{"id":68,"date":"2020-08-07T10:31:35","date_gmt":"2020-08-07T07:31:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik_uus\/?post_type=departments&#038;p=68"},"modified":"2026-04-09T13:34:59","modified_gmt":"2026-04-09T10:34:59","slug":"raseduse-jalgimine","status":"publish","type":"departments","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/raseduse-jalgimine\/","title":{"rendered":"Raseduse j\u00e4lgimine"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading wp-el\">Rasedus ja sellega seonduv:<\/h3>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading wp-el\">Raseduse j\u00e4lgimine<\/h3>\n\n\n<div id=\"acf-block-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" class=\"acf-block-element  block-accordion\">\r\n<div class=\"accordion\" id=\"accordion-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading1-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse1-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" aria-controls=\"collapse1-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\">Raseduse j\u00e4lgimine kliinikumis<\/button><\/div><div id=\"collapse1-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading1-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" data-parent=\"#accordion-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p class=\"wp-el\">\u00c4mmaemand on reproduktiivtervise ja emadushoolduse spetsialist, kes juhendab, j\u00e4lgib, n\u00f5ustab naisi raseduse ja s\u00fcnnituse ajal ning s\u00fcnnitusj\u00e4rgsel perioodil.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Naisten\u00f5uandla perekeskuses toimuvale \u00e4mmaemanda iseseisvale vastuv\u00f5tule v\u00f5ite p\u00f6\u00f6rduda, kui:<\/strong><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li>planeerite rasedust ja soovite eelnevat n\u00f5ustamist,<\/li>\n<li>olete rase ja <strong>soovite raseduse j\u00e4lgimiseks arvele tulla<\/strong>,<\/li>\n<li>olete s\u00fcnnitanud ja soovite s\u00fcnnitusj\u00e4rgset n\u00f5ustamist ja l\u00e4bivaatust,<\/li>\n<li>soovite n\u00f5ustamist ja\/v\u00f5i korduvretsepti rasestumisvastaste vahendite osas.<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Raseduse normaalse kulu korral on raseduse j\u00e4lgimine ja n\u00f5ustamine \u00e4mmaemanda p\u00e4devuses, naistearsti\u00a0konsultatsioon toimub soovituslikult kaks korda raseduse jooksul. Raseduse kulus probleemide v\u00f5i k\u00f5rvalekallete tekkimisel suunab \u00e4mmaemand raseda arsti konsultatsioonile, uuringutele v\u00f5i haiglasse.<br \/>\n\u00c4mmaemanda esmane vastuv\u00f5tt kestab 1 tund, korduvvisiit 30 minutit. Naisten\u00f5uandlas ja naisten\u00f5uandla perekeskuses on avatud 6 kabinetti, kus toimuvad \u00e4mmaemandate vastuv\u00f5tud ning naisten\u00f5uandlas (G2 korpus) 7 kabinetti, kus teenindavad Teid naistearst ja \u00e4mmaemand.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><span style=\"color: #339966;\"><strong>\u00c4mmaemanda vastuv\u00f5tt<\/strong> <\/span>toimub Teile etteantud aegadel<strong>:<\/strong><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li><strong>naistekliiniku naisten\u00f5uandlas<\/strong> (L.Puusepa 8, G2 korpus;\u00a0 ruum 149 ja 150)<\/li>\n<li><strong>naistekliiniku perekeskuses <\/strong>(L.Puusepa 8, C korpus)<\/li>\n<li><strong>Maarjam\u00f5isa Tervisekeskuses<\/strong> (L. Puusepa 1a, ruum 3046)<\/li>\n<li><strong>Tartu Tervisekeskuses<\/strong> (M\u00f5isavahe 34B, ruum 125 ja 126)<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Oma hirme \u00fcksi j\u00e4\u00e4mise ja toimetuleku ees s\u00fcnnitusel ning teisi muresid saate jagada ja lahendusi otsida koos raseduskriisi n\u00f5ustajaga v\u00f5i hingehoidja &#8211; peren\u00f5ustajaga:<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li><strong>raseduskriisi n\u00f5ustajad: Margit Luiga; Liina Annuk; Maris Raude; Gertrud Saage; Erle Randala\u00a0<\/strong>(L.Puusepa 1a, ruum 2065)<\/li>\n<li><strong>hingehoidja Naatan Haamer\u00a0<\/strong>(L.Puusepa 8, C korpus, ruum 37)<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong><span style=\"color: #339966;\">Lisaks v\u00f5tavad naistekliiniku n\u00f5uandlas ja perekeskuses vastu veel:<\/span><\/strong><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li><strong>sisearst Anne Kirss\u00a0<\/strong>(L.Puusepa 8 G2 korpus, ruum 148)<\/li>\n<li><strong>n\u00f5ustaja\u00a0 Terje Soots <\/strong>(L.Puusepa 8, G2 korpus, ruum 147)<\/li>\n<li><strong>gestatsiooni diabeedin\u00f5ustajad\u00a0 <\/strong>( L.Puusepa 8, G2 korpus, L.Puusepa 1a, 2 korrus; M\u00f5isavahe 34B, 125). Enne n\u00f5ustamisele tulekut pange kirja eelneva kolme p\u00e4eva men\u00fc\u00fc ning kaks tundi enne vastuv\u00f5tule tulekut s\u00f6\u00f6ge k\u00f5ht t\u00e4is, et vastuv\u00f5tul saaks kontrollida veresuhkru taset.<\/li>\n<li><strong>imetamisn\u00f5ustajad\u00a0<\/strong>(L.Puusepa 8, C korpus; M\u00f5isavahe 34B, 125)<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Kui kahtlete imetamisasendis, olete mures lapse imemisv\u00f5tte \u00f5igsuse v\u00f5i tema kaalu p\u00e4rast, siis saate tulla muret jagama ning lahendusi otsima \u00e4mmaemand- imetamisn\u00f5ustaja juurde\u00a0<strong>E-R.\u00a0<\/strong>Registreerimine vastuv\u00f5tule \u00fcldregistreerimise telefonil\u00a0<strong>7319100<\/strong>.<br \/>\nImetamisalastele k\u00fcsimustele saab vastuseid imetamisn\u00f5ustajalt ka meili teel:\u00a0<a href=\"mailto:imetamine@kliinikum.ee\">imetamine@kliinikum.ee<\/a>\u00a0 v\u00f5i naistekliiniku imetamisn\u00f5ustamise k\u00fcsimuste-vastuste rubriigis.<br \/>\nKui Teil on muresid v\u00f5i terviseprobleeme\u00a0<strong>s\u00fcnnitusj\u00e4rgses perioodis<\/strong>\u00a0v\u00f5i on k\u00fcsimusi lapse hoolduse, rinnaga toitmise ja kaalu osas, siis v\u00f5ite julgesti helistada naistekliiniku perekeskusesse\u00a0<strong>E &#8211; R kell 9.00-13.00 telefonil 7319977<\/strong>. Vajadusel lepitakse kokku sobiv vastuv\u00f5tu aeg (Puusepa 8, C korpus, ruum 46):<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li>vasts\u00fcndinu l\u00e4bivaatuseks,<\/li>\n<li>vajadusel lastearsti konsultatsiooniks,<\/li>\n<li>imetamise n\u00f5ustamiseks,<\/li>\n<li>s\u00fcnnitusj\u00e4rgseks l\u00e4bivaatuseks.<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong><span style=\"color: #339966;\">\u00c4mmaemandate, naistearstide ja teiste spetsialistide vastuv\u00f5tuajad<\/span> leiate:<\/strong><br \/>\n<a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/vastuvotuajad\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/et\/vastuvotuajad<\/a><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong><span style=\"color: #339966;\">Vastuv\u00f5ttudele registreerimine<\/span> tel. 7319100\u00a0 <\/strong><strong>E-R kell 08:00\u201318:00<\/strong><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><span style=\"color: #339966;\"><strong>Naisten\u00f5uandla registratuur<\/strong><\/span>\u00a0Puusepa 8 G2 korpuses on avatud\u00a0<strong>E-R kell 7.30 &#8211; 19.00<\/strong>. <strong>Perekeskusesse<\/strong> tulles p\u00f6\u00f6rduge Puusepa tn. poolsesse \u00fcldregistratuuri. Vastuv\u00f5tule tulles palun v\u00f5tke esmalt j\u00e4rjekorranumber, mille alusel teid kutsutakse klienditeenindaja juurde. Temalt saate infot, millises kabinetis vastuv\u00f5tt toimub.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p class=\"wp-el\"><span style=\"color: #339966;\"><strong>Vereanal\u00fc\u00fcside\u00a0<\/strong><\/span>v\u00f5tmine toimub\u00a0<strong>protseduuride toas<\/strong> (G2 159 ja 158) <strong>E-R kell 8.00 \u2013 13.00 ja 14.00-19.00<\/strong>\u00a0<strong><span class=\"has-inline-color has-vivid-red-color\">(1.07.2021- 2.09.2022 on protseduuride tuba avatud 8:00-16:00<\/span>)<\/strong>\u00a0\u00a0j\u00e4rjekorranumbri alusel. Anal\u00fc\u00fcside tellimus teostatakse kabinetis elektroonsena, kuid veenduge verd andma tulles oleks Teil kaasas ribakoodiga kleebised.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><span style=\"color: #339966;\"><strong>Uriini anal\u00fc\u00fcse<\/strong><\/span>\u00a0saab tuua\u00a0<strong>ruumi G2 155 E-R kell 8.00 &#8211; 10.00<\/strong>.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p class=\"wp-el\"><span style=\"color: #339966;\"><strong>Kardiotokograafia ruumis<\/strong><\/span>\u00a0(G2 158) toimub s\u00fcnnieelne loote seisundi hindamine. KTGle suunab Teid oma \u00e4mmaemand. Teie k\u00f5hule asetatakse kaks andurit &#8211; \u00fcks registreerib loote s\u00fcdame sagedust ja teine emaka toonust. Uuring kestab 20-30 min.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p class=\"wp-el\">N\u00f5uandlas on avatud mitu <span style=\"color: #339966;\"><strong>ultrahelikabinetti<\/strong> <\/span>(G2 163, 165, 167, C korpuses 33 ja 34). Uuringule registreeritakse vastuv\u00f5tu k\u00e4igus, vastavalt raseduse j\u00e4lgimise juhendis soovitatule. Omal soovil ultraheliuuring on tasuline (hind s\u00f5ltub uuringu t\u00fc\u00fcbist) ja registreerimine toimub klienditeeninduse telefonil 7319100.<\/p>\n<p class=\"wp-el\">T\u00e4psemalt ultraheli uuringutest:\u00a0 <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/ultraheli\/\">https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/ultraheli\/<\/a>.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p class=\"wp-el\"><span style=\"color: #339966;\"><strong>Naistekliiniku perekoolis<\/strong><\/span> on v\u00f5imalik vaadata ja kuulata erinevaid \u00fcksikuid videoloenguid ja l\u00e4bida erineva suurusega videokursuseid s\u00fcnnitusest, vasts\u00fcndinu hooldusest ja imetamisest. T\u00e4psem info ja loengutesse registreerumine naistekliiniku perekooli kodulehel <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/et\/perekool-info\">https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/et\/perekool-info<\/a><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading2-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse2-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" aria-controls=\"collapse2-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\">Raseduse j\u00e4lgimine n\u00e4dalate kaupa<\/button><\/div><div id=\"collapse2-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading2-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" data-parent=\"#accordion-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><strong>Esimene k\u00fclastus<\/strong><\/p>\n<p>Esimene visiit naistearsti v\u00f5i \u00e4mmaemanda juurde leiab aset enamasti peale seda, kui kodus tehtud rasedustest on osutunud positiivseks. Oluline on ajastada esimene visiit enne 12. rasedusn\u00e4dala t\u00e4itumist, sest teatud anal\u00fc\u00fcse ja uuringuid tuleb teostada kindlatel rasedusn\u00e4dalatel.<\/p>\n<p>Esimesel visiidil k\u00fcsitletakse Sind p\u00f5hjalikult tervisliku seisundi, eluviiside ja t\u00f6\u00f6tingimuste kohta. Selle k\u00fcsitluse eesm\u00e4rgiks on v\u00e4lja selgitada k\u00e4esoleva raseduse kulgu ning loote arengut m\u00f5jutada v\u00f5ivad riskitegurid. Tervisliku seisundi hindamisel t\u00e4psustatakse j\u00e4rgmised andmed:<\/p>\n<ul>\n<li>elu jooksul p\u00f5etud ja kroonilised haigused<\/li>\n<li>ravimite tarvitamine<\/li>\n<li>menstruatsioonits\u00fckli regulaarsus<\/li>\n<li>k\u00e4esoleva raseduse algul p\u00f5etud haigused ja kasutatud ravimid<\/li>\n<li>suguv\u00f5sas esinevad p\u00e4rilikud haigused<\/li>\n<li>eelnevate raseduste ja s\u00fcnnituste kulg<\/li>\n<li>pikkus ja kehakaal, et hinnata kehamassiindeksit<\/li>\n<\/ul>\n<p>Samuti k\u00fcsitletakse Sind toitumisharjumuste, f\u00fc\u00fcsilise aktiivsuse, kahjulike harjumuste ja t\u00f6\u00f6tingimuste kohta.<\/p>\n<p>Seej\u00e4rel teostatakse l\u00e4bivaatus g\u00fcnekoloogilisel toolil, mille k\u00e4igus v\u00f5etakse emakakaelalt PAP test emakakaela rakuliste muutuste hindamiseks (kui viimasest anal\u00fc\u00fcsist on m\u00f6\u00f6dunud \u22652 aastat) ja anal\u00fc\u00fcs klam\u00fcdioosile (kui viimasest anal\u00fc\u00fcsist \u22656 kuud) ning kinnitatakse emaka suuruse hindamise v\u00f5i ultraheliuuringu abil raseduse olemasolu.<\/p>\n<p>Esimesel visiidil tehakse ka vereanal\u00fc\u00fcsid HIV-le, s\u00fc\u00fcfilisele, B-hepatiidile, m\u00e4\u00e4ratakse veregrupp, reesusfaktor, reesusantikehad, vere hemoglobiinitase ja veresuhkur.<\/p>\n<p>Esimesel v\u00f5i teisel visiidil antakse saatekirjad uriini anal\u00fc\u00fcsi ja uriini k\u00fclvi tegemiseks. Uriinis uuritakse valgu, gl\u00fckoosi, leukots\u00fc\u00fctide ja bakterite esinemist. Uriini k\u00fclv on oluline kuseteede nakkuste v\u00e4listamiseks.<\/p>\n<p><strong>Raseduse 11. \u2013 16. n\u00e4dal<\/strong><\/p>\n<p>11.\u201313. rasedusn\u00e4dalal teostatakse ultrahelikabinetis uuring ultrahelispetsialisti poolt. Uuringul t\u00e4psustatakse raseduse kestust, loodete arvu, platsenta asukohta, v\u00e4\u00e4rarendite esinemist ning m\u00f5\u00f5detakse loote kuklapiirkonna l\u00e4bikumavus (ing.k. nuchal translucency, NT).<\/p>\n<p>Raseduse 11.-13. n\u00e4dalal tehakse ema vereseerumi skriining, millega on v\u00f5imalik selgitada loote kromosoomihaiguste ja arenguh\u00e4irete riski. Kui selle anal\u00fc\u00fcsi tulemusena selgub k\u00f5rgem risk v\u00f5imalikeks probleemideks, siis korratakse vereanal\u00fc\u00fcsi 15.-17. rasedusn\u00e4dalal v\u00f5i vajadusel suunatakse geneetiku konsultatsioonile ja t\u00e4iendavatele uuringutele (amniotsenteesile v\u00f5i koorionibiopsiale).<\/p>\n<p>Kui Sinu veresuhkruv\u00e4\u00e4rtus on k\u00f5rgenenud v\u00f5i Sa kuulud rasedusaegse suhkruhaiguse riskigruppi, siis suunatakse Sind enne 16. rasedusn\u00e4dalat ka gl\u00fckoosi talvustestile (GTT-le). Rasedusaegse suhkruhaiguse (gestatsioonidiabeedi) riskigruppi kuuluvad naised, kes on \u00fclekaalulised (kehamassiindeks raseduseelselt \u226530 kg\/m\u00b2), kellel eelmise raseduse ajal esines gestatsioonidiabeet, kelle l\u00e4hisugulastel esineb diabeeti v\u00f5i kes on s\u00fcnnitanud &gt;4500g kaaluva vasts\u00fcndinu.<\/p>\n<p><strong>Raseduse 16. \u2013 24. n\u00e4dal<\/strong><\/p>\n<p>Raseduse teisel trimestril (16.\u201328. rasedusn\u00e4dalal) k\u00fclastad Sa \u00e4mmaemandat v\u00f5i naistearsti 4 \u2013 5 n\u00e4dala j\u00e4rel.<\/p>\n<p>Igal k\u00fclastusel Sind kaalutakse, hinnatakse kaaluiivet, k\u00fcsitletakse tursete esinemise kohta ja m\u00f5\u00f5detakse verer\u00f5hk. Alates 16. rasedusn\u00e4dalast m\u00f5\u00f5detakse emakap\u00f5hja k\u00f5rgust. Selle m\u00f5\u00f5tmine ja d\u00fcnaamika j\u00e4lgimine v\u00f5imaldab kaudselt hinnata loote kasvu. Alates raseduse 20. n\u00e4dalast k\u00fcsitletakse Sind looteliigutuste olemasolu kohta ja kuulatletakse loote s\u00fcdamel\u00f6\u00f6ke, et hinnata loote heaoluseisundit.