J\u00e4lgitakse vasts\u00fcndinu k\u00e4itumist, kontrollitakse lihastoonust, reflekse ja puusaliigeste ja v\u00e4lissuguelundite arengut. Lisaks toimub iga p\u00e4ev taval\u00e4bivaatus ka \u00e4mmaemanda poolt, mille k\u00e4igus hinnatakse temperatuuri, aktiivsuse ja naha muutuseid, kontrollitakse nabav\u00e4\u00e4di k\u00f6nti ja selle \u00fcmbrust p\u00f5letiku suhtes.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">\u00a0<strong>Igap\u00e4evane kaalu kontroll<\/strong>. L\u00e4bivaatuse k\u00e4igus kaalutakse k\u00f5iki vasts\u00fcndinuid toitumise (kas rinnapiima on j\u00e4tkunud) ning seede- ja erituselundite t\u00f6\u00f6 hindamiseks paljalt. Nende kehakaal v\u00f5ib esimesel 3.-5. p\u00e4eval v\u00e4heneda 4-8% s\u00fcnnikaalust (see on f\u00fcsioloogiline kaalulangus) taastudes 7.-10. elup\u00e4evaks. L\u00e4bivaatuse tulemused dokumenteeritakse vasts\u00fcndinu arengulukku.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">\u00a0<strong>Hooldustoimingud ja protseduurid.<\/strong> \u00c4mmaemand abistab ja juhendab vanemaid vasts\u00fcndinu hooldamisel (silmade puhastamine, naha hooldus, nabav\u00e4\u00e4di k\u00f6ndi ning selle \u00fcmbruse hooldus, jne).<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n<div id=\"acf-block-block_3affd81d6deacfb330ca77a92c89c06d\" class=\"acf-block-element  block-accordion\">\r\n<div class=\"accordion\" id=\"accordion-block_3affd81d6deacfb330ca77a92c89c06d\"><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading1-block_3affd81d6deacfb330ca77a92c89c06d\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse1-block_3affd81d6deacfb330ca77a92c89c06d\" aria-controls=\"collapse1-block_3affd81d6deacfb330ca77a92c89c06d\">Vasts\u00fcndinu hooldus<\/button><\/div><div id=\"collapse1-block_3affd81d6deacfb330ca77a92c89c06d\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading1-block_3affd81d6deacfb330ca77a92c89c06d\" data-parent=\"#accordion-block_3affd81d6deacfb330ca77a92c89c06d\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p class=\"wp-el\">\u00d5nnitleme Teid lapse s\u00fcnni puhul! K\u00e4esolevast infovoldikust saate teavet vasts\u00fcndinu hoolduse kohta tema esimestel elukuudel.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Silmade puhastamine<\/strong><br \/>\nVajalikud vahendid:<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li>steriilne v\u00f5i keedetud (jahutatud) vesi, apteegis saadaval ka f\u00fcsioloogiline lahus (NaCl 0,9%);<\/li>\n<li>vatt v\u00f5i marlilapid.<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Vasts\u00fcndinu silmi puhastatakse vati ja vee abil v\u00e4lisnurgast sisenurga suunas, kasutades m\u00f5lema silma jaoks eraldi vatti, et v\u00e4ltida bakterite kandumist \u00fchest silmast teise.<br \/>\nPuhastage v\u00e4hemalt kaks korda p\u00e4evas, hommikul ja \u00f5htul, vajadusel tihedamini. P\u00f5letiku tunnuste ilmnemisel (silma punetus, turse, eritis silmast) p\u00f6\u00f6rduge perearsti poole.<\/p>\n<p><strong>Naba puhastamine<\/strong><br \/>\nVajalikud vahendid:<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li>vatipulgad;<\/li>\n<li>vatt;<\/li>\n<li>steriilne v\u00f5i keedetud (jahutatud) vesi.<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Puhastage vasts\u00fcndinu naba 1\u20132 korda p\u00e4evas (vajadusel tihedamini) steriilse veega niisutatud vatipulgaga kuni nabahaava paranemiseni. J\u00e4tke nabapiirkond m\u00e4hkmest v\u00e4lja ja \u00e4rge katke marli ega plaastriga.<br \/>\nNabak\u00f6nt kukub \u00e4ra tavaliselt esimese 2 elun\u00e4dala jooksul.<br \/>\nKui nabapiirkond tundub punetav, tursunud, ebameeldiva l\u00f5hnaga ning leemendab, v\u00f5tke \u00fchendust perearstiga.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Nina puhastamine<\/strong><br \/>\nVajalikud vahendid:<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li>f\u00fcsioloogiline lahus (NaCl 0,9% lahus);<\/li>\n<li>pabertaskur\u00e4tikud, vatt;<\/li>\n<li>ninapump.<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Vahel kipuvad vasts\u00fcndinud \u201enohisema\u201c ja vanemad arvavad, et tegemist on nohuga. Tegelikult v\u00f5ivad lapse ninak\u00e4igud olla turses kuiva \u00f5hu v\u00f5i ema hormoonide t\u00f5ttu. Sellisel juhul tilgutage lapsele ninna f\u00fcsioloogilist lahust, mis niisutab limaskesti ja v\u00e4hendab turset. Laps v\u00f5ib seej\u00e4rel aevastada ning ninak\u00e4ikudest v\u00e4ljuvad pehmenenud koorikud. Eemaldage need taskur\u00e4tiga.<br \/>\nKui ninas on rohkelt sekreeti ja see h\u00e4irib lapse tavap\u00e4rast olekut, v\u00f5ite kasutada ninapumpa.<\/p>\n<p><strong>Vannitamine<\/strong><br \/>\nVajalikud vahendid:<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li>vann;<\/li>\n<li>vannitermomeeter;<\/li>\n<li>pehme pesemiskinnas\/pesemisk\u00e4sn;<\/li>\n<li>kann loputusvee jaoks;<\/li>\n<li>silmade ja naba puhastamise vahendid;<\/li>\n<li>naha hooldusvahendid;<\/li>\n<li>r\u00e4tik;<\/li>\n<li>m\u00fcts, vajalikud riided ja m\u00e4he.