<\/p>\n<p>19.\u201321. rasedusn\u00e4dalal suunatakse Sind teisele ultraheliuuringule, mille eesm\u00e4rgiks on loote v\u00e4\u00e4rarendite avastamine. Uuringu k\u00e4igus t\u00e4psustatakse loote arengu vastavus raseduse suurusele, lootevee hulk, platsenta asukoht ning uuritakse p\u00f5hjalikult loote organs\u00fcsteemide arengut.<\/p>\n<p><em>\u00a0<\/em><strong>Raseduse 24. \u2013 28. n\u00e4dal<\/strong><\/p>\n<p>24.\u201328. rasedusn\u00e4dalal korratakse k\u00f5rge riski grupi rasedatel gl\u00fckoosi taluvustesti, kui see esimesel trimestril oli normis. Samuti suunatakse GTT-le naised, kelle kehamassiindeks raseduseelselt oli &gt;25 kg\/m\u00b2 v\u00f5i kellel on raseduse jooksul tekkinud liigne kaaluiive, suhkur uriinis v\u00f5i kahtlus loote liigkasvule. Reesus-negatiivsetel naistel m\u00e4\u00e4ratakse korduvalt verest reesusantikehad.<\/p>\n<p>24.-28. rasedusn\u00e4dalal korratakse kliinilise vere anal\u00fc\u00fcs hemoglobiinitaseme hindamiseks ja veresuhkru anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n<p>Alates 24. rasedusn\u00e4dalast korratakse igal visiidil ka uriini anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n<p><strong>Raseduse 28. \u2013 36. n\u00e4dal<\/strong><\/p>\n<p>Raseduse 28.\u201336. n\u00e4dalal k\u00fclastad Sa oma \u00e4mmaemandat v\u00f5i naistearsti v\u00e4hemalt 4 n\u00e4dala j\u00e4rel. Igal k\u00fclastusel k\u00fcsitletakse Sind vaevuste ja meeleoluh\u00e4irete suhtes, samuti kaalutakse, hinnatakse kaaluiivet ja tursete esinemist, m\u00f5\u00f5detakse verer\u00f5hk, emakap\u00f5hja k\u00f5rgus, k\u00fcsitletakse looteliigutuste iseloomu kohta ning kuulatletakse loote s\u00fcdamel\u00f6\u00f6ke. Alates 30. rasedusn\u00e4dalast hinnatakse ka loote seisu emakas ning t\u00e4psustatakse loote eesasuv (vaagnapoolne) osa.<\/p>\n<p>28.\u201332. rasedusn\u00e4dalal korratakse vereanal\u00fc\u00fcse HIV, hemoglobiinitaseme ja reesusantikehade suhtes.<\/p>\n<p>Vajadusel suunatakse Sind korduvale ultraheliuuringule (kahtlusel loote kasvu mahaj\u00e4\u00e4musele v\u00f5i liigkasvule, lootevee hulga v\u00e4hesusele v\u00f5i liigsusele, muude n\u00e4idustuste olemasolul). Ultraheliuuring v\u00f5imaldab hinnata loote oletatavat massi, lootevee hulka, platsenta asukohta, loote seisu ja eesasetsevat osa ning hinnata loote arengut.<\/p>\n<p><strong>Raseduse 36. \u2013 40. n\u00e4dal<\/strong><\/p>\n<p>Raseduse 36.\u201340. n\u00e4dalal k\u00fclastad Sa oma \u00e4mmaemandat v\u00f5i naistearsti 2 n\u00e4dala j\u00e4rel. Igal k\u00fclastusel hinnatakse kaaluiivet, tursete esinemist, m\u00f5\u00f5detakse verer\u00f5hk, emakap\u00f5hja k\u00f5rgus, k\u00fcsitletakse looteliigutuste iseloomu kohta, kuulatletakse loote s\u00fcdamel\u00f6\u00f6ke ning t\u00e4psustatakse loote seis emakas. Samuti k\u00fcsitletakse Sind tupevooluse muutuste suhtes, kaebuste korral tehakse l\u00e4bivaatus ja vajadusel v\u00f5etakse anal\u00fc\u00fcsid emakakaelalt v\u00f5i tupest. Iga visiidi eelselt palutakse Sul korrata uriini anal\u00fc\u00fcsi. Vajadusel korratakse vereanal\u00fc\u00fcsi hemoglobiinitaseme hindamiseks. Koostatakse esialgne s\u00fcnnituse juhtimise plaan.<\/p>\n<p>Vajadusel (looteliigutuste iseloomu muutused, loote s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide kuulatlemisel r\u00fctmih\u00e4ired) teostatakse kardiotokograafia (KTG). Kardiotokograafia v\u00f5imaldab registreerida loote s\u00fcdamel\u00f6\u00f6ke pikema aja v\u00e4ltel ning avastada loote s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gisageduse h\u00e4ired, mis viitavad loote seisundi halvenemisele.<\/p>\n<p><strong>Raseduse 40. \u2013 42. n\u00e4dal<\/strong><\/p>\n<p>Kui seni j\u00e4lgis Sinu raseduse kulgu \u00e4mmaemand, siis alates raseduse kestusest 41 n\u00e4dalat j\u00e4lgib Sind edasi naistearst. N\u00fc\u00fcd peaks naistearsti k\u00fclastama v\u00e4hemalt kord n\u00e4dalas. Igal k\u00fclastusel tehakse kardiotokograafia loote seisundi hindamiseks. Vajadusel hinnatakse ultraheliuuringu abil loote oletatavat massi ja lootevee hulka ning doppleruuringul verevoolu kiirust nabav\u00e4\u00e4di veresoontes. Kui Sa pole 42. rasedusn\u00e4dalaks s\u00fcnnitanud, suunatakse Sind emakakaela ettevalmistamiseks ja s\u00fcnnituse esilekutsumiseks s\u00fcnnieelsesse osakonda.<\/p>\n<p>Koostanud: \u00e4mmaemand Triinu Adlas<\/p>\n<p>Allikas: Eesti Naistearstide Selts \u201eRaseduse j\u00e4lgimise juhend&#8221;, 2011, <a href=\"http:\/\/rasedajalgimine.weebly.com\/\">http:\/\/rasedajalgimine.weebly.com\/<\/a><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading3-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse3-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" aria-controls=\"collapse3-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\">Rasedus ja reisimine<\/button><\/div><div id=\"collapse3-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading3-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" data-parent=\"#accordion-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>Raseduse ajal reisimine on t\u00e4nap\u00e4eval tavaline ja seda tehakse v\u00e4ga palju.<\/p>\n<p><strong>Parim aeg rasedana reisimiseks on raseduse teisel trimestril.<\/strong> Selleks ajaks on esimeste kuude v\u00f5imalikud vaevused m\u00f6\u00f6dunud ja raseduse katkemise oht v\u00e4ike, ent suur k\u00f5ht ei tee enesetunnet veel ebamugavaks ning keha suudab muutustega h\u00e4sti kohaneda.<\/p>\n<p><strong>Auto, bussi ja rongiga reisimine<\/strong> on raseduse\u00a0ajal \u00fcldjuhul igati ohutu. Pikki reise tasub\u00a0siiski v\u00e4ltida, kuna \u00fches asendis istumine\u00a0tekitab rasedale ebamugavust, verevoolu\u00a0aeglustumist jalgades ja jalgade turset ning\u00a0v\u00f5ib t\u00f5sta riski venoosse trombemboolia\u00a0tekkeks. Selle v\u00e4ltimiseks tasub pikema\u00a0autoreisi korral teha iga kahe tunni tagant\u00a0sirutuspaus. Autoga reisimisel tuleb kasutada\u00a0kolmepunkti kinnitusega turvav\u00f6\u00f6d, mis v\u00e4ldib\u00a0turvav\u00f6\u00f6 kulgemist \u00fcle k\u00f5hu. Ka bussiga\u00a0reisides tuleb alati kinnitada turvav\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p><strong>Laevareisil<\/strong> v\u00f5ib ette tulla iiveldust ja oksendamist.<\/p>\n<p>Ka <strong>lennukiga<\/strong> reisimiseks on <strong>parim aeg raseduse teine trimester ehk 16.-28. rasedusn\u00e4dalal<\/strong>. Alates 36. rasedusn\u00e4dalast ei luba enamik lennufirmasid rasedaid enam lennukisse, mitmikraseduse puhul peale 32. rasedusn\u00e4dalat. <strong>Enamik lennufirmasid n\u00f5uab alates 28. rasedusn\u00e4dalast lendamiseks arstit\u00f5endit<\/strong> selle kohta, et rasedus on kulgenud normaalselt. Enne reisi tuleb see kindlasti t\u00e4psustada, enamasti on vastav info kirjas lennufirma kodulehek\u00fcljel.<\/p>\n<p><strong>\u00dcle nelja tunni<\/strong> kestvate <strong>lendude<\/strong> korral on <strong>suurenenud venoosse trombemboolia tekke risk<\/strong>, millele rasedus on lisanduvaks riskifaktoriks. Raseduse ajal lendamine on <strong>vastun\u00e4idustatud<\/strong>, kui naisel esineb <strong>k\u00f5rgenenud risk tromboosi tekkeks v\u00f5i on <\/strong><br \/>\n<strong>varasemalt tromboosi esinenud.<\/strong> Samuti ei tohiks lennureisi planeerida, kui on <strong>diagnoositud raseduse katkemise v\u00f5i enneaegse s\u00fcnnituse oht, platsenta asetsuse h\u00e4ired, preeklampsia v\u00f5i kahtlus sellele<\/strong>.<\/p>\n<p>Lennureisi <strong>ei soovitata<\/strong> raseduse ajal naistele, kellel esineb <strong>kahtlus loote kasvupeetusele<\/strong> v\u00f5i tal <strong>on esinenud raseduse ajal verejookse<\/strong>. Samuti juhul, kui naisel esineb <strong>kaasuvaid haigusi<\/strong>, nagu <strong>raskekujuline aneemia, t\u00f5sine s\u00fcdame- v\u00f5i kopsuhaigus<\/strong>. Kindlasti peaks rase oma \u00e4mmaemanda v\u00f5i naistearstiga l\u00e4bi arutama k\u00f5ik v\u00f5imalikud ohud ja riskid, mis v\u00f5ivad seoses lendamisega ette tulla, millised meditsiiniv\u00f5imalused on reisi sihtriigis ja kas lendamine v\u00f5ib p\u00f5hjustada t\u00e4iendavalt mingeid terviseprobleeme.<\/p>\n<p>Lennureisi ajal <strong>v\u00f5ib esineda jalgade turset, nina- ja k\u00f5rvaprobleeme ning iiveldust<\/strong>. Organismi veevajaduse rahuldamiseks tuleb lennureisi ajal <strong>juua palju vett<\/strong>, sest lennuki salongis on kuiv \u00f5hk. Kindlasti ei tohi lennu ajal tarbida alkohoolseid v\u00f5i kofeiini sisaldavaid jooke.<\/p>\n<p>Lennureisi ajaks tuleb <strong>riietuda mugavalt<\/strong> avaratesse r\u00f5ivastesse ja <strong>kanda mugavaid jalan\u00f5usid<\/strong>. Tursete v\u00e4ltimiseks on hea t\u00f5sta jalad k\u00f5rgemale ning tromboosiohu v\u00e4ltimiseks v\u00f5iks <strong>iga poole tunni tagant vahek\u00e4igus jalutada<\/strong>.<\/p>\n<p>Lennupileti broneerimisel tasub raseduse ajal valida endale vahek\u00e4igupoolne istekoht &#8211; see v\u00f5imaldab paremini jalgu sirutada ja liikuda. Jalgade vereringe parandamiseks v\u00f5iks aeg-ajalt teha jalgadega <strong>p\u00f6iaringe<\/strong> ning <strong>sirutada s\u00e4\u00e4relihaseid<\/strong>.<\/p>\n<p><strong>\u00dcle 4-tunnistel lennureisidel<\/strong> soovitatakse rasedatel tromboosiohu v\u00e4ltimiseks kanda <strong>spetsiaalseid kompressioonsukki v\u00f5i <\/strong><br \/>\n<strong>p\u00f5lvikuid (survega 15-30 mm\/Hg<\/strong>). Teatud terviriskide korral v\u00f5ib olla vajalik teha verdvedeldava ravimi s\u00fcst enne lendu; ravimi kasutamise vajaduse \u00fcle otsustab naistearst, kes v\u00e4ljastab sel juhul ka retsepti ravimile ja juhendab selle kasutamise osas. Verevedeldaja v\u00e4hendab oluliselt trombi tekkeriski, kuid absoluutset kaitset ei saa garanteerida ka selle abil.<\/p>\n<p><strong>Vaatamata komplikatsioonideta kulgenud rasedusele<\/strong> v\u00f5ib reisil alati ette tulla ootamatuid olukordi, kus tekib vajadus arstiabi j\u00e4rele. Selle tarbeks tuleb oma tavalisele <strong>reisikindlustuspaketile lisada raseda reisija lisakaitse<\/strong>, mida m\u00f5ned kindlustusseltsid pakuvad. Sel juhul pakub enamik kindlustusseltse kaitset reisil juhtunud ootamatute rasedusest tingitud<br \/>\nkomplikatsioonide korral, kui ei ole t\u00e4itunud 28. rasedusn\u00e4dal. Paljud kindlustusseltsid pakuvad abi erakorralise arstiabi saamiseks, kuid ei kaitse enneaegse s\u00fcnnituse puhul. Summa ulatus abi saamiseks on piiratud.Euroopa Liidu liikmesriikides reisides on \u00f5igus\u00a0Euroopa ravikindlustuskaardi esitamisel saada\u00a0reisi ajal tekkinud terviseprobleemi korral\u00a0vajaminevat arstiabi v\u00f5rdsetel tingimustel\u00a0selles riigis elavate kindlustatud inimestega.Reisile on vajalik kaasa v\u00f5tta oma rasedakaart\u00a0ja Euroopa Liidu liikmesriikides reisides\u00a0Euroopa ravikindlustuskaart.<\/p>\n<p><strong>Kui naisele on raseduse ajal v\u00f5i pidevaks kasutamiseks m\u00e4\u00e4ratud mingeid ravimeid,<\/strong> siis ei tohi maha\u00a0unustada ka neid. Pagasisse tuleks varuda\u00a0<strong>ravimeid ootamatute olukordade puhuks<\/strong>\u00a0(n\u00e4iteks valuvaigistid, palavikualandajad,\u00a0k\u00f5hulahtisuse- ja iiveldusevastased ravimid;\u00a0desinfitseeriv vahend haavadele ja plaastrid).<\/p>\n<p><strong>Sagedasemad probleemid<\/strong>, <strong>mis v\u00f5ivad\u00a0rasedatel reisil olles ilmneda on:<\/strong><\/p>\n<p>v\u00e4simus,\u00a0peavalu,kuumarabandus,seedeh\u00e4ired,\u00a0k\u00f5hukinnisus- v\u00f5i lahtisus,sagenenud urineerimine,\u00a0tursed jalgadel &#8211; tursete leevendamiseks jalgadel tasub reisile kaasa v\u00f5tta mentooli v\u00f5i aaloed sisaldav jahutav geel.<\/p>\n<p>Raseduse ajal reisi planeerides tuleks v\u00e4ltida sihtkohti, kus on piiratud v\u00f5imalused arstiabi saamiseks. V\u00e4ltima peaks reisimist riikidesse, kus on suur risk nakatuda <strong>Zika viirusesse v\u00f5i malaariasse.<\/strong> Eelnevalt tuleks l\u00e4bi m\u00f5elda vaktsineerimise vajadus sihtkohariigis levivate v\u00f5imalike haiguste suhtes. Kuna raseduse ajal on vastun\u00e4idustatud vaktsineerimine n\u00f5rgestatud elusviirust sisaldavate vaktsiinidega, siis v\u00f5iks eksootilistesse riikidesse reisida sooviv naine olla nende haiguste vastu vaktsineeritud juba enne rasedust.<\/p>\n<p>Reisil olles ja eriti eksootilistesse kohtadesse reisides tuleb v\u00e4ltida saastatud vee ja toidu tarbimist. S\u00fc\u00fca tohib ainult korralikult <strong>l\u00e4bik\u00fcpsetatud liha<\/strong> ja tarbida <strong>past\u00f6riseeritud piimatooteid<\/strong>. See aitab v\u00e4ltida k\u00f5hulahtisust, toksoplasmoosi v\u00f5i listerioosi nakatumist ja toidum\u00fcrgitust, mis v\u00f5ivad tekitada t\u00f5siseid probleeme. Joogiks v\u00f5ib tarbida \u00fcksnes <strong>pudelivett v\u00f5i keedetud vett<\/strong>. Eksootilistesse piirkondadesse reisimisel on oluline kaitsta ennast s\u00e4\u00e4sehammustuste eest ning kasutada selleks <strong>spetsiaalseid s\u00e4\u00e4set\u00f5rjevahendeid.<\/strong><\/p>\n<p>Koostas:\u00a0\u00e4mmaemand Triinu Adlas<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading4-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse4-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" aria-controls=\"collapse4-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\">F\u00fc\u00fcsiline koormus ja sport raseduse ajal<\/button><\/div><div id=\"collapse4-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading4-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" data-parent=\"#accordion-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>Terve naise poolt raseduse ajal harrastatav liikumine on soovitav. Kehaline treening tugevdab immuuns\u00fcsteemi, parandab verevarustust, suurendab energiat ning aitab tunda r\u00f5\u00f5mu probleemideta kulgevast rasedusest ning valmistada keha s\u00fcnnituseks ette. Lisaks sellele on v\u00f5imlemisega v\u00f5imalik \u00e4ra hoida ja leevendada mitmesuguseid rasedusest tingitud vaevusi.<\/p>\n<p>Rasedatele sobivad k\u00e4imine (kepik\u00f5nd), ujumine, vesiv\u00f5imlemine, jalgrattas\u00f5it ja m\u00f5\u00f5dukas tempos areoobikatund ning rasedatele m\u00f5eldud jooga. Treenimise ajal tuleks pulss hoida alla 140 l\/min ning ennek\u00f5ike j\u00e4lgida enesetunnet. Treening tuleks l\u00f5petada valu, pearingluse, halva enesetunde ja\/v\u00f5i j\u00f5uetuse korral.<\/p>\n<p>Harjutusi tuleks sooritada rahulikult ja aeglases tempos v\u00f5imalikult mugavas asendis ning venivates ja h\u00e4sti hingavates riietes.<br \/>\nRaseduse ajal tuleb p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu vaagnap\u00f5hjalihastele, et ennetada hilisemalt uriinipidamatust, emaka allavajet v\u00f5i k\u00f5hu\u00f5\u00f5neorganite asendite muutusi.<\/p>\n<p>V\u00e4ltima peaks spordialasid, millega kaasneb k\u00f5rge traumade oht, \u00e4kilised suuna muutused ja v\u00f5imalikud kokkup\u00f5rked teiste m\u00e4ngijatega. Ei sobi erinevad pallim\u00e4ngud, ratsutamine, vee- ja m\u00e4esuusatamine ning sukeldumine ja allveeujumine<\/p>\n<p>(Liikumine ja&#8230; 1998; Valgesoo 2000; Me saame&#8230; 2000; Linkberg, R.; [WWW]).<\/p>\n<p>K\u00f5ige olulisem on hea enesetunne nii treenimise ajal, kui ka p\u00e4rast seda: kuula oma keha!<\/p>\n<p>Koostanud: \u00e4mmaemand Janne Freimann<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading5-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse5-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" aria-controls=\"collapse5-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\">Rasedusaegsed muutused naise organismis<\/button><\/div><div id=\"collapse5-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading5-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" data-parent=\"#accordion-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>Raseduse ajal toimuvad peaaegu k\u00f5ikides organites muutused. See on seotud hormonaalsete muutustega raseduse ajal. Endokriinsed n\u00e4\u00e4rmed, vegetatiivne n\u00e4rvis\u00fcsteem ja ainevahetus kohanduvad rasedusele. Toimuvad ka muutused naise ps\u00fc\u00fchikas.<\/p>\n<p>Ema organismi kohanemisel raseduse suurenevale koormusel eristatakse 3 staadiumi:<\/p>\n<ol>\n<li><strong><em> Kohanemisstaadium (1.-4. raseduskuu)<\/em><\/strong><\/li>\n<\/ol>\n<p>Naise ps\u00fc\u00fchika ja organid p\u00fc\u00fcavad kohaneda nende funktsioonidele esitatud k\u00f5rgendatud n\u00f5udmistele. V\u00f5ivad tekkida ajutised funktsioonih\u00e4ired: esineb iiveldus, oksendamine, tekivad veidrad maitsemuutused, muutused l\u00f5hnatajus. Muutused toimuvad ka naise ps\u00fc\u00fchikas: s\u00f5ltuvalt l\u00e4htesituatsioonist (soov last saada v\u00f5i hirm lapse ees) v\u00f5ib hoiak rasedusse olla nii positiivne kui negatiivne.<\/p>\n<ol start=\"2\">\n<li><strong><em> Heaolustaadium (5.-7. raseduskuu)<\/em><\/strong><\/li>\n<\/ol>\n<p>Kohanemine k\u00f5rgenenud koormusele on l\u00f5ppenud. Raseda enesetunne on reeglina hea ning ta tunneb rasedusest r\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n<ol start=\"3\">\n<li><strong><em> Koormuse staadium (8. kuust kuni s\u00fcnnituseni)<\/em><\/strong><\/li>\n<\/ol>\n<p>H\u00e4iritud on aktiivne liikumine, tasakaal, t\u00f6\u00f6v\u00f5ime v\u00e4heneb, v\u00e4simus tekib kergemini. V\u00f5ivad esineda hingamisraskused, \u00f5hupuudus, k\u00f5hukinnisus. Emaka surve naaberorganitele v\u00f5ib p\u00f5hjustada nende talitlush\u00e4ireid. V\u00f5ib tekkida hirm lapsevanema rolli ja eesseisvate elumuutuste ees, hirm s\u00fcnnituse ees.<\/p>\n<p><strong><em><u>Suguelundite muutused<\/u><\/em><\/strong><\/p>\n<p><strong><em>Emakakeha<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Mitterase emakas kaalub umbes 50g ning emak\u00f5\u00f5ne s\u00fcgavus on 7-8cm. Raseduse l\u00f5puks kaalub emakas 1000g piires ning \u00f5\u00f5ne s\u00fcgavus on 37-38cm. Emakaseina paksus on raseduse I poolel 3-4cm, raseduse l\u00f5pul v\u00e4hem. Emakaseina plastilisus ja elastsus t\u00f5useb, emaka verevarustus paraneb, emakas on vastavate impulsside tulemusena v\u00f5imeline muutma oma kuju, suurust, toonust.<\/p>\n<p><strong><em>Emakakael<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Emakakaelas suureneb elastsete kiudude arv, sidekude muutub kohevamaks, veresoontev\u00f5rgustik tiheneb, verevarustus paraneb. Emakakaelakanali sisemine ja v\u00e4line suue on suletud, kanal t\u00e4idetud limaga. Korduvs\u00fcnnitajatel raseduse viimastel kuudel emakkaelakanal laieneb, tema avatus on kuni 1cm.<\/p>\n<p><strong><em>Tupp <\/em><\/strong><\/p>\n<p>Tupeseinte elastsus ja venitatavus raseduse ajal t\u00f5useb, tupe limaskest pakseneb ning verevarustus pareneb. Limaskest on niiske, suureneb ka tupesisaldise hulk. Ravimite imendumine on raseduse ajal tupe limaskesta kaudu parem kui rasedusv\u00e4liselt.<\/p>\n<p><strong><em><u>S\u00fcdame- vereringeelundkond<\/u><\/em><\/strong><\/p>\n<p>Raseduse ajal kohanevad s\u00fcda ja vereringe uute, suuremate n\u00f5udmistega. Raseduse ajal eksisteerib ju naise organismis veel lisavereringe &#8211; platsentaarne vereringe. Vere \u00fcldmaht suureneb raseduse ajal 1-1,5 l v\u00f5rra.<\/p>\n<p>Terve raseda s\u00fcda kohaneb suurenenud n\u00f5udmistega j\u00e4rkj\u00e4rgult. S\u00fcdame minutimaht suureneb, pulsisagedus, veresoonte toonus m\u00f5nev\u00f5rra t\u00f5useb. S\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus t\u00f5useb raseduse l\u00f5puks 20 l\u00f6\u00f6gi v\u00f5rra minutis. Rasedal on f\u00fcsioloogiline h\u00fcpervoleemia e. vere mahu suurenemine. Vere hulk suureneb raseduse l\u00f5puks 25-40% v\u00f5rra. Veremahu muutuste t\u00f5ttu suureneb s\u00fcdame minutimaht. S\u00fcdame minutimaht on maksimaalne 32.-34. n\u00e4dalal ja j\u00e4\u00e4b selliseks kuni s\u00fcnnituseni. Koos veremahu suurenemisega suureneb ka punaliblede e. er\u00fctrots\u00fc\u00fctide ja hemoglobiini hulk, aktiveerub vereloome.<\/p>\n<p>Raseduse ajal suureneb veenir\u00f5hk alaj\u00e4semetes tingituna emaka r\u00f5humisest alumisele \u00f5\u00f5nesveenile ja vaagnaveenidele. Veenir\u00f5hu t\u00f5us koos rasedusest tingitud veenide silelihaste toonuse langusega p\u00f5hjustab veenilaiendeid jalgadel ja vulval, krambivalmidust s\u00e4\u00e4rtes ning hemorroide e. p\u00e4rasoole veenilaiendeid. Suurema raseduse korral v\u00f5ib rasedal selili lamades tekkida nn. \u00f5\u00f5nesveeni s\u00fcndroom (<em>vena cava<\/em> s\u00fcndroom), mis kujutab endast kollapsitaolist seisundit ning on tingitud raseda emaka survest alumisele \u00f5\u00f5nesveenile ning sellest tulenevatest vereringeh\u00e4iretest.<\/p>\n<p><strong><em><u>Hingamiss\u00fcsteem<\/u><\/em><\/strong><\/p>\n<p>Juba raseduse I trimestril hingamise minutimaht suureneb. Hingamissagedus p\u00fcsib muutusteta v\u00f5i t\u00f5useb maksimaalselt 10% v\u00f5rra. Kopsumaht j\u00e4\u00e4b samaks kui enne rasedust. Kopsumahu s\u00e4ilimise tagab rinnakorvi laienemine, mille p\u00f5hjuseks on roiete nihkumine horisontaalsemasse asendisse.<\/p>\n<p><strong><em><u>Neerutalitlus<\/u><\/em><\/strong><\/p>\n<p>Neerutalitlus aktiviseerub raseduse ajal oluliselt, kuna neerude kaudu eritatakse nii ema kui loote ainevahetusproduktid. Neerude verevarustus suureneb ning neerup\u00e4smakeste filtratsiooniv\u00f5ime t\u00f5useb. Raseduse algul, emaka surve t\u00f5ttu kusep\u00f5iele, v\u00f5ib tekkida vajadus sagedamini urineerida. Raseduse l\u00f5pul, kui p\u00f5iele surub loote pea, v\u00f5ib see kaebus uuesti tekkida. Kusejuhade toonus raseduse teises pooles langeb ning valendik laieneb. See koos kasvava emaka survega kusejuhadele ning aeglustunud uriinivooluga loob soodsad tingimused uroinfektsiooni tekkeks.<\/p>\n<p><strong><em><u>Seedeelundkond<\/u><\/em><\/strong><\/p>\n<p>Raseduse algul esineb tihti suurenenud s\u00fcljevoolust, iiveldust ja oksendamist. V\u00f5ib tekkida muutusi maitse- ja l\u00f5hnatajus, m\u00f5ned l\u00f5hnad ja maitsed v\u00f5ivad muutuda vastumeelseks, samas v\u00f5ib tekkida eriline isu m\u00f5ne toiduaine j\u00e4rele. Raseduse ajal on igemed kohevamad ja v\u00f5ivad veritseda. Suurem oht on ka kaariese tekkeks, kuna laps vajab oma luude \u00fclesehitamiseks kaltsiumi ning v\u00f5tab seda ema organismi varude arvelt. Raseda seedimine on aeglasem, toit liigub sooles aeglasemalt kuna hormoonid l\u00f5\u00f5gastavad soole seinas olevaid silelihaseid. Rasedal on ka kalduvus k\u00f5hukinnisusele. Suurenenud emakas surub mao \u00fcles ja t\u00fchja k\u00f5huga v\u00f5ivad tekkida k\u00f5rvetised.<\/p>\n<p><strong><em><u>Nahk<\/u><\/em><\/strong><\/p>\n<p>Rinnanibudel ja nibuv\u00e4ljadel s\u00fcveneb pigmentatsioon. Pigmenteeruda v\u00f5ib ka k\u00f5hu valgejoon ning v\u00e4lissuguelundid. N\u00e4ol v\u00f5ivad tekkida raseduspigmendilaigud e. kloasmid. Emaka kiire kasvu t\u00f5ttu tekib k\u00f5huseinte \u00fclevenitus. Eriti on see v\u00e4ljendunud suure loote, liigveesuse ja mitmikraseduse korral. Kui nahk pole piisavalt elastne, tekivad k\u00f5hunahal rasedusjutid e. striiad. Sel puhul on tegemist naha elastsete kiudude \u00fcksteisest eemaldumisega. Rasedusjutte v\u00f5ib tekkida ka rindadel, puusadel. Esialgu on rasedusjutid punakad-lillakad, p\u00e4rast s\u00fcnnitust muutuvad need valkjaks. K\u00f5huseinte \u00fclevenitusele v\u00f5ib j\u00e4rgneda k\u00f5husirglihaste diastaas e. eemaldumus.<\/p>\n<p><strong><em><u>Liigess\u00fcsteem<\/u><\/em><\/strong><\/p>\n<p>Raseduse ajal muutuvad luude ja liigeste sidemed kohevamaks, elastsemaks, l\u00f5dvemaks &#8211; seda p\u00f5hjustab platsenta poolt toodetav relaksiin. Raseda k\u00f5hu kasvades paigutub keha raskuskese tahapoole ning s\u00fcveneb selja n\u00f5gusus nimmepiirkonnas. Seejuures tekib seljalihaste \u00fclevenitus ning sellega seoses sejavalud, mida rasedad tihti kaebavad.<\/p>\n<p><strong><em><u>Kehamass<\/u><\/em><\/strong><\/p>\n<p>Kehamass t\u00f5useb raseduse v\u00e4ltel 10-12 kg. Kehamass suureneb loote, lootevee, platsenta, emaka, rindade, koevedelike, veremahu, rasvkoe ja varude suurenemise tagaj\u00e4rjel. Kui raseduse algul v\u00f5ib kaalu juurdekasv olla individuaalselt v\u00e4ga erinev, siis raseduse teises pooles peetakse optimaalseks kehakaalu suurenemist 300-400g n\u00e4dalas.<\/p>\n<p><strong><em><u>Rinnan\u00e4\u00e4rmed<\/u><\/em><\/strong><\/p>\n<p>Raseduse ajal algab ettevalmistus imetamiseks e. laktatsiooniks. Rinnad suurenevad ja on pinge all. Sageli tajutakse pisteid, valulikkust rindades, raseduse l\u00f5pul v\u00f5ib rindadest erituda ka v\u00e4heke piima.<\/p>\n<p>Rinnan\u00e4\u00e4rmete verevarustus paraneb, n\u00e4\u00e4rmesagarikud suurenevad, suureneb ka sagarike arv. Moodustub kolostrum e. ternespiim. Juba raseduse keskpaigas on rinnan\u00e4\u00e4rmed funktsiooniv\u00f5imelised. Piimasekretsiooniks on vajalik hormoon prolaktiin, mis vabaneb s\u00fcnnituse j\u00e4rel h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi eessagarast. Raseduse ajal pidurdavad tema vabanemist platsenta poolt toodetavad steroidhormoonid. Oluline on ka perifeerne \u00e4rritus rinnanibult lapse imemisel. Selle m\u00f5jul eritub h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi eessagarast prolaktiin ja tagasagarast oks\u00fctotsiin. Prolaktiin stimuleerib piima teket ja oks\u00fctotsiin tema v\u00e4ljutamist rinnan\u00e4\u00e4rmest.<\/p>\n<p><strong><em><u>Ps\u00fc\u00fchika<\/u><\/em><\/strong><\/p>\n<p>Rasedus on naise jaoks v\u00e4ga t\u00e4htis, k\u00f5iki inimlikke ja sotsiaalseid vajadusi s\u00fcgavalt puudutav elamus, mis m\u00f5jutab peale keha ka ps\u00fc\u00fchikat. Kriisitaolisi ps\u00fc\u00fchilisi muutusi t\u00e4heldatakse kohanemis- ja koormusstaadiumis. S\u00f5ltuvalt ps\u00fc\u00fchilisest l\u00e4htesituatsioonist v\u00f5ib esimene hoiak olla positiivne v\u00f5i negatiivne, kuid partneri\u00a0 ja meedikute emotsionaalne toetus, s\u00e4\u00e4stev re\u017eiim v\u00f5i ka ps\u00fchholoogiline abi aitavad \u00fcle saada segadust tekitavatest tunnetest.<\/p>\n<p><em>Koostanud: \u00e4mmaemand Margit Luiga, dr. Pille Vaas<\/em><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading6-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse6-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" aria-controls=\"collapse6-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\">Rasedusaegsed vaevused<\/button><\/div><div id=\"collapse6-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading6-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\" data-parent=\"#accordion-block_114262fa2ceeb2f7660e1bca5bc28428\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><strong><em>Iiveldus ja oksendamine<\/em><\/strong><\/p>\n<p>50-75% last ootavatest emadest kogeb 7.-8. n\u00e4dalal hommikust iiveldust ja oksendamist, mis on peamiselt tingitud naissuguhormoonide progesterooni ja \u00f6strogeeni taseme suurenemisest organismis. Vaevust on v\u00f5imalik leevendada kui s\u00fc\u00fca regulaarselt ja v\u00e4ikeste koguste kaupa.\u00a0 Hommikuse iivelduse korral s\u00f6\u00f6 enne voodist t\u00f5usmist midagi kerget, n\u00e4iteks k\u00fcpsist, n\u00e4kileiba, puu-v\u00f5i juurvilja. P\u00e4eva jooksul soovitatakse tarbida ohtralt vedelikke, v\u00e4hendada kehalist koormust ja v\u00e4ltida iiveldust tekitavaid toiduaineid, sh rasvaseid ja v\u00fcrtsikaid toite. Leevendust v\u00f5ib pakkuda hapude kommide v\u00f5i j\u00e4\u00e4kuubikute lutsutamine. Kasuks v\u00f5ib tulla ka keskkonnavahetus. Rasedusiiveldus ja -oksendamine ei ole lootele ohtlik ja m\u00f6\u00f6dub enamasti p\u00e4rast 12. rasedusn\u00e4dalat.<\/p>\n<p><strong><em>Peap\u00f6\u00f6ritus ja n\u00f5rkushood<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Pearinglust v\u00f5id tunda \u00e4kilisel t\u00f5usmisel ja kehalisel pingutusel, m\u00f5nikord v\u00f5ib n\u00f5rkuse esile kutsuda ka pikaajaline seismine. Teinekord on soodustavaks teguriks soe ilm. Enesetunde parandamiseks j\u00e4lgi, et saaksid piisavalt puhata. Alates raseduse teisest trimestrist \u00e4ra leba kaua selili: emaka surve t\u00f5ttu on siis verevarustus h\u00e4iritud.\u00a0 T\u00f5use voodist aegam\u00f6\u00f6da: alguses istuli ja alles m\u00f5ne aja p\u00e4rast p\u00fcsti. Pearingluse p\u00f5hjus v\u00f5ib olla ka hemoblobiini v\u00e4\u00e4rtuse langus veres (aneemia e. kehvveresus). Kui see leiab vereanal\u00fc\u00fcsiga kinnitust, m\u00e4\u00e4ratakse ravi.<\/p>\n<p><strong><em>V\u00e4simus<\/em><\/strong><\/p>\n<p>V\u00e4simus on raseduse alguses tavaline n\u00e4htus, mist\u00f5ttu on paljudel naistel suurenenud unetarve. Tavaliselt v\u00e4simus taandub raseduse teisel kolmandikul ning paljud tunnevad end sel ajal eriti energiliste ja tervetena. V\u00e4simus v\u00f5ib olla m\u00e4rk aneemiast ja raua puudusest.<\/p>\n<p><strong><em>Rinnad<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Rinnad hakkavad suurenema juba raseduse esimestel kuudel, muutudes pisut valulikuks. Aja jooksul valu siiski v\u00e4heneb. Samuti tumeneb rinnanibude \u00fcmbrus. Alates kolmandast raseduskuust v\u00f5ib rinnast erituda m\u00f5ni tilk hallikat ternespiima.