<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Vannitage vasts\u00fcndinut j\u00e4rgmisel p\u00e4eval p\u00e4rast haiglast koju j\u00f5udmist (enamasti 4\u20136. elup\u00e4ev) v\u00f5i vastavalt lapse tervislikule seisundile.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Olulised aspektid, mida vannitamisel silmas pidada:<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li>enne vannitamist pange valmis k\u00f5ik vajalikud vahendid ja valmistage ette loputusvesi;<\/li>\n<li>j\u00e4lgige, et k\u00f5ik vajalikud vahendid oleksid k\u00e4e ulatuses;<\/li>\n<li>vannis peaks olema vett nii palju, et lapse k\u00e4ed, jalad ja rind oleksid vee all;<\/li>\n<li>vannitamiseks parim aeg on \u00f5htul enne viimast toidukorda;<\/li>\n<li>v\u00e4ltida vannitamist enne jalutama minekut;<\/li>\n<li>ruumi temperatuur 24\u201325\u00baC ja veetemperatuur 37\u00baC;<\/li>\n<li>vannitada v\u00f5ib iga p\u00e4ev, kuid pesuvahendeid kasutage 1\u20132 korda n\u00e4dalas.<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Peale vannitamist on kindlasti oluline laps hoolikalt \u00e4ra kuivatada ning panna p\u00e4he puuvillane, \u00f5huke m\u00fcts. Erilist t\u00e4helepanu vajavad k\u00f5rvatagused, kaela- ja kubemevoldid ning kaenlaalused. Kuivatamisel kasutage k\u00e4ter\u00e4tikuga tupsutamist, v\u00e4ltige h\u00f5\u00f5rumist, sest lapse nahk on \u00f5rn.<br \/>\nVannitamise j\u00e4rgselt puhastage ka silmad ja naba. \u00c4rge j\u00e4tke m\u00e4hkimislaual last kunagi j\u00e4relvalveta.<br \/>\nPidage meeles, et lapse vann olgu ainult lapse pesemiseks ning seda tuleb peale igat vannitamist loputada ja kuivatada.<\/p>\n<p><strong>Nahahooldus<\/strong><br \/>\nVasts\u00fcndinu nahahoolduseks on k\u00f5ige parem vahend puhas vesi. M\u00e4hkmepiirkonna puhastamisel kasutada voolavat kraanivett. V\u00e4ltida niiskete salvr\u00e4ttide kasutamist.<br \/>\nProbleemide korral (nt naha kuivus, haudumus, l\u00f6\u00f6ve v\u00f5i p\u00f5letik) peab kasutama spetsiaalseid imikute nahahooldusvahendeid.<br \/>\nKui lapse nahk on kuiv, v\u00f5ib seda p\u00e4eva jooksul korduvalt kreemitada.<br \/>\nHaudumuse ennetamiseks on oluline p\u00e4rast pesemist k\u00f5ik voldivahed hoolikalt kuivatada, sealhulgas k\u00f5rvatagused, l\u00f5uavolt, kaenlaalused ja kubeme piirkond.<br \/>\nNaha punetuse, p\u00f5letiku v\u00f5i l\u00f6\u00f6be korral p\u00f6\u00f6rduge kindlasti perearsti poole.<\/p>\n<p><strong>K\u00fc\u00fcnte l\u00f5ikamine<\/strong><br \/>\nVajalikud vahendid:<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li>t\u00f6mbi otsaga k\u00fc\u00fcnek\u00e4\u00e4rid v\u00f5i k\u00fc\u00fcnetangid;<\/li>\n<li>n\u00e4puplaastrid (vigastuse korral).<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">K\u00f5ige parem on lapse k\u00fc\u00fcsi l\u00f5igata une ajal, kui laps on rahulik ega liiguta aktiivselt. J\u00e4lgige, et teravate otstega k\u00e4\u00e4ridel oleksid otsad suunatud v\u00e4ljapoole.<br \/>\nPigem l\u00f5igata k\u00fc\u00fcsi v\u00e4he ja ainult teravad servad, et laps ei saaks ennast kriimustada ega endale viga teha. Imiku k\u00fc\u00fcsi l\u00f5igatakse sirgelt, et ennetada k\u00fc\u00fcnenurkade sissekasvamist. Kui on juhtunud, et olete vigastanud k\u00fc\u00fcnt \u00fcmbritsevat nahka, pange vigastatud kohale plaaster.<\/p>\n<p><strong>Esimene jalutamine \u00f5ues<\/strong><br \/>\nEsimene jalutamine v\u00f5iks toimuda \u00fclej\u00e4rgmisel p\u00e4eval p\u00e4rast haiglast kojuj\u00f5udmist, kui lapse tervislikust seisundist l\u00e4htuvalt ei ole soovitatud teisiti. Suvel j\u00e4lgige, et laps ei j\u00e4\u00e4ks p\u00e4ikese k\u00e4tte, et v\u00e4ltida \u00fclekuumenemist ja p\u00e4ikesep\u00f5letust.<br \/>\nTalvel viibige \u00f5ues esimesel korral 15 minutit ja igal j\u00e4rgneval korral 10 minutit kauem. V\u00e4listemperatuur ei tohiks olla alla -5 \u00baC.<br \/>\nJ\u00e4lgige lapse riietust!<\/p>\n<p><strong>Koduapteek<\/strong><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li>Steriilne vesi.<\/li>\n<li>D-vitamiin vasts\u00fcndinule \u2013 manustada alates 5. elup\u00e4evast 400 T\u00dc p\u00e4evas.<\/li>\n<li>Paratsetamooli k\u00fc\u00fcnlad v\u00f5i siirup \u2013 \u00fcle 38,5\u00baC kraadise palaviku korral, manustamisel j\u00e4lgida pakendi infolehte.<\/li>\n<li>Suukaudsed tilgad gaasivalude leevendamiseks.<\/li>\n<li>Niisutav kreem \u2013 vastavalt vajadusele.<\/li>\n<li>M\u00e4hkmepiirkonna kreem (tsinki sisaldav) \u2013 vajadusel.<\/li>\n<li>Digitaalne kraadiklaas.