<\/p>\n<p><strong><em>Urineerimissagedus<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Raseduse esimestel ja viimastel kuudel on tihe urineerimine \u00fcsna tavaline, ka \u00f6\u00f6siti. Raseduse alguses on see p\u00f5hjustatud vere hulga suurenemisest emakas ja p\u00f5ie \u00fcmber ning emaka kasvamisest. Raseduse viimases staadiumis p\u00f5hjustab seda laps, kelle pea surub p\u00f5iele. Kui tunned urineerimisel valu, pead p\u00f6\u00f6rduma arsti poole, kontrollimaks, ega ei ole tegemist p\u00f5iep\u00f5letikuga.<\/p>\n<p><strong><em>K\u00f5hukinnisus<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Rasedusaegsetest hormoonidest tingituna liigub toit soolestikus aeglasemalt. K\u00f5hukinnisuse vastu aitab, kui jood hommikul t\u00fchja k\u00f5huga klaasi k\u00fclma vett, sidrunivett v\u00f5i keefiri. P\u00e4eva jooksul on soovitatav tarbida 6-8 klaasi vedelikku. Eelistada tuleks kiudaineid sisaldavad toite, t\u00e4isteraviljatooteid ja erinevaid juurvilju. Samuti aitavad liikumine ja v\u00f5imlemine t\u00f5hustada soolestiku t\u00f6\u00f6d.\u00a0 K\u00f5hukinnisust v\u00f5ib aga soodustada rauatablettide v\u00f5tmine.<\/p>\n<p><strong><em>K\u00f5rvetised<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Raseduse edenedes emakas kasvab ja surub mao \u00fcles, seep\u00e4rast v\u00f5ivad tekkida k\u00f5rvetised. Nende v\u00e4ltimiseks hoidu v\u00fcrtsikatest ja rasvastest toitudest ning s\u00f6\u00f6 korraga v\u00e4he, kuid sageli. Leevendust saab leige kummelitee v\u00f5i k\u00fclma piima joomisega. K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt esinevad k\u00f5rvetised lamavas asendis, mist\u00f5ttu s\u00e4ti endale magamise ajaks k\u00f5rgem peaalus ning v\u00e4ldi s\u00f6\u00f6mist kaks-kolm tundi enne magama heitmist.<\/p>\n<p><strong><em>Krambid jalgades<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Arvatakse, et krambid ehk lihaste j\u00e4rsud kokkut\u00f5mbed on tingitud kas emaka survest n\u00e4rvidele, aeglasest vereringest, v\u00e4simusest, ebamugavatest jalan\u00f5udest v\u00f5i mineraalainete (kaltsium, magneesium) puudusest. Eriti sagedased on krambid \u00f6\u00f6siti ja enamasti raseduse viimasel trimestril. Et neid v\u00e4ltida liigu palju v\u00e4rskes \u00f5hus kandes mugavaid jalan\u00f5usid ja\/v\u00f5i mine ujuma. Samuti aitab, kui masseerida jalgu suunaga alt \u00fcles ja painutades ja sirutades varbaid. J\u00e4lgi, et\u00a0 men\u00fc\u00fcs oleks k\u00fcllaldaselt kaltsiumi ja magneesiumi sisaldavad toiduaineid (piimatooted, juust, salatilehed).<\/p>\n<p><strong><em>Seljavalu<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Raseduse jooksul muutuvad lihased s\u00fcnnituse tarvis l\u00f5dvemaks, mis omakorda avaldab survet alaseljale ja vaagnale, tuues kaasa seljavalud. Soodustavad faktorid on veel vale kehahoiak ja sundasendid (pikaajaline seismine, istumine). Vaevuste v\u00e4hendamiseks tasub v\u00e4ltida raskete esemete t\u00f5stmist &#8211; hoida selg raskusi t\u00f5stes sirgena ja kanda mugavaid madala kontsaga jalan\u00f5usid. Oluline on kontrollida oma kehahoiakut, v\u00e4ltida sundasendeid (teha vahepeal pause ja puhata) ning toetada istudes selga. Leevendust pakuvad ka v\u00f5imlemisharjutused ja massaa\u017e. V\u00f5id proovida lisaks veel abistava v\u00f6\u00f6 ehk bandaa\u017ei kandmist. Raseduse viimasel trimestril annab seljavalu m\u00e4rku l\u00e4henevast s\u00fcnnitusest.<\/p>\n<p><strong><em>Ebam\u00e4\u00e4rane pingetunne alak\u00f5hus<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Et emakas muutub j\u00e4rjest suuremaks, on m\u00f5ningane pingetunne alak\u00f5hu piirkonnas raseduse ajal loomulik. Esineda v\u00f5ivad ka nn Braxton-Hicksi kokkut\u00f5mbed, need on ebaregulaarsed ega tekita valu. Sel puhul tunned, kuidas emakas t\u00f5mbub umbes minutiks k\u00f5vaks ning seej\u00e4rel l\u00f5tvub taas. Sagedamini esinevad kokkut\u00f5mbed lapse liigutamise, k\u00f5hu muljumise, f\u00fc\u00fcsilise koormuse, k\u00f5hukinnisuse ja seksuaalvahekorra ajal. Kokkut\u00f5mmete arv ja tugevus on v\u00e4ga erinev, m\u00f5ned tunnevad neid kogu raseduse v\u00e4ltel, teised ainult viimastel n\u00e4dalatel enne s\u00fcnnitust. Raseduse edenedes kokkut\u00f5mbed tugevnevad. Juhul, kui valu on p\u00fcsiv ja sellele lisandub verine v\u00f5i veresegune voolus, konsulteeri koheselt kas \u00e4mmaemanda v\u00f5i arstiga.<\/p>\n<p><strong><em>Vedelikupeetus<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Vedelikupeetus ehk tursed on tingitud keharakkude suuremast vedeliku sidumisest raseduse ajal.\u00a0 Enamasti tekivad tursed \u00f5htul ja kaovad hommikuks. Ka soe ilm ja pikaajaline seismine v\u00f5ivad tursete teket soodustada. Aitab, kui p\u00fc\u00fcad ka p\u00e4eval puhata, t\u00f5stes jalad \u00fcles v\u00f5i pikutades k\u00fcliliasendis. \u00c4ra liialda soolaste toitudega, kuna sool seob kudedes vett. P\u00e4evasel ajal tarbi piisavalt vedelikku. \u00d5htul enne magama minekut joo v\u00e4he. Samuti parandab enesetunnet vesiv\u00f5imlemine, suvisel ajal ujumine v\u00f5i madalas merevees jalutamine. Apteegist saab osta ka spetsiaalseid toetavad sukkp\u00fckse ja p\u00f5lvikuid.<\/p>\n<p><strong><em>Veenilaiendid<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Emaka surve t\u00f5ttu vaagnas olevatele suurtele veenidele vereringe jalgades aeglustub. Et veenide seinad on pehmemad kui tavaliselt, koguneb veri jalgadesse ja veenid l\u00e4hevad \u201everd t\u00e4is\u201c ning paiste. Paistetuse leevendamiseks t\u00f5sta igal v\u00f5imalusel jalad puusadest k\u00f5rgemale. \u00c4ra istu jalg \u00fcle p\u00f5lve ning kui igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 eeldab palju seismist, p\u00fc\u00fca teha pause ja t\u00f5sta jalad v\u00e4hemalt 15 minutiks \u00fcles. Veenilaiendite ennetamiseks ja juba tekkinud veenilaiendite korral aitavad apteegis m\u00fc\u00fcdavad tugisukad. T\u00f5mba need jalga lamades, t\u00f5stes jalad enne sukkade jalgapanekut paariks minutiks sirgelt \u00fcles.<\/p>\n<p><strong><em>Hemorroidid<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Hemorroidid on samuti laienenud veresooned, kuid need tekivad p\u00e4rasooles ja v\u00f5ivad p\u00f5hjustada s\u00fcgelust, \u00e4rritust ja valu. Hemorroidide teket soodustab k\u00f5hukinnisus. Istumise ajal v\u00f5ivad hemorroidid p\u00f5hjustada valu; v\u00e4listatud ei ole ka v\u00e4hene verejooks. Valu aitavad leevendada spetsiaalsed kreemid ja ravimk\u00fc\u00fcnlad. Abi saab ka j\u00e4\u00e4t\u00fckikeste kompressist v\u00f5i 20 min. istevannist jaheda raudrohuteega. Vereringe soodustamiseks on hea, kui t\u00f5stad igal v\u00f5imalikul juhul (istudes, lamades) jalad \u00fcles. Hemorroididega seotud vaevused kaovad v\u00f5i leevenevad kuue kuu jooksul p\u00e4rast s\u00fcnnitust. Kui need p\u00f5hjustavad ebamugavutunnet ka hiljem, p\u00f6\u00f6rdu abi saamiseks arsti poole.<\/p>\n<p><strong><em>Rasedusarmid<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Rasedusarmid ehk striiad on nahaaluse rasvkoe venimisest ja rebenemisest tekkinud triibud. Tavaliselt tekivad need k\u00f5hule, tuharatele, reitele, rindadele ja k\u00e4sivartele. Rasedusarme ei teki k\u00f5igil naistel, vaid igal kolmandal, neid tekib v\u00e4hem, kui nahk on elastne ja heas toitumuses. Raseduse ajal nahk venib pikkamisi. Striiade ulatust saab v\u00e4hendada, kui naha eest pidevalt hoolitseda ja kreemitada (sobivad beebi\u00f5li, nisuidu\u00f5li, oliiv\u00f5li). Rasedusarmid ei kao p\u00e4rast s\u00fcnnitust p\u00e4riselt, k\u00fcll aga muutuvad heledamaks.<\/p>\n<p><strong><em>Igemete veritsemine<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Lapseootuse ajal suureneb igemete verevarustus, need muutuvad kohevamaks ja hakkavad kergesti veritsema. Vali endale pehmete harjastega hambahari ja sobiv hambapasta, samuti kasuta hambaniiti v\u00f5i hambaorke.<\/p>\n<p><strong><em>Suurenenud tupevoolus<\/em><\/strong><\/p>\n<p>L\u00f5hnatu ja v\u00e4rvitu voolus on eriti rohke raseduse esimestel ja viimastel kuudel. Juhul, kui voolus l\u00f5hnab halvasti, s\u00fcgeleb v\u00f5i on muutnud v\u00e4rvi, v\u00f5ib tegemist olla infektsiooniga. Ravi osas konsulteeri oma \u00e4mmaemanda v\u00f5i arstiga.<\/p>\n<p><strong><em>Nahas\u00fcgelus<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Raseduse ajal p\u00f5hjustavad nahas\u00fcgelust nii naha kuivus kui maksatalitlusega seotud h\u00e4ired. Naha kuivusest tingitud s\u00fcgelus on ebamugav, kuid ohutu. Abiks on siin regulaarne nahahooldus niisutavate ja pehmendavate kreemidega. Maksatalitluse h\u00e4irest tingitud s\u00fcgelus ilmub tavaliselt raseduse viimasel trimestril, eriti annab see tunda k\u00f5hu piirkonnas, talla all v\u00f5i peopesades, vahel ka \u00fcle kogu keha, ilma mingi silmaga n\u00e4htava l\u00f6\u00f6beta. Sellest vaevusest r\u00e4\u00e4gi kindlasti oma arsti v\u00f5i \u00e4mmaemandaga.<\/p>\n<p><em>Koostanud: \u00e4mmaemand Aivi Vahkal<\/em><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n\n<ul class=\"wp-block-list wp-el\">\n<li><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/foolhape_mis_ja_milleks.pdf\">Foolhape &#8211; mis ja milleks?<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/rasedate_ja_imetavate_emade_toitumis_ja_toidusoovitused.pdf\">Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused<\/a><\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/intra.tai.ee\/images\/prints\/documents\/144956658416_Tubaka%20moju%20rasedatele%20ja%20lastele.pdf\">Suitsetamine raseduse ajal<\/a><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading wp-el\">Rasedusaegsed terviseprobleemid<\/h3>\n\n\n<div id=\"acf-block-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" class=\"acf-block-element  block-accordion\">\r\n<div class=\"accordion\" id=\"accordion-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading1-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse1-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" aria-controls=\"collapse1-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\">Enneaegne s\u00fcnnitus<\/button><\/div><div id=\"collapse1-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading1-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" data-parent=\"#accordion-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>Enneaegseks s\u00fcnnituseks nimetatakse regulaarsete emaka kokkut\u00f5mmete teket enne raseduse 37.n\u00e4dalat koos samaaegsete muutustega emakakaelas (emakakael hakkab avanema). Kaasneda v\u00f5ib lootevee enneaegne puhkemine.<\/p>\n<p>Enneaegse lapse s\u00fcnd on suur mure vanematele ning lapse ravi v\u00f5ib osutada v\u00e4gagi kulukaks, nii majanduslikult kui ps\u00fchholoogiliselt kurnavaks. Enneaegsetel esineb mitmeid t\u00f5siseid terviseprobleeme, mille t\u00f5ttu nad vajavad spetsiaalset j\u00e4lgimist ja ravi.<\/p>\n<p><strong>Enneaegse s\u00fcnnituse p\u00f5hjused<\/strong><\/p>\n<p>Enneaegse s\u00fcnnituse p\u00f5hjused v\u00f5ivad olla nii ema- kui lootepoolsed, samuti v\u00f5ivad need olla seotud varasemate raseduste kuluga, ema varasemate haiguste ja operatsioonidega, emaka v\u00e4\u00e4rarenditega.<\/p>\n<p>Enneaegset s\u00fcnnitust soodustab ema v\u00e4simus ja kurnatus, l\u00fchikese vaheajaga \u00fcksteisele j\u00e4rgnevad rasedused, ema halb toitumine, aneemia, suitsetamine ja alkoholi tarbimine raseduse ajal jt tegurid.<\/p>\n<p><strong>\u00c4hvardava enneaegse s\u00fcnnituse tunnused<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Regulaarsed emaka kokkut\u00f5mbed, mis puhkusega ei taandu<br \/>\n\u2022 Lootevee puhkemine v\u00f5i selle kahtlus<br \/>\n\u2022 Vereeritus tupest<br \/>\n\u2022 Suurenenud vesine v\u00f5i veresegune tupevoolus<br \/>\n\u2022 Survetunne alak\u00f5hus ja tupes<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00c4hvardava enneaegse s\u00fcnnituse diagnoosimisel on enamasti vajalik haiglaravi. Emale manustatakse ravimeid emaka l\u00f5\u00f5gastamiseks ja kokkut\u00f5mmete allasurumiseks. Kui on oht, et laps v\u00f5ib s\u00fcndida enneaegsena, tehakse emale lihasesisene s\u00fcst (Betametasoon), mis aitab loote kopse ettevalmistada \u00fcsav\u00e4liseks eluks. Vajadusel kasutatakse ka antibiootikume v\u00f5i muid ravimeid. Raviga \u00f5nnestub sageli enneaegset s\u00fcnnitust \u00e4ra hoida v\u00f5i edasi l\u00fckata.<\/p>\n<p>\u00c4hvardavale enneaegsele s\u00fcnnitusele viitavate tunnuste olemasolul v\u00f5tke \u00fchendust oma \u00e4mmaemanda v\u00f5i naistearstiga. Kontrolliks v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda ka naisten\u00f5uandla valvekabinetti, n\u00e4dalavahetusel erakorralise meditsiini osakonda (EMO).<\/p>\n<p>Koostanud: dr. Pille Vaas<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading2-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse2-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" aria-controls=\"collapse2-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\">Loote v\u00e4line p\u00f6\u00f6re<\/button><\/div><div id=\"collapse2-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading2-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" data-parent=\"#accordion-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>Loote v\u00e4line p\u00f6\u00f6re on s\u00fcnnitusabi protseduur, mille k\u00e4igus tuharseisus olev loode p\u00f6\u00f6ratakse peaseisu. Loote v\u00e4list p\u00f6\u00f6ret soovitatakse teha raseduse l\u00f5pul 35.-36.rasedusn\u00e4dalal, mil \u00f5nnestumise t\u00f5en\u00e4osus on k\u00f5ige suurem. Loote v\u00e4list p\u00f6\u00f6ret v\u00f5ib teha ka hiljem kui eespool mainitud ajal.<\/p>\n<p>Loote v\u00e4list p\u00f6\u00f6ret soovitatakse teha k\u00f5igil juhtudel, kus loode on tuharseisus v\u00f5i ristiseisus ja puuduvad ema- v\u00f5i lootepoolsed vastun\u00e4idustused protseduuri tegemiseks. Raseduse ajal tehakse v\u00e4line p\u00f6\u00f6re \u00fche lootega raseduse korral. Kaksikute korral v\u00f5ib v\u00e4list p\u00f6\u00f6ret teha vajadusel s\u00fcnnituse k\u00e4igus teise kaksiku asendi korrigeerimiseks \u2013 sel juhul tehakse p\u00f6\u00f6re vahetult peale esimese kaksiku s\u00fcndi.<\/p>\n<p><strong>Protseduuri kulg<\/strong><\/p>\n<p>Enne loote v\u00e4list p\u00f6\u00f6ret soovitatakse emal t\u00fchjendada p\u00f5is. Rasedal palutakse lamada voodis, mille peatsiosa on kergelt langetatud, et soodustada loote tuharate t\u00f5usmist vaagnas. Sellel ajal tehakse ka kardiotokogramm, et veenduda loote heaolus. Samal ajal tilgutatakse naisele veenisiseselt ravimit emaka kokkut\u00f5mmete \u00e4rahoidmiseks (tokol\u00fc\u00fcs).<br \/>\nVahetult enne loote v\u00e4list p\u00f6\u00f6ret selgitatakse ultraheliaparaadiga loote t\u00e4pne asend emakas. V\u00e4line p\u00f6\u00f6re teostatakse ultreheliaparaadi kontrolli all.<\/p>\n<p>Loote tuharaid t\u00f5stetakse peopesaga \u00f5rnalt \u00fcles ja pead suunatakse teise k\u00e4e abil ettevaatlikult rinnale. V\u00e4line p\u00f6\u00f6re sooritatakse j\u00f5udu liigselt kasutamata umbes viie minuti jooksul. Peale v\u00e4list p\u00f6\u00f6ret tehakse uuesti kardiotokogramm.<\/p>\n<p>Protseduuri j\u00e4rgselt saab naine haiglast lahkuda m\u00f5ne tunni p\u00e4rast ja kontrollk\u00fclastus toimub reeglina rasedust j\u00e4lgiva \u00e4mmaemanda v\u00f5i arsti juurde umbes \u00fche n\u00e4dala p\u00e4rast.<\/p>\n<p><strong>V\u00f5imalikud t\u00fcsistused ja ohud<\/strong><\/p>\n<p>Loote v\u00e4line p\u00f6\u00f6re on turvaline nii emale kui lapsele. Loote v\u00e4line p\u00f6\u00f6re ei tekita muutusi loote vereringes. V\u00e4ga harva v\u00f5ib tekkida lootevee puhkemine ja seoses sellega v\u00f5ib laps s\u00fcndida enneaegsena. \u00dcliharva v\u00f5ib tekkida platsenta enneaegne irdumine, mis v\u00e4ljendub veritsuses v\u00f5i emaka kokkut\u00f5mmete tekkes ning sel juhul on vajalik erakorraline keisril\u00f5ige.<\/p>\n<p>Koostaja: dr.Fred Kirss, dr.Pille Vaas<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading3-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse3-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" aria-controls=\"collapse3-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\">Preeklampsia<\/button><\/div><div id=\"collapse3-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading3-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" data-parent=\"#accordion-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>Preeklampsia on \u00fcks sagedasemaid rasedust\u00fcsistusi. Tegemist on rasedusaegse verer\u00f5hut\u00f5usuga (h\u00fcpertensioon) koos valgu tekkega uriini (proteinuuria). Haigus tekib vaid raseduse ajal, enamasti raseduse viimasel kolmandikul. Raskematel juhtudel v\u00f5ib rasedal esineda ka n\u00e4gemish\u00e4ireid (t\u00e4pikesed silmade ees, virvendus, udune n\u00e4gemine), peavalu, iiveldust ja \u00fclak\u00f5hu valu.<\/p>\n<p>Enamasti l\u00f5peb isegi diagnoositud preeklampsiaga rasedus h\u00e4sti ja s\u00fcnnib terve laps. Samas on haigus v\u00e4ga t\u00f5sine \u2013 see v\u00f5ib p\u00f5hjustada kahjustusi ema neerudes, maksas ja muudes elut\u00e4htsates organites; haiguse ravimata j\u00e4tmisel v\u00f5ib emal tekkida hulgiorganpuudulikkus ja krambid (eklampsia).<\/p>\n<p>Kuna haigus p\u00f5hjustab platsenta verevarustuse halvenemist, siis ei saa loode piisavalt hapnikku ja toitained ning v\u00f5ib kujuneda loote \u00fcsasisese kasvamise h\u00e4ire. Tihti tuleb vaatamata ravile l\u00f5petada rasedus enne s\u00fcnnitust\u00e4htaega ning s\u00fcnnib enneaegne laps.<\/p>\n<p><strong>Mis p\u00f5hjustab preeklampsiat?<\/strong><\/p>\n<p>Haiguse t\u00e4psed p\u00f5hjused ei ole siiani veel selged, teadlased p\u00fc\u00fcavad leida v\u00f5imalusi seda haigust \u00e4ra hoida, varakult avastada ja ravida.<\/p>\n<p>Preeklampsia teket v\u00f5ivad soodustada:<\/p>\n<ul>\n<li>Esimene rasedus<br \/>\n\u2022 Ema vanus alla 18 a. v\u00f5i \u00fcle 40 a.<br \/>\n\u2022 Mitmikute kandmine<br \/>\n\u2022 Naise emal v\u00f5i \u00f5el on esinenud preeklampsiat<br \/>\n\u2022 Preeklampsia esinemine varasema raseduse ajal<br \/>\n\u2022 Enne rasestumist esinenud k\u00f5rgverer\u00f5hut\u00f5bi (h\u00fcpertooniat\u00f5bi)<br \/>\n\u2022 Enne rasestumist esinenud autoimmuunhaigused<br \/>\n\u2022 Raseduse eelselt esinenud suhkurt\u00f5bi<br \/>\n\u2022 Rasedusaegne suhkurt\u00f5bi e. gestatsioondiabeet<br \/>\n\u2022 \u00dclekaalulisus (raseduse eelselt KMI &gt;30 kg\/m2)<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>\u00a0Milliste kaebuste korral peaks rase kindlasti p\u00f6\u00f6rduma kontrollile?<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Ootamatu halb enesetunne, tugev peavalu, n\u00e4gemish\u00e4ired<br \/>\n\u2022 Tugevate tursete tekkimine, eriti k\u00e4tel ja n\u00e4os<br \/>\n\u2022 Valu \u00fclak\u00f5hus paremal roidekaare all<br \/>\n\u2022 V\u00e4ga v\u00e4hene uriinieritus vaatamata normaalsele vedelikutarbimisele<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Preeklampsia ravi<\/strong><\/p>\n<p>Preeklampsia ravil on kolm peamist eesm\u00e4rki:<br \/>\n1. krampide (eklampsia) ennetamine<br \/>\n2. ema organkahjustuse \u00e4rahoidmine<br \/>\n3. loote heaolu tagamine<\/p>\n<p>Sageli suunatakse preeklampsiaga rase haiglasse j\u00e4lgimisele, kuna loote ja raseda seisund v\u00f5ivad ootamatult halveneda. K\u00f5rge verer\u00f5hu langetamiseks kasutatakse erinevaid ravimeid. Kui on suur t\u00f5en\u00e4osus, et s\u00fcnnitus peab toimuma enneaegselt, siis tehakse emale lihasesisene s\u00fcst (Betametasoon), et valmista loote kopse ette \u00fcsav\u00e4liseks eluks.<\/p>\n<p>Kui haigus vaatamata ravile s\u00fcveneb, on vajalik s\u00fcnnituse esilekutsumine v\u00f5i keisril\u00f5ige.<\/p>\n<p>Haigus taandub peale s\u00fcnnitust, kuid k\u00f5ikumisi verer\u00f5huv\u00e4\u00e4rtustes ja valgusisaldust uriinis v\u00f5ib esineda kuni kuue s\u00fcnnitusj\u00e4rgse n\u00e4dala jooksul. Seet\u00f5ttu vajab naine ka s\u00fcnnitusj\u00e4rgselt t\u00e4helepanelikku j\u00e4lgimist ning mitmeid anal\u00fc\u00fcse.<\/p>\n<p>Koostanud: dr. Pille Vaas<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading4-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse4-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" aria-controls=\"collapse4-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\">Rasedusaegne verejooks<\/button><\/div><div id=\"collapse4-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading4-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" data-parent=\"#accordion-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><strong>Raseduse esimesel poole<\/strong>l esineb veritsusi \u00fcsna tihti. M\u00f5nel naisel v\u00f5ib raseduse jooksul menstruatsioon l\u00fchikest aega j\u00e4tkuda. Alati ei pruugi veritsus olla seotud lootega, vaid v\u00f5ib olla p\u00f5hjustatud m\u00f5ne g\u00fcnekoloogilise patoloogia poolt nagu tupep\u00f5letik, emakakaela erosioon v\u00f5i pol\u00fc\u00fcp, suguelundite veenilaiendid. Sellised probleemid teeb kindlaks g\u00fcnekoloog l\u00e4bivaatuse k\u00e4igus.<\/p>\n<p>Verejooks v\u00f5ib aga olla m\u00e4rk <strong>nuris\u00fcnnitusest<\/strong> (raseduse katkemine enne 22. rasedusn\u00e4dalat). \u00c4hvardava raseduse katkemise korral esineb v\u00e4hene vereeritus tupest koos n\u00f5rga valuga alak\u00f5hus. Kui g\u00fcnekoloog sedastab, et emakakael on suletud ning ultraheliaparaadiga on n\u00e4ha loote s\u00fcdametegevus, on prognoos \u00fcldiselt hea ja piisab aja maha v\u00f5tmisest. Missed abortioni puhul, kui loode on hukkunud, esineb v\u00e4hene pruunikas-vesine eritis tupest koos survetundega alak\u00f5hus. Raseduse katkemisega kaasneb rohke vereeritus vereh\u00fc\u00fcvetega saatjaks krampjad valud alak\u00f5hus. Kahe viimase puhul rasedust s\u00e4ilitada pole v\u00f5imalik ning vajalik on emaka\u00f5\u00f5ne puhastus.<\/p>\n<p>Ka <strong>emakav\u00e4lise raseduse<\/strong>, kui viljastatud munarakk on pesastunud v\u00e4ljaspool emaka\u00f5\u00f5nt, katkemine v\u00f5ib anda veritsust koos k\u00f5huvaluga. Samas ei pruugi v\u00e4list vereeritust olla. Eluohtlik on ulatuslik sisemine verejooks, mis kaasneb munajuha rebendiga ja toob kaasa n\u00f5rkuse ning minestustunde. Ravi on statsionaarne.<\/p>\n<p><strong>Raseduse esimese poole verejooksude puhul v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda oma g\u00fcnekoloogi\/\u00e4mmaemanda poole v\u00f5i naisten\u00f5uandla valvekabinetti. V\u00e4ljaspool n\u00f5uandla t\u00f6\u00f6aega saab abi EMO-st.<\/strong><\/p>\n<p><strong>Raseduse teise poole verejooksud<\/strong> on enamasti seotud muutustega emakakaelas v\u00f5i platsenta patoloogiaga.<\/p>\n<p>Platsenta eesasetsuse korral on platsenta kinnitunud emaka alumises osas, kattes kas osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult emakasuudme. Seoses loote kasvuga raseduse teisel poolel emaka alumine osa \u00f5heneb ja laieneb ning eesasetsev platsenta eraldub osaliselt p\u00f5hjustades vahelduva v\u00f5i pideva heleda vere erituse. Sealjuures on veritsus korduv ning emakas on pingevaba ja valutu. Ohtudeks on eluohtlik verejooks ema jaoks, loote seisundi halvenemine hapnikupuuduse t\u00f5ttu ning enneaegne s\u00fcnnitamine erakorralise keisril\u00f5ike abil. Seega on veritsusepisoodi j\u00e4rgselt vajalik hospitaliseerimine, et pikendada rasedust ja kontrollida lapse ning ema tervislikke n\u00e4itajaid. S\u00fcnnitus toimub plaanilise keisril\u00f5ikuse teel 37.-38. rasedusn\u00e4dalal. Kui emakasuuet katab vaid platsenta serv, on v\u00f5imalik ka vaginaalne s\u00fcnnitus.<\/p>\n<p>Platsenta enneaegse irdumise korral eraldub platsenta tervikuna v\u00f5i osaliselt oma kinnituskohalt emaka\u00f5\u00f5nes enne loote s\u00fcndimist. Iseloomulikuks tunnuseks on terava valuga kaua kestev emaka kokkut\u00f5mme. Enamasti kaasneb v\u00e4line vereeritus tupest, kuid v\u00f5ib esineda ka sisemine verejooks, kus veri j\u00e4\u00e4b emakasse platsenta, lootekestade ja emakaseina vahele. Looteveed v\u00f5ivad olla veresegused. Lootel ilmnevad hapnikuvaegusest tingitud n\u00e4hud nagu muutused s\u00fcdametegevuses ja liigutuste v\u00e4henemine. Ema v\u00f5ib tunda iiveldust, j\u00f5uetust, janu tingituna verejooksust. Vajalik on kiire hospitaliseerimine, et j\u00e4lgida ema ja loote tervislikke n\u00e4itajaid. Kui veritsus on v\u00e4hene ning kui lootel ei esine hapnikupuuduse tunnuseid, v\u00f5ib s\u00fcnnitada normaalseid teid pidi. Rohke verejooksu ja loote seisundi muutuste korral on vajalik keisril\u00f5ige.<\/p>\n<p>Raseduse teisel poolel v\u00f5ib veritsus ja ka veresegune limane voolus olla m\u00e4rgiks algavast s\u00fcnnitustegevusest, eriti kui kaasnevad valulikud emaka kokkut\u00f5mbed alla 10 minutiliste vahedega. Ebakorrap\u00e4rased n\u00f5rgad tuhud on normaalse raseduse korral tavap\u00e4rased. P\u00e4rast 22. rasedusn\u00e4dalat kuni 37. n\u00e4dalani v\u00f5ib olla tegu \u00e4hvardava enneaegse s\u00fcnnitusega, mist\u00f5ttu sellisel juhul tuleb koheselt p\u00f6\u00f6rduda statsionaari. V\u00f5imalusel saab rasedust pikendada ning valmistada ette loote kopse tema enneaegseks s\u00fcnniks.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading5-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse5-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" aria-controls=\"collapse5-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\">Raseduse katkemine<\/button><\/div><div id=\"collapse5-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading5-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" data-parent=\"#accordion-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>Raseduse katkemise e. spontaanabordiga on tegemist kui katkemine toimub enne 22. rasedusn\u00e4dalat.<\/p>\n<p><strong>Raseduse katkemise p\u00f5hjused<\/strong><\/p>\n<p>Arvatakse, et umbes 50 % rasedustest katkeb. Enamik neist katkeb nii varajases j\u00e4rgus, et naine ei saagi teada, et ta oli rase, ainsaks tunnuseks on menstruatsiooni hilinemine paar p\u00e4eva. Juba diagnoositud rasedustest katkeb 15-20%. K\u00f5ige sagedamini toimub raseduse katkemine esimesel kolmel kuul (80%). Mida suurem on rasedus, seda v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4oline on selle katkemine.<\/p>\n<p>Raseduse katkemise k\u00f5ige sagedasemaks p\u00f5hjuseks on lootepoolsed h\u00e4ired \u2013 v\u00e4\u00e4rarendid, kromosoomianomaaliad vms. K\u00f5rvalekaldeid kromosoomides esineb umbes 60% juhtudest. K\u00f5ik kromosoomianomaaliad ei p\u00f5hjusta tingimata raseduse katkemist, m\u00f5nede k\u00f5rvalekallete korral v\u00f5ib laps s\u00fcndida ka elusana.<\/p>\n<p>Korduvate raseduse katkemise p\u00f5hjustest moodustavad lootepoolsed h\u00e4ired v\u00e4iksema osa, enamatel juhtudel on h\u00e4iritud loote kasvukeskkond \u2013 tegemist on emakaanomaalia, hormonaalsete h\u00e4irete, immunoloogiliste h\u00e4irete, p\u00f5letike, ema kaasnevate haiguste jt. teguritega. Kui k\u00f5ik v\u00f5imalikud p\u00f5hjused on v\u00e4lja l\u00fclitatud, siis j\u00e4\u00e4b 50% juhtudest raseduse katkemise p\u00f5hjus kahjuks siiski ebaselgeks.<\/p>\n<p>Ka isapoolsed tegurid on raseduse katkemises v\u00f5imalikud.<\/p>\n<p><strong>\u00a0Raseduse katkemise s\u00fcmptoomid<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>veritsus \u2013 m\u00e4\u00e4rivast pruunikast veritsusest kuni rohke heleda vere erituseni<br \/>\n\u2022 alak\u00f5huvalud, pingetunne alak\u00f5hus, ristluu piirkonna valu<br \/>\n\u2022 ultraheliuuringul on lootehoidla t\u00fchi v\u00f5i puudub lootel s\u00fcdametegevus v\u00f5i esinevad verevalandused lootekestade vahel, platsenta all.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00c4hvardava raseduse katkemise korral on raviks voodirahu, rasedust toetavad ravimid (progesteroon, l\u00f5\u00f5gastid, vitamiinid jm), loote seisundit j\u00e4lgitakse vajadusel korduvate ultraheli uuringutega. Lisaks on vajalik tupe- ja emakakaelainfektsioonide ravi.<\/p>\n<p>Kui raseduse s\u00e4ilitamine ei ole v\u00f5imalik (tugev vereeritus, loode on hukkunud) on vajalik emaka\u00f5\u00f5ne puhastus e. abrasioon v\u00f5i raseduse katkestamine ravimite abil. Emaka\u00f5\u00f5ne puhastus tehakse narkoosis. Peale emaka\u00f5\u00f5ne puhastust on soovitav prof\u00fclaktiline antibakteriaalne ravi. Soovitav on ka m\u00f5ne aja v\u00e4ltel (3-6 kuud) rasestumisest hoiduda.<\/p>\n<p>Raseduse katkemisele omaste tunnuste korral v\u00f5tke \u00fchendust oma \u00e4mmaemanda v\u00f5i naistearstiga. Kontrolliks v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda ka naisten\u00f5uandla valvekabinetti, n\u00e4dalavahetusel erakorralise meditsiini osakonda (EMO).<\/p>\n<p>Koostanud: dr. Pille Vaas<\/p>\n<p><strong>Rasedusdiabeet ja gl\u00fckoosi taluvuse test<\/strong><\/p>\n<p><strong>Mis on rasedusdiabeet?<\/strong><\/p>\n<p>Rasedusdiabeet ehk rasedusaegne suhkruhaigus on s\u00fcsivesikute ainevahetuse h\u00e4ire, mille t\u00f5ttu tekib raseduse ajal veresuhkru k\u00f5rgenemine ja\/v\u00f5i v\u00e4henenud tundlikkus insuliini suhtes.<\/p>\n<p><strong>Kuidas diagnoositakse rasedusaegset diabeeti?<\/strong><\/p>\n<p>Rasedusaegse suhkruhaiguse diagnoosimiseks kasutatakse gl\u00fckoosi taluvuse testi (GTT). K\u00f5rge riskiga rasedatele tehakse GTT raseduse I trimestril (8.-16.n\u00e4d) ning korratakse seda II trimestril (24.-28.n\u00e4d).<\/p>\n<p><strong>Kuidas tehakse gl\u00fckoosi taluvuse testi?