<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Patsiendiinfovoldik<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Koostanud: naistekliiniku \u00e4mmaemandad Ragne Engaste, Jana Meier<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n<div id=\"acf-block-block_7b63a1a176c1a55ef58c1db6ea2949eb\" class=\"acf-block-element  block-accordion\">\r\n<div class=\"accordion\" id=\"accordion-block_7b63a1a176c1a55ef58c1db6ea2949eb\"><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading1-block_7b63a1a176c1a55ef58c1db6ea2949eb\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse1-block_7b63a1a176c1a55ef58c1db6ea2949eb\" aria-controls=\"collapse1-block_7b63a1a176c1a55ef58c1db6ea2949eb\">Vasts\u00fcndinute vaktsineerimine<\/button><\/div><div id=\"collapse1-block_7b63a1a176c1a55ef58c1db6ea2949eb\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading1-block_7b63a1a176c1a55ef58c1db6ea2949eb\" data-parent=\"#accordion-block_7b63a1a176c1a55ef58c1db6ea2949eb\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>Vaktsineerimine toimub ainult ema n\u00f5usolekul.<\/p>\n<p><strong>Tuberkuloosi<\/strong> vastane s\u00fcst tehakse vasaku \u00f5lavarre \u00fclemisele kolmandikule. Torke kohale tekib v\u00e4ike kubel, mis kaob m\u00f5ne minuti jooksul. Vaktsineerimise tagaj\u00e4rjel v\u00f5ivad l\u00fcmfis\u00f5lmed kaenla all suureneda, mis on loomulik reaktsioon ega vaja ravi. Kaks kuni neli n\u00e4dalat hiljem tekib s\u00fcsti kohale v\u00e4ike tihe s\u00f5lmeke ning nahk muutub seal punaseks ja l\u00e4ikivaks. Teisel elukuul tekib paistetuskolle, millest v\u00f5ib tulla veidi m\u00e4da. M\u00e4da eritus ei ole nakkuse tundem\u00e4rk ja ei vaja ravi, kuid see koht tuleb hoida puhas ja kuiv. Vannitamisel tohib s\u00fcstekohta pesta, kuid mitte h\u00f5\u00f5ruda. Paistetuskolle paraneb m\u00f5ne n\u00e4dala jooksul, mille k\u00e4igus tekkiv koorik v\u00f5ib korduvalt \u00e4ra tulla ning kolle armistub l\u00f5plikult 3.-5. kuu jooksul. M\u00f5ningatel juhtudel m\u00e4daeritust ei teki, vaid tihe s\u00f5lmeke p\u00fcsib \u00fche v\u00f5i mitu kuud.<\/p>\n<p>Haiglast antakse kaasa <strong>immuniseerimispass,<\/strong> kuhu kirjutatakse edaspidi k\u00f5ik lapsele tehtud vaktsineerimised.<\/p>\n<p>Edasised vaktsineerimised teostatakse perearstikeskuses vastavalt <strong>Eestis kehtivale vaktsineerimiskavale.<\/strong> Vaktsineerimiste aegadest tuleb kinni pidada, sest nii toodab lapse organism k\u00f5ige paremini v\u00e4lja vajalikud kaitsekehad raskete haiguste vastu. Kui laps puutub edaspidises elus kokku selle haiguse tekitajatega, siis organism suudab haigestumata ennast kaitsta. Vaktsineerimist ei teostata, kui imikul on palavik v\u00f5i nohu, k\u00f6ha v\u00f5i k\u00f5hulahtisus, sest organismi immuuns\u00fcsteem on siis n\u00f5rgem. Lapsel v\u00f5ib esineda kerge terviseh\u00e4ire, s\u00fcstekoha valulikkus v\u00f5i kehatempearatuuri t\u00f5us kahe \u00f6\u00f6peva jooksul p\u00e4rast vaktsineerimist. Kui lapse seisund teeb lapsevanemale siiski muret, tuleb p\u00f6\u00f6rduda arsti poole.<\/p>\n<p>Eestis kehtiv imiku vaktsineerimisgraafik:<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.vaktsineeri.ee\/et\/haigused-ja-vaktsiinid\/vaktsineerimine-eestis\/riiklik-immuniseerimiskava\">https:\/\/www.vaktsineeri.ee\/et\/haigused-ja-vaktsiinid\/vaktsineerimine-eestis\/riiklik-immuniseerimiskava<\/a><\/p>\n<table>\n<tbody>\n<tr>\n<td><strong>\u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0 Haigus, mille vastu vaktsineeritakse \u00a0 \u00a0\u00a0 <\/strong><\/td>\n<td><strong>\u00a0 Vaktsiini nimetus, \u00a0 \u00a0 <\/strong><\/p>\n<p><strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 manustamise kordsus<\/strong><\/td>\n<td><strong>Vanus<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Hepatiit B\u00a0 &#8211; vajadusel<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<td>(HepB)<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<td>\u00a012 tundi<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Tuberkuloos<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<td>(BCG)<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<td>1.-5. elup\u00e4ev<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Rotaviirusnakkuse vaktsiin<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Difteeria, teetanus, atsellulaarne l\u00e4kak\u00f6ha,<\/p>\n<p>poliom\u00fceliit, heamophilus influenza ja Hepatiit B<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<td>(RV 1)<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>(DTaP-IPV-Hib-HepB1+RV2)<\/td>\n<td>\u00a02 kuud<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>3 kuud<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Difteeria, teetanus, atsellulaarne l\u00e4kak\u00f6ha,<\/p>\n<p>poliom\u00fceliit, heamophilus influenza ja Hepatiit B<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<td>(DTaP-IPV-Hib-HepB2+RV3)<\/td>\n<td>4,5 kuud<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Difteeria, teetanus, atsellulaarne l\u00e4kak\u00f6ha,<\/p>\n<p>poliom\u00fceliit, heamophilus influenza ja Hepatiit B<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<td>(DTaP-IPV- Hib -HepB3)<\/td>\n<td>6 kuud<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Leetrid-mumps-punetised<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<td>(MMR 1)<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<td>12 kuud<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Difteeria, teetanus, atsellulaarne l\u00e4kak\u00f6ha,<\/p>\n<p>poliom\u00fceliit, heamophilus influenza ja Hepatiit B<\/td>\n<td>(DTaP-IPV-Hib-HepB4)<\/td>\n<td>2 aastat<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><strong>Tasulised immuniseerimiskava v\u00e4lised vaktsiinid:<\/strong><\/p>\n<p><strong>Tuuler\u00f5uged:<\/strong> s\u00fcstitav n\u00f5rgestatud elusvaktsiin, mille esimene doos tehakse 1 aasta vanuselt koos leetrid\u2013 mumps-punetised vaktsiiniga ja teine doos 4-6 aastaselt.<br \/>\n<strong>Pneumokokkinfektsioon :<\/strong> s\u00fcstitav vaktsiin, mida tehakse koos riiklike vaktsiinidega kolm doosi esimesel eluaastal ja neljas doos teisel eluaastal.<br \/>\n<strong>Rotaviirusinfektsioon:<\/strong> suukaudse suspensiooni pulber ja lahusti. See on suukaudne elusvaktsiin, mida manustatakse kahel korral koos teiste vaktsiinidega. Sobiv vanus esimeseks doosiks on 1,5 kuud kuni 3,5 kuud. Soovitav vaktsineerida koos difteeria-teetanus-l\u00e4kak\u00f6ha esimese ja kolmanda doosiga. Vaktsineerimine peab olema l\u00f5petatud 6.-8 elukuu vanuseks.<\/p>\n<p>Riikliku vaktsineerimiskalendri v\u00e4lised vaktsiinid peavad lapsevanemad ostma ilma haigekassa kompensatsioonita.<br \/>\nArst \u00fctleb, kui last ei tohi vaktsineerida.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>S\u00dcNNITUSJ\u00c4RGNE PERIOOD<\/strong><\/p>\n\n\n<div id=\"acf-block-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\" class=\"acf-block-element  block-accordion\">\r\n<div class=\"accordion\" id=\"accordion-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\"><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading1-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse1-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\" aria-controls=\"collapse1-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\">S\u00fcnnitusj\u00e4rgne periood<\/button><\/div><div id=\"collapse1-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading1-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\" data-parent=\"#accordion-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>K\u00e4esolev materjal\u00a0annab Teile infot s\u00fcnnitus-j\u00e4rgse perioodi v\u00f5imalikest vaevustest ja nende leevendamise v\u00f5imalustest.<\/p>\n<p><strong>Valud alak\u00f5hus ja nimmepiirkonnas<\/strong> on tingitud emaka kokkut\u00f5mmetest, mis tekivad hormoon oks\u00fctotsiini toimel enamasti imetamise ajal. Vajadusel v\u00f5ib kasutada valuvaigistit (paratsetamool 1000mg; ibuprofeen 400mg). Valud m\u00f6\u00f6duvad iseenesest 1\u20132 n\u00e4dalaga.<\/p>\n<p><strong>S\u00fcnnitusj\u00e4rgne voolus<\/strong> kestab 6\u20138 n\u00e4dalat. Esimestel p\u00e4evadel on voolus verine, kuid muutub aegam\u00f6\u00f6da heledamaks kuni kaob t\u00e4ielikult. Voolusel on omap\u00e4rane l\u00f5hn. \u00c4mmaemanda\/arstiga tuleb \u00fchendust v\u00f5tta kui voolus muutub uuesti veriseks v\u00f5i halval\u00f5hnaliseks.<\/p>\n<ul>\n<li>Vaheta sidemeid vastavalt vajadusele.<\/li>\n<li>Pese alati p\u00e4rast tualetis k\u00e4imist k\u00e4ed.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Valu ja turse suguelunditel<\/strong> on p\u00e4rast s\u00fcnnitust normaalne, see tekib kudede venitusest ja rebenemisest. S\u00fcnnitusj\u00e4rgselt tehtud \u00f5mbluseid ei eemaldata, niidid sulavad ise paari n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes.<\/p>\n<ul>\n<li>P\u00e4rast tualetis k\u00e4imist pese iga kord v\u00e4lissuguelundeid jaheda veega. Kasutades k\u00e4tekuivatuspaberit, kuivata lahkliha piirkond \u00f5rnalt tupsutades.<\/li>\n<li>Kord p\u00e4evas kasuta pesemiseks intiimpesugeeli v\u00f5i haiglas olles seepi haigla tualeti seinal.<\/li>\n<li>M\u00f5ned korrad p\u00e4evas tee lahklihale \u00f5huvanni.<\/li>\n<li>Esimestel p\u00e4evadel toetu istudes \u00fchele tuharale, v\u00e4ldi j\u00e4rsku istumist.<\/li>\n<li>Kui esineb turset esimestel p\u00e4evadel, k\u00fcsi \u00e4mmaemandalt k\u00fclma kompressi lahklihale.<\/li>\n<li>Vajadusel kasuta valuvaigistit (paratsetamool 1000mg, ibuprofeen 400mg).<\/li>\n<li>Haava paranemise soodustamiseks v\u00f5ib kasutada Silversprayd v\u00f5i astelpaju\u00f5li.<\/li>\n<li>Vaagnap\u00f5hjalihaste harjutustega alusta 24\u201348 tundi p\u00e4rast s\u00fcnnitust. Kui on lahkliha rebend v\u00f5i episotoomia, siis oota harjutustega 6 n\u00e4dalat.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>S\u00fcnnitusj\u00e4rgselt v\u00f5ib esineda urineerimisraskus ja -pidamatus<\/strong>, mis on tingitud veninud vaagnap\u00f5hjalihastest. Kui urineerimine esimestel kordadel peale s\u00fcnnitust on raskendatud, siis lase suguelunditele sooja voolavat vett tualettpotil istudes.