<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>GTT-ks peate Te eelmisest \u00f5htust kella 20.00-st olema s\u00f6\u00f6mata ja joomata kuni testi l\u00f5puni.<br \/>\n\u2022 GTT tehakse naistekliiniku s\u00fcnnieelse osakonna p\u00e4evastatsionaaris, kuhu Te tulete kokkulepitud p\u00e4eval kell 8.00.<br \/>\n\u2022 Saabudes m\u00e4\u00e4ratakse Teil t\u00fchja k\u00f5hu veresuhkur veeniverest.<br \/>\n\u2022 Seej\u00e4rel antakse Teile juua 75 g gl\u00fckoosi, mis on lahustatud 300 ml vees. V\u00f5ib kasutada ka valmis gl\u00fckoosilahust (Glucodyn\u00ae), mida on v\u00f5imalik kaasa osta apteegist. Vedelik tuleb \u00e4ra juua 3\u22125 minuti jooksul.<br \/>\n\u2022 1 tund ja 2 tundi p\u00e4rast gl\u00fckoosilahuse joomist m\u00e4\u00e4ratakse Teil veresuhkur veeniverest.<br \/>\n\u2022 Testi v\u00e4ltel ei tohi s\u00fc\u00fca ega juua, soovitav on rahulik istumine v\u00f5i lamamine.<br \/>\n\u2022 Testi l\u00e4biviimine v\u00f5tab aega 3\u20134 tundi.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Anal\u00fc\u00fcside v\u00e4\u00e4rtuste k\u00f5rvalekallete korral v\u00f5etakse Teiega \u00fchendust \u00fche n\u00e4dala jooksul ning kutsutakse dieedin\u00f5ustamisele.<\/p>\n<p>Koostanud: \u00e4mmaemand Laura Lauren<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading6-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse6-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" aria-controls=\"collapse6-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\">Rauavaegusaneemia<\/button><\/div><div id=\"collapse6-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading6-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\" data-parent=\"#accordion-block_1bfdcca805de9255b65e4dddda47633e\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><strong>Aneemia e. kehvveresus<\/strong><\/p>\n<p>Aneemia on k\u00f5ige sagedasem rasedust\u00fcsistus, seda esineb pooltel rasedatest mingil perioodil raseduse v\u00e4ltel.<\/p>\n<p>Vereloomes\u00fcsteemis toimuvad raseduse ajal olulised \u00fcmberk\u00f5lastused &#8211; ema vereplasma maht t\u00f5useb poole v\u00f5rra, punaliblede e. er\u00fctrots\u00fc\u00fctide hulk suureneb 20%, paraneb raua omastamine.<\/p>\n<p>K\u00f5ige sagedasemaks aneemia vormiks on rasedatel rauavaegusaneemia. Selle p\u00f5hjuseks on suurenenud raua vajadus raseduse ajal. Raud on vajalik kudede taastamiseks ja punalibledes sisalduva hapnikku transportiva aine \u2013 hemoglobiini \u2013 tootmiseks, aju arenguks ning keemiliste \u00fchendite aktiivsuse tagamiseks nii ajukoes, immuuns\u00fcsteemis kui ka teistes kudedes. Rauapuuduse tagaj\u00e4rjel vere punaliblede hapnikukandmisv\u00f5ime v\u00e4heneb.<\/p>\n<p>Ema raseduseelsed rauavarud kasutatakse ema kiirenenud vereloome poolt ning loote kasvu tagamiseks. Rauavaegusaneemia riski suurendavad korduvad veritsused raseduse ajal, mitmikrasedus, \u00fcksteisele j\u00e4rgnevad rasedused, ema \u00e4gedad ja kroonilised haigused (nt haavandiline soolep\u00f5letik, mao- ja kaksteists\u00f5rmiksoole haavandt\u00f5bi, korduv kuseteede infektsioon jt), raua imendumise h\u00e4ired, sooleparasiidid, mao happesust v\u00e4hendavate ravimite kasutamine, ebapiisav toitumine.<\/p>\n<p>Aneemiaks loetakse raseduse ajal hemoglobiini v\u00e4\u00e4rtust <strong>alla 110 g\/l<\/strong> I ja III trimestril ning <strong>alla 105 g\/l<\/strong> II trimestril. Madalaid hemoglobiini v\u00e4\u00e4rusi (85-105 g\/l) seostatakse lapse madala s\u00fcnnikaalu ja enneaegse s\u00fcnnituse k\u00f5rgema riskiga. Rasedaid uuritakse aneemia esinemise suhtes raseduse I trimestril (v\u00f5i esimesel p\u00f6\u00f6rdumisel) ning korratakse anal\u00fc\u00fcsi 28. rasedusn\u00e4dalal, et j\u00e4\u00e4ks enne s\u00fcnnitust piisavalt aega raviks.<\/p>\n<p><strong>Kuidas rauavaegusaneemiat ennetada?<\/strong><\/p>\n<p>Aneemia ennetamisel on oluline vaheldusrikas toitumine. K\u00f5ige paremini saab organism rauda k\u00e4tte liha- ja veretoitudest, neis sisalduvast rauast imendub umbes 20%, taimsetes toitudes sisalduvast rauast vaid 5-10%.<\/p>\n<p>Raua allikateks on: punane liha, maks, veretooted, muna, oad, spinat jt. rohelised k\u00f6\u00f6giviljad, idandid, seemned, p\u00e4hklid, kuivatatud puuviljad, tomatid, maasikad, punapeet, seened.<\/p>\n<p>Aneemia esinemisel j\u00e4\u00e4b tervislikust toitumisest siiski v\u00e4heks ning vajalik on rauapreparaatide kasutamine. Rauapreparaadid on rasedatele soodushinnaga, retsepti ravimile v\u00e4ljastab rasedust j\u00e4lgiv \u00e4mmaemand v\u00f5i arst. Vahel tuleb ravi j\u00e4tkata ka m\u00f5ne aja jooksul peale s\u00fcnnitust.<\/p>\n<p>Prof\u00fclaktiline rauaasendusravi normi piires oleva hemoglobiini v\u00e4\u00e4rtuse korral ei ole vajalik.<\/p>\n<p>Koostanud: dr. Pille Vaas<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading wp-el\">Rasedusaegsed uuringud<\/h3>\n\n\n<div id=\"acf-block-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" class=\"acf-block-element  block-accordion\">\r\n<div class=\"accordion\" id=\"accordion-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading1-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse1-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" aria-controls=\"collapse1-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\">Amniotsentees<\/button><\/div><div id=\"collapse1-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading1-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" data-parent=\"#accordion-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><em>Mis on amniotsentees?<\/em><\/p>\n<p>Amniotsentees\u00a0 on raseduse ajal tehtav anal\u00fc\u00fcs, mis v\u00f5imaldab koguda\u00a0 teavet Sinu lapse tervise kohta, kasutades selleks lootevee \u00a0anal\u00fc\u00fcsimist.<\/p>\n<p>Lootevee anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5idakse Sulle pakkuda n\u00e4iteks \u00a0positiivse vereseerumi skriiningtesti t\u00f5ttu, mil t\u00f5en\u00e4osus geneetiliste- ja kromosoomihaigusega lapse s\u00fcnniks on statistiliselt t\u00f5usnud. M\u00f5nedel juhtumitel soovitatakse teha lootevee anal\u00fc\u00fcsi, kui peres on kasvamas kromosoomihaigusega laps, v\u00f5i kui \u00fchel vanemal on diagnoositud p\u00e4rilik haigus ning pere soovib informatsiooni, kas oodatav laps on sellest m\u00f5jutatud.<\/p>\n<p><em>Millal tehakse?<\/em><\/p>\n<p>Anal\u00fc\u00fcsi tehakse naise ja pere n\u00f5usolekul tavaliselt raseduse 16.-20. n\u00e4dalal.<\/p>\n<p><em>Mida amniotsenteesi tulemused n\u00e4itavad?<\/em><\/p>\n<p>Anal\u00fc\u00fcsides lootevett saab diagnoosida kromosoomih\u00e4ireid, \u00a0neuraaltoru defekte ja geneetilisi haigusi. Lootevee anal\u00fc\u00fcsiga ei\u00a0 saa diagnoosida organs\u00fcsteemide arenguh\u00e4ireid, n\u00e4iteks s\u00fcdame v\u00e4\u00e4rarendeid, huule- ja suulael\u00f5het jms. Neid on v\u00f5imalik avastada II trimestri ultraheliuuringul.<\/p>\n<p>Amniotsenteesi tulemusel kirjeldatakse loote kar\u00fcot\u00fc\u00fcp e. kromosoomistik\u00a0 ning see \u00a0annab 99%\u00a0 kindluse, et tegemist on terve lapsega. Normaalne kar\u00fcot\u00fc\u00fcp on t\u00fctarlapsel 46XX\u00a0 ja poisslapsel 46XY.<\/p>\n<p><em>Kuidas lootevee anal\u00fc\u00fcsi tehakse?<\/em><\/p>\n<p>Amniotsenteesi peetakse \u00fcldiselt turvaliseks protseduuriks, kuid\u00a0 siiski on olemas v\u00e4ike v\u00f5imalus raseduse katkemiseks. Tuginedes statistilistele andmetele on katkemisv\u00f5imalus<\/p>\n<p>1 : 200 &#8211; 400 protseduuri kohta. Protseduurile eelneb p\u00f5hjalik ultraheliuuring, et \u00a0m\u00e4\u00e4rata loote seisund, asend, paiknemine emakas, platsenta asukoht ning piirkond, kus on lootevee kogumiseks piisavalt vaba ruumi. Uuringut teostatakse ultrahelikontrolli all, et v\u00e4ltida kokkupuudet lootega. Protseduuri teostav arst l\u00e4bistab Sinu\u00a0 k\u00f5hukatted ja emakaseina n\u00f5elaga, et p\u00e4\u00e4seda looteveekotti, milles olev lootevesi \u00fcmbritseb loodet. Sellel ajal v\u00f5id tajuda l\u00fchiajalist teravat valu. Lootevett kogutakse l\u00e4bi peenikese n\u00f5ela s\u00fcstlasse\u00a0 ning sel ajal v\u00f5id tunda\u00a0 kerget surve- v\u00f5i sikutamistunnet. Lootevett kogutakse tavaliselt 15-20 ml ning \u00fcldjuhul tuimestust ei kasutata. Kogu uuring ja protseduur kokku v\u00f5ib v\u00f5tta umbes 45 minutit, kuid \u00a0lootevee kogumine v\u00f5tab tavaliselt v\u00e4hem kui 5 minutit. Kogu uuringu v\u00e4ltel saab lapse isa v\u00f5i Sinu poolt valitud kaaslane\u00a0 Sulle toeks olla.<\/p>\n<p>Looteveega t\u00e4idetud ja Sinu andmetega markeeritud katseklaas saadetakse geneetikalaborisse. Laborist antakse vastus tavaliselt\u00a0 kuni kahe n\u00e4dala jooksul.<\/p>\n<p><em>Soovitused protseduurij\u00e4rgsele ajale<\/em><\/p>\n<p>Vahetult protseduuri j\u00e4rgselt ja j\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel v\u00f5id tunda emaka toonuse t\u00f5usu, mis v\u00e4ljendub raskustundena alak\u00f5hus. Sellisel juhul on\u00a0 hea v\u00e4hendada nii f\u00fc\u00fcsilist kui vaimset\u00a0 koormust ning rakendada s\u00e4\u00e4stvat re\u017eiimi, n\u00e4iteks pikutada, mitte t\u00f5sta raskusi jms. Vajadusel v\u00f5id v\u00f5tta No-\u0160pa tablette, need ei kahjusta loodet ning v\u00e4hendavad emaka toonust. Esimestel p\u00e4evadel tasub hoiduda ujumisest ja kuumast saunast, muus osas v\u00f5id j\u00e4tkata tavap\u00e4rast elu ikka enesetundest l\u00e4htudes.<\/p>\n<p>Oma naistearsti v\u00f5i \u00e4mmaemandaga v\u00f5ta \u00fchendust, kui\u00a0 tajud emaka kokkut\u00f5mbeid regulaarselt ja valulikult v\u00f5i\u00a0 kui tupest eritub lootevett.<\/p>\n<p><em>Koostanud: \u00e4mmaemand Marge Mahla<\/em><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading2-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse2-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" aria-controls=\"collapse2-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\">Koorionibiopsia<\/button><\/div><div id=\"collapse2-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading2-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" data-parent=\"#accordion-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>Koorionibiopsia on ambulatoorne protseduur, mille k\u00e4igus v\u00f5takse n\u00f5elaga\u00a0<strong>koorionist ehk arenevast platsentast<\/strong>\u00a0v\u00e4ikeseid t\u00fckke &#8211; hatte. Koorionibiopsiat tehakse tavaliselt 11.\u201314. rasedusn\u00e4dalal. Protseduuri tehakse l\u00e4bi k\u00f5hueesseina ultraheli kontrolli all, et m\u00e4\u00e4rata punktsiooni koht ja j\u00e4lgida protseduuri kestel n\u00f5ela kulgu. Koorioni hatud pannakse spetsiaalsesse toitelahusesse ning need saadetakse edasi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku laborisse, kus toimub loote rakkude edasine kasvatamine ja kromosoomianal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n<p>Iga protseduuriga kaasnevad teatud riskid ja ebameeldivused. Koorionbiopsia korral korral on nendeks:<\/p>\n<ul>\n<li>Valu \u2013 protseduur on reeglina minimaalse valulikkuse v\u00f5i ebamugavustundega. Enamasti ei erine see veenivere v\u00f5tmise valulikkusest.<\/li>\n<li>Raseduse katkemine. Viimaste uuringute alusel on koorionbiopsia teostamisel raseduse katkemise risk 0,2%.<\/li>\n<li>M\u00f5ningatel juhtudel v\u00f5ib esineda emakalihase toonuse t\u00f5usu, emakakontraktsioone ja tupest m\u00e4\u00e4rivat eritist. Enamasti kaovad need s\u00fcmptomid ise paari p\u00e4eva jooksul.<\/li>\n<li>Reesusnegatiivsetel emadel on oht, et loote vererakud satuvad raseda vereringesse ja neil tekivad antikehad. Selle v\u00e4ltimiseks tehakse rasedale veel lisaks s\u00fcst, mis v\u00e4hendab tundlikuks muutumise v\u00f5imalikkust.<\/li>\n<li>\u00dcksikutel juhtudel v\u00f5ib protseduur nn eba\u00f5nnestuda. See t\u00e4hendab, et saadakse uurimiseks liiga v\u00e4he rakke. Siis tuleks diagnoosini j\u00f5udmiseks teha amniotsentees v\u00f5i kordusbiopsia.<\/li>\n<li>Platsenta mosaiiksust leitakse koorionibiopsia materjalis 1%-l juhtudest, mille esinemisel on n\u00e4idustatud diagnoosi t\u00e4psustamiseks amniotsentees.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Koorionbiopsia vastuse saab 2-3 n\u00e4dala p\u00e4rast peale protseduuri. Esmalt antakse vastus telefoni teel ja kirjalik vastus saadetakse saatvale \u00e4mmaemandale v\u00f5i arstile. Vajadusel kutsutakse naine uuesti geneetiku konsultatsioonile, kus seletatakse t\u00e4psemalt vastust.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading3-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse3-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" aria-controls=\"collapse3-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\">Kordotsentees<\/button><\/div><div id=\"collapse3-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading3-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" data-parent=\"#accordion-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><em>Protseduuri olemus<\/em><\/p>\n<p>Kordotsentees on protseduur, mille eesm\u00e4rgiks on v\u00f5tta loote vereproov. Loote vereproovi v\u00f5tmine v\u00f5ib osutuda vajalikuks loote hemol\u00fc\u00fctilise t\u00f5ve, \u00fcsasiseste infektsioonide, loote kromosoomihaiguste ja kasvupeetuse diagnoosimisel.<\/p>\n<p><em>Protseduuri kulg<\/em><\/p>\n<p>Ultraheli kontrolli all torgatakse n\u00f5el l\u00e4bi raseda k\u00f5hunaha emaka\u00f5\u00f5nde ja edasi nabav\u00e4\u00e4di veresoonde. Nabav\u00e4\u00e4di veresoonest v\u00f5etakse kuni 2 ml loote verd. Vereproovi uuringu vastuse saab s\u00f5ltuvalt uuringu iseloomust umbes n\u00e4dala jooksul.<\/p>\n<p><em>V\u00f5imalikud t\u00fcsistused ja ohud<\/em><\/p>\n<p>Kordotsentees on suhteliselt ohutu protseduur ja t\u00fcsistused on v\u00e4ga harvad. Kirjeldatud on s\u00fcnnituse enneaegset k\u00e4ivitumist, \u00fcsasisest infektsiooni ja ohtlikku veritsust nabaveresoone torkekohast. Viimasel juhul v\u00f5ib osutuda vajalikuks kiire keisril\u00f5ige.<\/p>\n<p>Rasedust j\u00e4lgiva \u00e4mmaemanda v\u00f5i arstiga peaks \u00fchendust v\u00f5tma kui kordotsenteesi j\u00e4rel ilmnevad j\u00e4rgmised s\u00fcmptoomid: k\u00f5huvalu, verine v\u00f5i vesine eritis tupest, looteliigutuste v\u00e4henemine v\u00f5rreldes tavap\u00e4rasega.