<\/p>\n<ul>\n<li>Joo piisavalt vedelikku (1,5\u20132l).<\/li>\n<li>T\u00fchjenda regulaarselt p\u00f5it (u 3 tunni j\u00e4rel).<\/li>\n<li>Uriinipidamatuse leevendamiseks alusta vaagnap\u00f5hjalihaste harjutustega.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>K\u00f5hukinnisus ja hemorroidid<\/strong> teevad muret paljudele s\u00fcnnitanud naistele.<\/p>\n<ul>\n<li>Tarbi t\u00e4isteraviljatooteid, kiudaineterikkaid toite, puu- ja k\u00f6\u00f6givilju (ka kuivatatult).<\/li>\n<li>Tarbi piisavalt vedelikku (1,5\u20132l).<\/li>\n<li>Joo hapendatud piimatooteid (nt keefir).<\/li>\n<li>Vajadusel v\u00f5ib kasutada lahtisteid (Duphalac siirup, Microlax).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Hemorroidide (v\u00f5ivad tekkida s\u00fcnnitamise j\u00e4rgselt, tingituna pressimisest) puhul peaks v\u00e4ltima k\u00f5hukinnisust ja punnitamist.<\/p>\n<ul>\n<li>Vajadusel kasuta valuvaigistit.<\/li>\n<li>Leevendamiseks k\u00fcsi \u00e4mmaemandalt\/ arstilt spetsiaalset suposiiti (rektaalk\u00fc\u00fcnal) v\u00f5i kreemi.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Esimestel p\u00e4evadel v\u00f5ib esineda rinnanibude hellust ja valulikkust<\/strong> sagedasest imetamisest. Esineda v\u00f5ib ka rinnanibude l\u00f5henemist.<\/p>\n<ul>\n<li>Palu \u00e4mmaemandal lapse imemisv\u00f5te \u00fcle kontrollida.<\/li>\n<li>Kasuta rinnanibude hooldamiseks spetsiaalset salvi, mida m\u00e4\u00e4rida nibudele peale igat imetamist.<\/li>\n<li>L\u00f5henenud rinnanibudele tee \u00f5huvanne, kasuta spetsiaalseid kompresse.<\/li>\n<li>Nibukaitsme kasutamise vajalikkuse osas konsulteeri \u00e4mmaemandaga.<\/li>\n<li>Rinnanibude valulikkus peaks m\u00f6\u00f6duma 1\u20132 n\u00e4dalaga.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Sagedase ja regulaarse imetamise korral peaks rohkem piima rinda tekkima 3\u20135 p\u00e4eval peale s\u00fcnnitust. Sellel ajal tekib paljudel naistel piimapais. Piimapaisu leevendamiseks:<\/p>\n<ul>\n<li>Imeta regulaarselt.<\/li>\n<li>Enne imetamist tee sooja kompressi rinnale (nt soe du\u0161\u0161).<\/li>\n<li>Vajadusel proovi k\u00e4sitsi rinda s\u00f5\u00f5rutada, et rind pehmemaks muutuks (lapsel lihtsam haarata).<\/li>\n<li>Peale imetamist kasuta jahedat kompressi (nt k\u00fclmkapist v\u00f5etud kapsaleht).<\/li>\n<li>Piimapais peaks m\u00f6\u00f6duma m\u00f5ne p\u00e4evaga.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kui tekib k\u00f5rge palavik, rind muutub valulikuks, kuumab, tekivad t\u00fckid ja punetavad alad, p\u00f6\u00f6rdu \u00e4mmaemanda\/arsti poole, et <strong>v\u00e4listada rinnap\u00f5letik<\/strong>. Kasuta palavikualandajat, oluline on j\u00e4tkata regulaarse imetamisega.<\/p>\n<p>Kui oled s\u00fcnnitanud <strong>keisril\u00f5ike teel,<\/strong> on esimestel p\u00e4evadel vajalik adekvaatne ja regulaarne valuvaigistamine haavavalu t\u00f5ttu. V\u00f5ib esineda ka valu \u00f5lav\u00f6\u00f6tme v\u00f5i kaela piirkonnas (lokaalseks kasutamiseks sobivad Diclac geel, soe kompress).<\/p>\n<ul>\n<li>Alusta liikumisega v\u00f5imalikult vara, nii on taastumine kiirem.<\/li>\n<li>Haavaplaaster eemaldatakse tavaliselt 24 tunni m\u00f6\u00f6dudes.<\/li>\n<li>Tee haavale \u00f5huvanni ja j\u00e4lgi, et p\u00fcksi\u00e4\u00e4r ei h\u00f5\u00f5ruks haava peale.<\/li>\n<li>Kord p\u00e4evas k\u00e4i du\u0161i all ja kuivata haav korralikult.<\/li>\n<li>Haavaniidid eemaldatakse \u00e4mmaemanda v\u00f5i perearsti poolt n\u00e4dala jooksul peale l\u00f5ikust.<\/li>\n<li>Vajalik on s\u00e4\u00e4stev re\u017eiim esimesel kahel kuul: v\u00e4ldi raskuste t\u00f5stmist (mitte \u00fcle 5kg), sauna, ujumist, vanni, tupetampoone, suguelu.<\/li>\n<li>Kui keisril\u00f5ike j\u00e4rgselt tekib k\u00f5rge palavik; k\u00f5huvalu; haava piirkonnas punetus, turse ja valu v\u00f5i eritis haavast, p\u00f6\u00f6rdu koheselt arsti poole.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>S\u00fcnnitusj\u00e4rgselt<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Epiduraalanalgeesia j\u00e4rgselt v\u00f5ib esineda tugevat peavalu, mis ei allu valuvaigistitele, p\u00f6\u00f6rdu sellega erakorralise meditsiini osakonda.<\/li>\n<li>Taastumiseks toeta k\u00f5htu tugiv\u00f6\u00f6ga, mida on oluline kanda esimesed 2 kuud v\u00f5imalikult palju.Keisril\u00f5ikej\u00e4rgselt peab tugiv\u00f6\u00f6 kandmiseks ootama kuni \u00f5mblused on paranenud ning eelistada p\u00fckstega varianti.<\/li>\n<li>Klassikalisi k\u00f5hulihaste harjutusi ei tohi teha 2 kuud, p\u00e4rast keisril\u00f5iget 4 kuud.<\/li>\n<li>V\u00e4ldi kuuma sauna, ujumist, suguelu ja tampoonide kasutamist kahe kuu jooksul.<\/li>\n<li>Kui voolus on l\u00f5ppenud ja alustad suguelu enne s\u00fcnnitusj\u00e4rgset kontrolli, kasuta kondoomi.<\/li>\n<li>P\u00f6\u00f6rdu s\u00fcnnitusj\u00e4rgsesse kontrolli \u00e4mmaemanda\/ naistearsti juurde 6\u20138 n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes.<\/li>\n<li>Teavita perearsti lapse s\u00fcnnist.<\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Patsiendiinfo koostajad: \u00e4mmaemandad Emily Naarits ja K\u00e4tlin Mark<br \/>\n10\/2018<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading2-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse2-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\" aria-controls=\"collapse2-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\">S\u00fcnnitusj\u00e4rgne hooldus ja ravi lahkliha III-IV staadiumi rebendi j\u00e4rgselt<\/button><\/div><div id=\"collapse2-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading2-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\" data-parent=\"#accordion-block_a2528597943e69484291e39e178efe5f\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><strong>VAHETU S\u00dcNNITUSJ\u00c4RGNE HOOLDUS<\/strong><\/p>\n<p>Puhkus \u2013 esimesel kolmel s\u00fcnnitusj\u00e4rgsel p\u00e4eval on oluline puhata nii palju\u00a0kui v\u00f5imalik. Lahkliha paranemiseks on k\u00f5ige soodsam lamav asend, mis\u00a0v\u00e4hendab turset ja ebamugavust. Seet\u00f5ttu p\u00fc\u00fca pikutada igas tunnis umbes\u00a020 &#8211; 40 minutit. Voodist t\u00f5use ja voodisse mine \u00fcle k\u00fclje.<\/p>\n<p>P\u00fc\u00fca v\u00f5imalusel v\u00e4ltida istuvat asendit, kuna see koormab lahkliha k\u00f5ige\u00a0enam. Ka last toida v\u00f5imalusel lamavas asendis. V\u00e4ldi k\u00fckitamist ja suurte\u00a0raskuste t\u00f5stmist (kaasa arvatud vanemate laste s\u00fclle v\u00f5tmine).<\/p>\n<p>Paikne k\u00fclm \u2013 on v\u00e4ga oluline j\u00e4tkata j\u00e4\u00e4koti v\u00f5i k\u00fclma geelikoti paikset\u00a0kasutamist, kuni tunned turset ja valu lahkliha piirkonnas. Aseta j\u00e4\u00e4kott\u00a0lahklihale iga 2-3 tunni j\u00e4rel 10-20 minutiks (enne kasutamist keera j\u00e4\u00e4kott\u00a0r\u00e4tiku sisse). See tegevus on eriti oluline esimesed 12-24 tundi p\u00e4rast\u00a0s\u00fcnnitust. Vahel aitab j\u00e4\u00e4kott v\u00e4ga h\u00e4sti valu vaigistada ning sellest tulenevalt\u00a0on selle kasutamine vajalik pikema perioodi v\u00e4ltel nt 24-48 tundi.<\/p>\n<p>Valuravi &#8211; valu leevendamiseks v\u00f5id kasutada regulaarselt Paracetamoli 1g\u00a03 korda p\u00e4evas + Ibuprofeni 400mg 3x p\u00e4evas suu kaudu. \u00c4ra kasuta\u00a0p\u00e4rasoolekaudseid ravimeid.<\/p>\n<p>Isiklik h\u00fcgieen ja re\u017eiim &#8211; puhtus on lahklihahaava kiire paranemise eelduseks. Pese end \u00fcleni voolava vee all v\u00e4hemalt 1 kord p\u00e4evas. Lahkliha piirkonda pese 3-4 korda p\u00e4evas, soovitatavalt p\u00e4rast iga tualetis k\u00e4imist leigeveega. Pese end alati, kui k\u00e4id soolt t\u00fchjendamas. Pesemisel p\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu, et vesi voolaks suunaga eest taha (st tupe poolt p\u00e4rasoole poole), v\u00e4ltimaks haava infitseerumist soole pisikutega. Ka paberiga kuivatades j\u00e4rgi sama p\u00f5him\u00f5tet. Vaheta h\u00fcgieenisidemeid v\u00e4hemalt 4-6 korda p\u00e4evas, et hoida lahklihahaava piirkond v\u00f5imalikult puhas ja kuiv.<\/p>\n<p>Kui m\u00e4rkad p\u00f5letikule viitavaid tunnuseid nagu palavik, halval\u00f5hnaline\u00a0voolus, haavaservade lahtiminek, siis p\u00f6\u00f6rdu kohe naistearsti vastuv\u00f5tule.<\/p>\n<p>Suguelu v\u00f5id alustada, kui lahklihahaav on t\u00e4ielikult paranenud ning oled\u00a0selleks valmis. Selleks kulub tavaliselt ~6 n\u00e4dalat kuni 3 kuud, vahel ka\u00a0kauem. Ujuma ja vanni v\u00f5id minna, kui haav on t\u00e4ielikult paranenud ja\u00a0vereeritus l\u00f5ppenud.<\/p>\n<p>Dieet ja soole t\u00fchjendamine &#8211; erilist dieeti j\u00e4rgima ei pea, s\u00f6\u00f6\u00a0harjumusp\u00e4rast toitu, mis ei tekita k\u00f5hukinnisust ja liigselt gaase. Soovitatav\u00a0on kiudaineterikas toit (puuviljad, juurviljad, t\u00e4isteratooted), mis soodustab\u00a0soole kiiremat t\u00fchjenemist ja muudab v\u00e4ljaheite pehmemaks. K\u00f5hukinnisuse\u00a0v\u00e4ltimiseks joo umbes 1,5-2 liitrit vedelikku p\u00e4evas. Paaril esimesel n\u00e4dalal\u00a0(vajadusel kauem) v\u00f5id kasutada soolesisu pehmendamiseks n\u00e4iteks\u00a0Duphalaci lahust (saadaval apteegis) kui ei esine laktuloosi talumatust.<\/p>\n<p>Soolt t\u00fchjendades toeta k\u00e4ega eestpoolt lahkliha \u2013 see v\u00e4hendab survet\u00f5mblustele; sama soovitatakse naermisel, k\u00f6himisel, aevastamisel. Kui soole\u00a0t\u00fchjendamine p\u00f5hjustab probleeme, siis v\u00f5id tualetis\u00a0istudes jalgade alla asetada madala pingi, nii et\u00a0k\u00f5verdatud p\u00f5lved oleksid puusadest k\u00f5rgemal &#8211;\u00a0selline asend soodustab soole t\u00fchjenemist.<\/p>\n<p>\u00c4ra l\u00fckka soole v\u00f5i p\u00f5ie t\u00fchjendamist edasi,\u00a0kui tunned vajadust tualetti minna. Varu aega ning\u00a0t\u00fchjenda sool ja p\u00f5is t\u00e4ielikult.