<\/p>\n<p><em>Koostanud: dr. Aivar Ehrenberg, dr. Pille Vaas<\/em><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading4-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse4-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" aria-controls=\"collapse4-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\">Kardiotokograafia (KTG)<\/button><\/div><div id=\"collapse4-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading4-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" data-parent=\"#accordion-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>Kardiotokograafia on lihtne ja k\u00e4ttesaadav meetod loote j\u00e4lgimiseks. Kardiotokograafia t\u00e4hendab loote s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisageduse ja emaka kokkut\u00f5mmete samaaegset registreerimist. Saadud info kirjutab aparaat paberlindile. Uuringu ajal rase istub v\u00f5i lamab \u00fchel k\u00fcljel.<\/p>\n<p>KTG abil hinnatakse loote keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi varustatust hapnikuga e. oks\u00fcgenisatsiooni. Normaalne KTG viitab \u00fcsna kindlalt heas seisundis lootele. Sageli kasutatakse uuringut juba raseduse III trimestril, kuid kindlasti tehakse seda s\u00fcnnituse ajal loote seisundi ja s\u00fcnnitustegevuse j\u00e4lgimiseks.<\/p>\n<p><strong>\u00a0<em>Kardiotokograafia jaguneb:<\/em><\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>V\u00e4line e. kaudne KTG<\/li>\n<li>Sisemine e. otsene KTG<\/li>\n<\/ul>\n<p>V\u00e4lise e. kaudse KTG puhul kasutatakse andureid, mis kinnitatakse \u00fcmber raseda k\u00f5hu k\u00e4ivate kummirihmadega: doppler-ultraheliandur registreerib loote pulssi ja r\u00f5huandur emakalihase kokkut\u00f5mbeid. M\u00f5nedel aparaatidel on lisaks nupuke, millele palutakse vajutada siis, kui naine tajub looteliigutusi. V\u00e4list KTG kasutatakse nii raseduse kui s\u00fcnnituse ajal.<\/p>\n<p>S\u00fcnnituse ajal, kui ema k\u00f5hukatete kaudu KTG registreerimine on raskendatud v\u00f5i on tekkinud vajadus loote seisundi t\u00e4psema j\u00e4lgimise j\u00e4rele, on v\u00f5imalus asendada kaudne KTG otsesega. Sellisel juhul on lisaks loote s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide sagedusele v\u00f5imalik hinnata ka nende iseloomu \u2013 registreeritakse loote elektrokardiogramm e. EKG ja selle muutuste alusel hinnatakse loote hapnikuga varustatust. Otsese KTG paigaldamiseks peab lootevesi olema puhkenud v\u00f5i looteveep\u00f5is avatud, loote s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide andur asendatakse peenikese spiraalanduriga, mis kinnitatakse lapse peanaha k\u00fclge. Emakalihase kokkut\u00f5mbeid registreeriv andur kinnitakse kummirihmaga raseda k\u00f5hule.<\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong>KTG registreeritakse tavaliselt 20-40 min. jooksul. S\u00fcnnituse ajal v\u00f5ib j\u00e4lgimise aeg olla ka pikem.<\/p>\n<p><strong><em>\u00a0KTG teostamise n\u00e4idustused raseduse ajal:<\/em><\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Looteliigutuste iseloomu muutused<\/li>\n<li>Loote s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide kuulatlemisel on avastatud k\u00f5rvalekalded<\/li>\n<li>Varasemate raseduste ajal on esinenud loote hukkumist s\u00fcnnieelselt<\/li>\n<li>Kahtlus loote \u00fcsasisese kasvamise h\u00e4irele v\u00f5i platsentaarsele puudulikkusele<\/li>\n<li>Mitmikrasedus<\/li>\n<li>Kahtlus platsenta enneaegsele irdumisele (verine eritis suguteedest)<\/li>\n<li>\u00dclekantud rasedus<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong><em>KTG teostamine s\u00fcnnituse ajal: <\/em><\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>KTG tehakse s\u00fcnnitaja saabumisel s\u00fcnnitusosakonda<\/li>\n<li>S\u00fcnnituse avanemisperioodis korratakse KTG 4-6 tunni j\u00e4rel<\/li>\n<li>Loote laskumise k\u00e4igus s\u00fcnnituse v\u00e4ljutusperioodis on vajalik s\u00fcdamel\u00f6\u00f6kide kuulatlemine iga 2\u20133 v\u00e4ituse e. pressi j\u00e4rgselt, seet\u00f5ttu kasutatakse sageli pidevat KTG monitooringut<\/li>\n<\/ul>\n<p>Vt. ka alajaotust <strong>Raseduse j\u00e4lgimine n\u00e4dalate kaupa\u00a0<\/strong><\/p>\n<p><em>Koostanud: \u00e4mmaemand Kersti Kurg, dr. Pille Vaas<\/em><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading5-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse5-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" aria-controls=\"collapse5-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\">Rasedusaegne veregruppide ja antikehade m\u00e4\u00e4ramine<\/button><\/div><div id=\"collapse5-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading5-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" data-parent=\"#accordion-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><strong>Mis on veregrupp? <\/strong>K\u00e4esolev infoleht selgitab, miks on vajalik m\u00e4\u00e4rata raseduse ajal Teie veregrupp ning er\u00fctrots\u00fctaarsete antikehade olemasolu ning kuidas m\u00f5jutab saadud tulemus Teie raseduse j\u00e4lgimist.<\/p>\n<p>Inimese veregrupp on m\u00e4\u00e4ratud antigeenidega, mis asuvad tema punaliblede ehk er\u00fctrots\u00fc\u00fctide pinnal. Veregrupp on er\u00fctrots\u00fc\u00fctide pinna p\u00e4rilik omadus, mis on m\u00e4\u00e4ratav juba lootel. T\u00e4htsamateks veregrupis\u00fcsteemideks on AB0- ja RhD-s\u00fcsteemid. AB0-s\u00fcsteemis on neli veregruppi \u2013 A, B, AB ja 0. T\u00e4htnimetused viitavad sellele, millise grupi antigeenid inimese er\u00fctrots\u00fc\u00fctide pinnal on.<br \/>\nVere Rh(reesus)-kuuluvus v\u00f5ib olla kas positiivne v\u00f5i negatiivne. See s\u00f5ltub D-antigeeni olemasolust punaliblede pinnal. Kui D-antigeen on olemas, siis on inimene RhD-positiivne ja kui D-antigeen puudub, siis RhD-negatiivne. Nende kahe veregrupis\u00fcsteemi tulemust v\u00e4ljendatakse enamasti koos: n\u00e4iteks A RhD-positiivne, B RhD-negatiivne.<br \/>\nLisaks mainitud veregrupis\u00fcsteemidele on veel hulgaliselt teisi nagu Kell, Kidd, Duffy, Lewis jne. K\u00f5igi nende veregrupis\u00fcsteemide vastu v\u00f5ib organism toota antikehi, kui tal endal vastav antigeen puudub.<\/p>\n<p><strong>Mis on antikehad?<\/strong><br \/>\nAntikehad on organismi poolt toodetavad kaitsevalgud v\u00f5itlemaks k\u00f5ige vastu, mis v\u00f5ib organismile olla v\u00f5\u00f5ras. Antikehad on loomulik osa immuuns\u00fcsteemist ja kaitsevad meid. Enamikul t\u00e4iskasvanutest on loomulikud antikehad AB0-s\u00fcsteemis nende antigeenide vastu, mis puuduvad tema enda er\u00fctrots\u00fc\u00fctidel. N\u00e4iteks A veregrupiga inimesel on loomulik anti-B, B veregrupiga inimesel loomulik anti-A ning 0 veregrupiga inimesel nii anti-A kui anti-B antikehad.<br \/>\nImmuunantikehi teiste s\u00fcsteemide antigeenide vastu esineb harva. Viimaste tekkimiseks on kaks peamist v\u00f5imalust. Antikehad tekivad kas vere\u00fclekande j\u00e4rgselt v\u00f5i raseduse k\u00e4igus. Enamasti ei tea inimesed ise, kas nende organismis on er\u00fctrots\u00fctaarseid antikehi. Antikehade olemasolu ei ohusta kuidagi nende tervist ega enesetunnet. Info antikehade kohta on vajalik vaid juhul, kui inimene vajab vere\u00fclekannet v\u00f5i on rase. Er\u00fctrots\u00fctaarsete antikehade leidmiseks tehakse laboris antikehade s\u00f5eluuring.<\/p>\n<p><strong>Kuidas tekivad antikehad raseduse ajal?<\/strong><br \/>\nLoode p\u00e4rib pooled oma veregruppi m\u00e4\u00e4ravatest er\u00fctrots\u00fctaarsetest antigeenidest emalt ja pooled isalt. Raseda organismile on loote isalt p\u00e4ritud antigeenid v\u00f5\u00f5rad. Kui raseduse ajal satuvad loote er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid Teie vereringesse, v\u00f5ib Teie organism hakata nende vastu tootma antikehi. Loote er\u00fctrots\u00fc\u00fcte v\u00f5ib sattuda ema organismi ka s\u00fcnnitusel, raseduse katkemisel v\u00f5i abordi j\u00e4rgselt. Antikehad tekivad umbes kolmel rasedal sajast.<\/p>\n<p><strong>Miks on veregrupi, RhD kuuluvuse ja antikehade m\u00e4\u00e4ramine raseduse ajal oluline?<\/strong><br \/>\nT\u00e4htis on tekkinud antikehad Teie veres t\u00fcpiseerida selleks, et kui Teie ise vajate raseduse ajal v\u00f5i s\u00fcnnitusel vere\u00fclekannet, oleks v\u00f5imalik Teile kiiresti leida sobiv doonorveri. Samuti on see info vajalik, kui vere\u00fclekannet vajab Teie vasts\u00fcndinu, sest Teie antikehad l\u00e4hevad l\u00e4bi platsenta ja vasts\u00fcndinul v\u00f5ivad olla samad antikehad, mis Teil.<br \/>\nKui olete RhD-negatiivne, saab Teie arst Teid n\u00f5ustada anti-D antikehade tekke v\u00e4ltimise osas. Kui antikehad on juba tekkinud, on vajalik tavap\u00e4rasest sagedasem antikehade tiitri ehk taseme m\u00e4\u00e4ramine.<\/p>\n<p><strong>Mis on verekaart ja miks on vaja seda alati kaasas kanda?<\/strong><br \/>\nK\u00f5igil rasedatel m\u00e4\u00e4ratakse raseduse alguses veregrupp ja teostatakse er\u00fctrots\u00fctaarsete antikehade s\u00f5eluuring. Kui antikehi ei leita, korratakse anal\u00fc\u00fcsi raseduse teises pooles. Kui antikehad tuvastatakse, s\u00f5ltub edasine j\u00e4lgimine leitud antikehade t\u00fc\u00fcbist ja tasemest. Kuna raseduse ajal v\u00f5ite sattuda ootamatult erinevatesse haiglatesse, peaks info veregrupi ja antikehade kohta olema Teil alati kaasas. Seep\u00e4rast antakse Teile rasedusega arvele tulles alati verekaart ja palutakse seda kogu raseduse v\u00e4ltel kaasas kanda.<br \/>\nHoidke verekaarti endaga ka vahetult p\u00e4rast s\u00fcnnitust, sest kui vere\u00fclekannet peaks vajama vasts\u00fcndinu, on info ema antikehade kohta v\u00e4ga oluline.<\/p>\n<p><strong>Kas k\u00f5ik antikehad on \u00fchtviisi olulised ja kuidas m\u00f5jutavad antikehad loodet?<\/strong><br \/>\nOn antikehi, mis v\u00f5ivad l\u00e4bi platsenta loote vereringesse sattudes kahjustada tema organismi. See omakorda v\u00f5ib lootel v\u00f5i hiljem vasts\u00fcndinul p\u00f5hjustada aneemiat ehk kehvveresust, naha ja limaskestade kollasust ning rasketel juhtudel v\u00e4ga t\u00f5siseid kahjustusi. Sellist seisundit nimetatakse loote v\u00f5i vasts\u00fcndinu hemol\u00fc\u00fctiliseks t\u00f5veksning selle sagedasim p\u00f5hjustaja on anti-D antikeha. Anti-D antikeha v\u00f5ib tekkida juhul, kui Teie olete RhD-negatiivne ja Teie loode on RhD-positiivne. Kuna loote veregruppi Eestis raseda rutiinse j\u00e4lgimise k\u00e4igus ei m\u00e4\u00e4rata, j\u00e4lgitakse k\u00f5iki RhD-negatiivseid rasedaid hoolikalt antikehade tekke osas ning kasutatakse vajadusel ennetavat ravi (vt. all). Oluline on ka see, et kord juba tekkinud anti-D antikehad v\u00f5ivad ohustada iga j\u00e4rgnevat RhD-positiivset loodet.<br \/>\nTeiste veregrupis\u00fcsteemide antikehadest v\u00f5ivad loodet enim kahjustada anti-c ja \u2013K antikehad, aga ka anti-E, -C, -e ja -k antikehad. K\u00f5igi nende antikehade avastamisel tuleb teatud aja tagant m\u00e4\u00e4rata nende tase veres ja Teie arst v\u00f5ib seet\u00f5ttu kutsuda Teid sagedamini kontrolli.<br \/>\nM\u00f5ne antikeha puhul v\u00f5ib Teie arst paluda ka lapse bioloogilisel isal vereproov anda. See on vajalik selleks, et hinnata, kas lootel v\u00f5ib esineda antigeen, mille vastu Teil on antikeha. Kui isal esineb vastav antigeen, v\u00f5ib see olla ka lootel ja antikeha tase vajab t\u00e4iendavat j\u00e4lgimist. Kui isal vastavat antigeeni ei ole, ei saa ka lootel seda olla.<br \/>\nHarvadel juhtudel v\u00f5ib olla vajalik teha lootele vere\u00fclekanne juba raseduse ajal \u2013 seda nimetatakse intrauteriinseks ehk emakasiseseks vere\u00fclekandeks. Erandjuhtudel v\u00f5ib olla vajalik s\u00fcnnituse enneaegne esile kutsumine.<\/p>\n<p><strong>Mis saab siis, kui laps on s\u00fcndinud?<\/strong><br \/>\nP\u00e4rast s\u00fcnnitust uuritakse vasts\u00fcndinut aneemia suhtes ning lastearstid rakendavad vajadusel t\u00e4iendavat j\u00e4lgimist. V\u00f5ib juhtuda, et vasts\u00fcndinu vajab ka vere\u00fclekannet.<\/p>\n<p><strong>Kuidas saab anti-D-antikehade tekkimist \u00e4ra hoida?<\/strong><br \/>\nKui olete RhD-negatiivne ja Teil ei ole leitud anti-D antikehasid, v\u00f5ib Teie arst nende tekkimise ennetamiseks soovitada Teile teatud olukordades anti-D immunoglobuliini manustamist. See on ravim, mis sisaldab anti-D antikehasid ning ennetab antikehade teket Teie enda organismi poolt.<\/p>\n<p><strong>Millal on vajalik prof\u00fclaktika anti-D immunoglobuliiniga?<\/strong><br \/>\nS\u00fcnnitusj\u00e4rgselt m\u00e4\u00e4ratakse alati RhD-negatiivse ema vasts\u00fcndinu veregrupp. Kui see on RhD-positiivne, tehakse emale kolme p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast s\u00fcnnitust anti-D prof\u00fclaktika.<br \/>\nLisaks manustatakse Eestis anti-D immunoglobuliini amniotsenteesi, koorionbiopsia ja loote v\u00e4lise p\u00f6\u00f6rde j\u00e4rel. Sageli ka raseduse katkemise v\u00f5i katkestamise j\u00e4rel, kui rasedus oli kestnud rohkem kui 9 n\u00e4dalat ning vahel emakav\u00e4lise raseduse operatsiooni j\u00e4rel.<strong>Kas anti-D-antikehade manustamisel on k\u00f5rvaltoimeid?<\/strong><br \/>\nNagu igal ravimil, v\u00f5ivad ka anti-D immunoglobuliini s\u00fcstimisel esineda k\u00f5rvaltoimed. Sagedasemaks on valulikkus s\u00fcstekohal, mis v\u00f5ib p\u00fcsida m\u00f5nest tunnist paari p\u00e4evani. M\u00f5ningatel juhtudel v\u00f5ib tekkida kerge palavik, peavalu v\u00f5i l\u00f6\u00f6ve. V\u00e4ga harva v\u00f5ib tekkida v\u00e4ljendunud allergiline reaktsioon.<br \/>\nK\u00fcsimuste esinemisel rasedusaegsete antikehade kohta k\u00fcsige julgelt oma arstilt.<\/p>\n<p>Info koos printimise v\u00f5imalusega leitav ka SA Tartu \u00dclikooli Kliinikumi kodulehel:<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Kasutatud kirjandus<\/strong><br \/>\nNHS Guidelines for Blood Groups and Red Cell Antibodies in Pregnancy<br \/>\nNHS Guidelines for Rhesus disease<br \/>\nANZSBT Guidelines for Blood Grouping &amp; Antibody Screening in the Antenatal &amp; Perinatal Setting<br \/>\nEesti Naistearstide Seltsi ravijuhend, Raseduse j\u00e4lgimise juhend 2018<br \/>\nEesti Naistearstide Seltsi ravijuhend, Raseduse katkestamise juhend 2016<\/p>\n<p><em>Koostajad: verekabineti juhataja Liina Vassil ja naisten\u00f5uandla juhataja Pille Vaas<\/em><br \/>\n<em>01\/2019<\/em><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading6-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse6-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" aria-controls=\"collapse6-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\">Ultraheli uuringud raseduse ajal<\/button><\/div><div id=\"collapse6-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading6-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\" data-parent=\"#accordion-block_afd955a710242856b9ac0196e2984f5f\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><strong><em>Ultraheliuuringu p\u00f5him\u00f5te<\/em><\/strong><\/p>\n<p><strong>Ultraheliuuring e. sonograafia <\/strong><\/p>\n<p>Ultraheli kiir p\u00f5rkub takistusega (koega), tekitades kaja, mille intensiivsus s\u00f5ltub koe tihedusest. Kasutatakse tupekaudset (vaginaalset) ja l\u00e4bi k\u00f5hukatete tehtavat (transabdominaalset) ultraheli uuringut. Ultraheli on lootele ohutu. Tupekaudset uuringut kasutatakse kuni 10. rasedusn\u00e4dalani, edaspidi toimub uuring l\u00e4bi k\u00f5hukatete. M\u00f5lemal juhul peaks rasedal p\u00f5is olema t\u00fchjendatud.