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>TAASTAVAD HARJUTUSED<\/strong><br \/>\nVaagnap\u00f5hjalihased moodustavad v\u00e4ikese aga olulise lihaste grupi,\u00a0paiknedes s\u00fcgaval vaagna sisemuses. Need lihased toetavad vaagnap\u00f5hja\u00a0organeid ning osalevad soole ja kusep\u00f5ie t\u00fchjenemisel. S\u00fcnnitamise ajal\u00a0kaasneb nende lihaste venitus, vahel ka kahjustus. Seet\u00f5ttu on oluline p\u00e4rast\u00a0s\u00fcnnitust alustada vaagnap\u00f5hjalihaste harjutustega normaalse lihastoonuse\u00a0taastamiseks, mis aitab v\u00e4ltida funktsionaalste probleemide\u00a0(uriinipidamatus, roojapidamatus, p\u00f5ie\/soole t\u00fchjendamise h\u00e4ired) teket.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Harjutusi tuleb alustada ettevaatlikult, j\u00e4rk-j\u00e4rgult nende intensiivsust\u00a0ja kestvust suurendades!<br \/>\nKriteeriumiks harjutuste tegemisel on valu ja ebamugavustunde puudumine\u00a0ja lahklihahaava paranemine (tavaliselt 10-14 p\u00e4eva). Niipea kui tunned valu,\u00a0tuleb harjutused selleks korraks katkestada. Lahkliha III-IV j\u00e4rgu kahjustuse\u00a0korral peaks alustama nn tunnetusharjutustega ja seej\u00e4rel j\u00e4tkama\u00a0j\u00f5uharjutustega.<\/p>\n<p><u>Vaagnap\u00f5hjalihaste tunnetusharjutused<\/u><br \/>\nNeed ei ole veel venitusharjutused, millega lihaseid tugevamaks muuta, vaid\u00a0nn tunnetusharjutused, mida sooritades \u00f5pid \u00fcles leidma ehk tunnetama\u00a0\u00f5igeid lihaseid, mis osalevad kusiti, tupe ja\u00a0p\u00e4rasoole sulgemisel ja avamisel.<br \/>\nLama selili v\u00f5i k\u00fclili, jalad puusast ja\u00a0p\u00f5lvest k\u00f5verdatud; selili lamades toeta\u00a0jalad t\u00e4istaldadele. Pinguta kergelt lihaseid\u00a0\u00fcmber tupe ja p\u00e4rasoole ava, kuid l\u00f5peta kohe, kui tunned valu. Hoia lihaseid\u00a0pingutatuna kuni 3 sekundit, seej\u00e4rel l\u00f5dvesta aeglaselt, puhka 5 sekundit ja\u00a0korda siis harjutust uuesti. V\u00e4ldi kaasuvana tekkivat tuharate, reite ja k\u00f5hu\u00a0pingutust. \u00c4ra hoia hinge kinni! Korda harjutust p\u00e4evas mitu korda, kuid\u00a0katkesta kohe kui tunned lihasv\u00e4simust.<br \/>\nEdaspidi soorita kirjeldatud harjutusi erinevates asendites \u2013\u00a0selili, k\u00fclili, k\u00e4puli, pinguta lihaseid tugevamini\u00a0ja kauem ning tee kordusi rohkem. Pinguta lihaseid 3 &#8211; 6 sekundit, l\u00f5dvestu\u00a05 sekundiks ning soorita harjutust 8 -10 korda j\u00e4rjest. Korda harjutuste\u00a0seeriaid v\u00e4hemalt 3 korda p\u00e4evas.<\/p>\n<p><u>Vaagnap\u00f5hjalihaste j\u00f5uharjutused<\/u><br \/>\n\u2022 Hinga s\u00fcgavalt sisse-v\u00e4lja, v\u00e4ljahingamise l\u00f5pus pinguta\u00a0vaagnap\u00f5hjalihaseid nii tugevalt, et tunned p\u00e4raku ja tupe t\u00f5usmist\u00a0\u00fclespoole. Hoia pingutust lugedes 6-ni (edaspidi j\u00e4rk-j\u00e4rgult kuni 10-ni), l\u00f5\u00f5gasta 6-7 sek. Korda harjutust 8-12 pingutust l\u00f5\u00f5gastust 3\u00a0korda p\u00e4evas erinevates asendites, ka istudes ja seistes.<br \/>\n\u2022 Pinguta vaagnap\u00f5hjalihaseid tugevalt ja siis k\u00f6hata 2-3 korda, hoia\u00a0vaagnap\u00f5hjalihaste pingutust lugedes 5-ni. L\u00f5\u00f5gasta lihased, korda\u00a0harjutust 5 korda.<\/p>\n<p><strong>EDASINE J\u00c4LGIMINE<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>6 n\u00e4dala p\u00e4rast s\u00fcnnituse j\u00e4rgselt on vajalik kohtuda\u00a0f\u00fcsioterapeudiga \u2013 aja peaksid broneerima juba s\u00fcnnitusosakonnast\u00a0lahkudes saatekirja alusel; j\u00e4rgnev j\u00e4lgimise kava lepitakse kokku\u00a0individuaalseid vajadusi arvestades<\/li>\n<li>1,5 &#8211; 2 kuu m\u00f6\u00f6dudes p\u00f6\u00f6rdu plaanilisele s\u00fcnnitusj\u00e4rgsele\u00a0naistearsti vastuv\u00f5tule<\/li>\n<li><strong> Kaebuste esinemisel p\u00f6\u00f6rdu koheselt erakorralisena:<\/strong><br \/>\nt\u00f6\u00f6p\u00e4evadel kell 08.00\u201319.00 naisten\u00f5uandlasse valvearsti vastuv\u00f5tule: L. <strong>Puusepa 8, G2 korpus, I korrus<\/strong> &#8211; sissep\u00e4\u00e4s Puusepa t\u00e4nava poolsest peauksest, seej\u00e4rel vasakule naisten\u00f5uandla registratuuri<\/li>\n<\/ul>\n<p>t\u00f6\u00f6p\u00e4evadel kell 19.00\u201308.00 ja puhkep\u00e4evadel erakorralise meditsiini osakonda (EMO): <strong>L. Puusepa 8, G1 korpus, I korrus<\/strong> &#8211; sissep\u00e4\u00e4s L. Puusepa t\u00e4navalt<\/p>\n<p><strong>Head paranemist!<\/strong><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n","protected":false},"author":2,"template":"","meta":{"_acf_changed":true,"inline_featured_image":false,"advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"department-category":[13],"class_list":["post-59","departments","type-departments","status-publish","hentry","department-category-sunnitusosakond"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>S\u00fcnnitusj\u00e4rgne - Naistekliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"S\u00fcnnitusj\u00e4rgne - Naistekliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"S\u00dcNNITUSJ\u00c4RGNE OSAKOND ASUB: L. Puusepa 8, 51014 TartuG2-korpus, II korrus Telefonid:731 9925 s\u00fcnnitusj\u00e4rgse osakonna valve\u00e4mmaemand S\u00fcnnitusj\u00e4rgseks raviks ja hoolduseks on...\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Naistekliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-05-19T12:03:58+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/XO_2647-scaled.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"2560\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1707\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/sunnitusjargne\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/sunnitusjargne\\\/\",\"name\":\"S\u00fcnnitusj\u00e4rgne - Naistekliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/sunnitusjargne\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/sunnitusjargne\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/10\\\/XO_2647-1400x933.jpg\",\"datePublished\":\"2020-08-07T06:52:09+00:00\",\"dateModified\":\"2025-05-19T12:03:58+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/sunnitusjargne\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/sunnitusjargne\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/sunnitusjargne\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/10\\\/XO_2647-1400x933.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/10\\\/XO_2647-1400x933.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/sunnitusjargne\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Osakonnad\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"S\u00fcnnitusj\u00e4rgne\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/\",\"name\":\"Naistekliinik\",\"description\":\"Hoolivus P\u00e4devus Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"S\u00fcnnitusj\u00e4rgne - Naistekliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"S\u00fcnnitusj\u00e4rgne - Naistekliinik","og_description":"S\u00dcNNITUSJ\u00c4RGNE OSAKOND ASUB: L. Puusepa 8, 51014 TartuG2-korpus, II korrus Telefonid:731 9925 s\u00fcnnitusj\u00e4rgse osakonna valve\u00e4mmaemand S\u00fcnnitusj\u00e4rgseks raviks ja hoolduseks on...","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/","og_site_name":"Naistekliinik","article_modified_time":"2025-05-19T12:03:58+00:00","og_image":[{"width":2560,"height":1707,"url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/XO_2647-scaled.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/","name":"S\u00fcnnitusj\u00e4rgne - Naistekliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/XO_2647-1400x933.jpg","datePublished":"2020-08-07T06:52:09+00:00","dateModified":"2025-05-19T12:03:58+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/XO_2647-1400x933.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/XO_2647-1400x933.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/sunnitusjargne\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Osakonnad","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"S\u00fcnnitusj\u00e4rgne"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/","name":"Naistekliinik","description":"Hoolivus P\u00e4devus Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"featured_img":false,"coauthors":[],"author_meta":{"author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/author\/anne\/","display_name":"Anne"},"relative_dates":{"created":"Posted 6 aastat ago","modified":"Updated 1 aasta ago"},"absolute_dates":{"created":"Posted on 7. aug. 2020","modified":"Updated on 19. mai 2025"},"absolute_dates_time":{"created":"Posted on 7. aug. 2020 09:52","modified":"Updated on 19. mai 2025 03:03"},"featured_img_caption":"","tax_additional":{"department-category":{"linked":["<a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonna-rubriik\/sunnitusosakond\/\" class=\"advgb-post-tax-term\">S\u00fcnnitusosakond<\/a>"],"unlinked":["<span class=\"advgb-post-tax-term\">S\u00fcnnitusosakond<\/span>"],"slug":"department-category","name":"Osakondade rubriigid"},"translation_priority":{"linked":["<a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/?taxonomy=translation_priority&#038;term=optional\" class=\"advgb-post-tax-term\">Optional<\/a>"],"unlinked":["<span class=\"advgb-post-tax-term\">Optional<\/span>"],"slug":"translation_priority","name":"Translation Priorities"}},"series_order":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/departments\/59","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/departments"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/departments"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59"}],"wp:term":[{"taxonomy":"department-category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/department-category?post=59"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}