<\/p>\n<p><strong><em>Ultraheli uuringute arv raseduse ajal<\/em><\/strong><\/p>\n<ol>\n<li>I trimestri ultraheli skriining ( NT-skriining)<\/li>\n<li>II trimestri ultraheli skriining<\/li>\n<li>vajadusel lisauuringud III trimestris<\/li>\n<\/ol>\n<p>Rasedust\u00fcsistuste v\u00f5i k\u00f5rge riskiga raseduse korral v\u00f5ib rase vajada peale 20.-ndat rasedusn\u00e4dalat\u00a0 ka rohkem uuringuid. Normaalse raseduse kulu korral ei ole III trimestri uuring enamasti vajalik.<\/p>\n<p><strong><em>I trimestri ultraheli uuring (NT-skriining) <\/em><\/strong><\/p>\n<p>I trimestri ultraheli uuringu eesm\u00e4rgiks on loote arengu hindamine, v\u00e4\u00e4rarendite avastamine ja kromosoomihaiguste riski t\u00e4psustamine. Uuringut pakutakse k\u00f5igile rasedatele. Uuring on vabatahtlik. Uuringu viib l\u00e4bi vastava ettevalmistuse saanud naistearst, radioloog v\u00f5i \u00e4mmaemand. Uuring v\u00f5imaldab avastada 80% k\u00f5igist ohustatud rasedustest.<\/p>\n<p>Uuring tehakse raseduse 11.-13.n\u00e4dalal. Lisaks loote arengu hindamisele m\u00f5\u00f5detakse selle uuringu k\u00e4igus loote kuklavoldi paksust e. l\u00e4bikumavust (ing. k. <em>NT<\/em>, <em>nucheal translucency<\/em>). Paksenenud kuklavolt v\u00f5ib viidata loote v\u00e4\u00e4rarenditele ja kromosoomihaigustele.<\/p>\n<p><strong><em>II trimestri ultraheli uuring<\/em><\/strong><\/p>\n<p>II trimestri ultraheli uuringul on v\u00f5imalik avastada enamikku suurtest loote v\u00e4\u00e4rarenditest. Parim aeg uuringu l\u00e4biviimiseks on 20.(19.-21.) rasedusn\u00e4dal. Uuringut pakutakse k\u00f5igile rasedatele. Uuring on vabatahtlik. Uuringu viib l\u00e4bi vastava ettevalmistuse saanud naistearst, radioloog v\u00f5i \u00e4mmaemand.<\/p>\n<p>Selle uuringu k\u00e4igus<strong>\u00a0 <\/strong>hinnatakse loote arengut ning m\u00f5\u00f5detakse j\u00e4rgmised m\u00f5\u00f5dud:<\/p>\n<p>1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 biparietaalm\u00f5\u00f5t (l\u00fchend: BP v\u00f5i Bip),<\/p>\n<p>2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 reieluu pikkus (l\u00fchend: F),<\/p>\n<p>3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 k\u00f5hu \u00fcmberm\u00f5\u00f5t v\u00f5i diameeter (l\u00fchend: Abd v\u00f5i AD v\u00f5i AC),<\/p>\n<p>Nende parameetrite alusel hinnatakse oletatavat loote kaalu (OLM) ning selle vastavust raseduse kestusele, m\u00e4\u00e4ratakse oletatav s\u00fcnnitust\u00e4htaeg (OST).<\/p>\n<p>Hinnatakse loote kolju kuju, ajavatsakesi, n\u00e4gu, s\u00fcdame asendit, s\u00fcdame nelja-kambri-vaadet, vahelihast, magu, maksa, paremat ja vasakut neeru, kusep\u00f5it, suguelundeid, k\u00f5huseina, l\u00fclisammast, k\u00e4si ja jalgu, s\u00f5rmi ja varbaid jne.<\/p>\n<p>Hinnatakse ka loote asendit emakas (peaseis, tuharseis, ristiseis), lootevee hulka, platsenta asukohta, nabav\u00e4\u00e4ti ning 3 veresoone olemasolu selles.<\/p>\n<p>Vt. ka alajaotust <strong>Raseduse j\u00e4lgimine n\u00e4dalate kaupa<\/strong><\/p>\n<p><em>\u00a0Koostanud: dr. Pille Vaas<\/em><\/p>\n<p><em>Allikas: Eesti Naistearstide Selts \u201eRaseduse j\u00e4lgimise juhend\u201c, 2011, http:\/\/rasedajalgimine.weebly.com\/<\/em><\/p>\n<p><strong>\u00a0Tasulised ultraheliuuringud naisten\u00f5uandlas:<\/strong><\/p>\n<p>K\u00e4esolevast aastast on Naisten\u00f5uandlas kasutusel uued ultraheliaparaadid Voluson E8.<\/p>\n<p>Lisaks tavalisele tasuta rasedusaegsele looteheli uuringule pakume n\u00fc\u00fcd rasedatele ka <strong>loote 3D\/4D ultraheliuuringu<\/strong> v\u00f5imalust.\u00a0 Kuna Haigekassa hinnakirjas seda uuringut ei ole, siis on see rasedale <strong>tasuline<\/strong>, uuringu hind on <strong>34.50 EUR.<\/strong><\/p>\n<p>3D\/4D uuringuks on sobivaim aeg <strong>24. \u2013 28. rasedusn\u00e4dalani<\/strong>,\u00a0 kuid ka sellel ajal v\u00f5ib juhtuda, et lapse asendi t\u00f5ttu ei ole n\u00e4ost pildi saamine v\u00f5imalik.<\/p>\n<p><strong>Uuringule saab registreeruda Kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100<\/strong><\/p>\n<p>Raseda soovil v\u00f5imalik ka <strong>tasuline 2D uuring lootest, hind 22 EUR<\/strong><\/p>\n<p>Piltide v\u00e4ljatr\u00fckke ei tehta, samuti ei ole lubatud uuringu ajal ise pildistada v\u00f5i filmida.<\/p>\n<p>K\u00f5iki uuringu ajal tehtavaid pilte on<strong>\u00a0v\u00f5imalik salvestada m\u00e4lupulgale<\/strong>, soovist palume\u00a0<strong>teada anda enne uuringu algust<\/strong>. Piltide salvestamise hind\u00a0<strong>25.50 EUR (m\u00e4lupulk sisaldub hinnas)<\/strong>.<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading wp-el\">Rasedusega seotud seadusandlus<\/h3>\n\n\n<div id=\"acf-block-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\" class=\"acf-block-element  block-accordion\">\r\n<div class=\"accordion\" id=\"accordion-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\"><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading1-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse1-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\" aria-controls=\"collapse1-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\">Ema vanemah\u00fcvitis ja emapuhkus<\/button><\/div><div id=\"collapse1-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading1-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\" data-parent=\"#accordion-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>Ema vanemah\u00fcvitise ning emapuhkuse kohta leiad info<a href=\"https:\/\/sotsiaalkindlustusamet.ee\/perehuvitised-ja-muud-toetused\/perehuvitiste-ulevaade\/ema-vanemahuvitis-ja-emapuhkus\"> siit<\/a><\/p>\n<p>Isa vanemah\u00fcvitise ja isapuhkuse kohta leiad info\u00a0 <a href=\"https:\/\/sotsiaalkindlustusamet.ee\/perehuvitised-ja-muud-toetused\/perehuvitiste-ulevaade\/isa-vanemahuvitis-ja-isapuhkus\">siit<\/a><\/p>\n<p>Ravikindlustusega seonduv info <a href=\"https:\/\/www.tervisekassa.ee\/inimesele\/lapse-saamine-ja-lapse-tervis\">www.tervisekassa.ee<\/a><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading2-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse2-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\" aria-controls=\"collapse2-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\">T\u00f6\u00f6tamine raseduse ajal<\/button><\/div><div id=\"collapse2-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading2-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\" data-parent=\"#accordion-block_3c5c62d6d30f139d698bf0e3ef552cf0\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p>Raseduse ajal on tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamine lubatud juhul, kui on j\u00e4rgitud t\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6-ohutuse n\u00f5udeid, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse m\u00e4\u00e4rusega : \u201eT\u00f6\u00f6tervishoiu ja t\u00f6\u00f6ohutuse n\u00f5uded rasedate ja rinnaga toitvate naiste t\u00f6\u00f6ks&#8221;<\/p>\n<p><strong>T\u00f6\u00f6d, mille puhul raseda t\u00f6\u00f6tamine ei ole lubatud :<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>punetistesse nakatumise ohu korral, v\u00e4lja arvatud juhul, kui on t\u00f5endatud, et rase on immuunsuse t\u00f5ttu punetiste vastu piisavalt kaitstud;<br \/>\n\u2022 toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, v\u00e4lja arvatud juhul, kui on t\u00f5endatud, et rase on immuunsuse t\u00f5ttu toksoplasmoosi vastu piisavalt kaitstud;<br \/>\n\u2022 k\u00f5rge \u00f5hur\u00f5hu tingimustes;<br \/>\n\u2022 plii v\u00f5i selle \u00fchendiga;<br \/>\n\u2022 allmaat\u00f6\u00f6l.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Ohutegurid, t\u00f6\u00f6d ja tootmisprotsessid, mida tuleb naist\u00f6\u00f6taja terviseriskide hindamisel arvesse v\u00f5tta :<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>f\u00fc\u00fcsikalised ohutegurid (p\u00f5rutused, vibratsioon, m\u00fcra, kahjustav kiirgus, pidev k\u00f5rge ja madal \u00f5hutemperatuur);<br \/>\n\u2022 keemilised ohutegurid (ohtlikud kemikaalid);<br \/>\n\u2022 f\u00fcsioloogilised ohutegurid (raskuste k\u00e4sitsi teisaldamine, f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4simust v\u00f5i \u00fclekoormust p\u00f5hjustavad sundasendid v\u00f5i -liigutused, sealhulgas pidev t\u00f6\u00f6tamine seistes v\u00f5i istudes, kiire t\u00f6\u00f6tempo v\u00f5i muud samalaadsed tegurid);<br \/>\n\u2022 ps\u00fchholoogilised ohutegurid (vaimset \u00fclekoormust p\u00f5hjustav t\u00f6\u00f6, sealhulgas k\u00f5rgendatud t\u00e4helepanuga t\u00f6\u00f6, t\u00f6\u00f6tamine \u00fcksi, monotoonne t\u00f6\u00f6)<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Raseda tervisele ohutu t\u00f6\u00f6keskkonna tagamiseks rakendatakse j\u00e4rgmisi abin\u00f5usid:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>t\u00f6\u00f6tingimuste kergendamine;<br \/>\n\u2022 t\u00f6\u00f6ajakorralduse muutmine, sealhulgas t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00fchendamine, sobiva puhkepausi v\u00f5imaldamine, p\u00e4evasele t\u00f6\u00f6le \u00fcleviimine<br \/>\n\u2022 t\u00f6\u00f6\u00fclesannete muutmine v\u00f5i muu abin\u00f5u<\/li>\n<\/ul>\n<p><a href=\"http:\/\/tooelu.ee\">Lisainfot saab www.tooelu.ee<\/a><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>","protected":false},"author":2,"template":"","meta":{"_acf_changed":true,"inline_featured_image":false,"advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"department-category":[11],"class_list":["post-68","departments","type-departments","status-publish","hentry","department-category-naistenouandla"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Raseduse j\u00e4lgimine - Naistekliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/raseduse-jalgimine\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Raseduse j\u00e4lgimine - Naistekliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Rasedus ja sellega seonduv: Raseduse j\u00e4lgimine Rasedusaegsed terviseprobleemid Rasedusaegsed uuringud Rasedusega seotud seadusandlus\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/raseduse-jalgimine\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Naistekliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2026-04-09T10:34:59+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"1 minut\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/raseduse-jalgimine\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/raseduse-jalgimine\\\/\",\"name\":\"Raseduse j\u00e4lgimine - Naistekliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2020-08-07T07:31:35+00:00\",\"dateModified\":\"2026-04-09T10:34:59+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/raseduse-jalgimine\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/raseduse-jalgimine\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/raseduse-jalgimine\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Osakonnad\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/osakonnad\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Raseduse j\u00e4lgimine\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/\",\"name\":\"Naistekliinik\",\"description\":\"Hoolivus P\u00e4devus Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Raseduse j\u00e4lgimine - Naistekliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/raseduse-jalgimine\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Raseduse j\u00e4lgimine - Naistekliinik","og_description":"Rasedus ja sellega seonduv: Raseduse j\u00e4lgimine Rasedusaegsed terviseprobleemid Rasedusaegsed uuringud Rasedusega seotud seadusandlus","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/raseduse-jalgimine\/","og_site_name":"Naistekliinik","article_modified_time":"2026-04-09T10:34:59+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"1 minut"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/raseduse-jalgimine\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/raseduse-jalgimine\/","name":"Raseduse j\u00e4lgimine - Naistekliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/#website"},"datePublished":"2020-08-07T07:31:35+00:00","dateModified":"2026-04-09T10:34:59+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/raseduse-jalgimine\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/raseduse-jalgimine\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/raseduse-jalgimine\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Osakonnad","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonnad\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Raseduse j\u00e4lgimine"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/","name":"Naistekliinik","description":"Hoolivus P\u00e4devus Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"featured_img":false,"coauthors":[],"author_meta":{"author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/author\/anne\/","display_name":"Anne"},"relative_dates":{"created":"Posted 6 aastat ago","modified":"Updated 1 kuu ago"},"absolute_dates":{"created":"Posted on 7. aug. 2020","modified":"Updated on 9. apr. 2026"},"absolute_dates_time":{"created":"Posted on 7. aug. 2020 10:31","modified":"Updated on 9. apr. 2026 01:34"},"featured_img_caption":"","tax_additional":{"department-category":{"linked":["<a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/osakonna-rubriik\/naistenouandla\/\" class=\"advgb-post-tax-term\">Naisten\u00f5uandla<\/a>"],"unlinked":["<span class=\"advgb-post-tax-term\">Naisten\u00f5uandla<\/span>"],"slug":"department-category","name":"Osakondade rubriigid"},"translation_priority":{"linked":["<a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/?taxonomy=translation_priority&#038;term=optional\" class=\"advgb-post-tax-term\">Optional<\/a>"],"unlinked":["<span class=\"advgb-post-tax-term\">Optional<\/span>"],"slug":"translation_priority","name":"Translation Priorities"}},"series_order":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/departments\/68","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/departments"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/departments"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68"}],"wp:term":[{"taxonomy":"department-category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/department-category?post=68"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}