{"id":4031,"date":"2025-09-09T09:40:36","date_gmt":"2025-09-09T06:40:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/?page_id=4031"},"modified":"2025-11-26T14:40:56","modified_gmt":"2025-11-26T12:40:56","slug":"oppe-ja-teadustoo","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/oppe-ja-teadustoo\/","title":{"rendered":"\u00d5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-el\">Praktikumide teemad ja materjalid, loenguplaan ning \u00f5ppet\u00f6\u00f6 korraldus on k\u00e4ttesaadavad <a href=\"https:\/\/moodle.ut.ee\/enrol\/index.php?id=242\">siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Residentuuri kohta k\u00e4iv teave on k\u00e4ttesaadav <a href=\"https:\/\/meditsiiniteadused.ut.ee\/et\/sisu\/residentuur\">siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">S\u00fcnnitusabi ja g\u00fcnekoloogia residentuuri \u00fcldine korraldus on leitav <a href=\"https:\/\/moodle.ut.ee\/enrol\/index.php?id=306\">siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Kaitstud doktorit\u00f6\u00f6d<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list wp-el\">\n<li>Professor Helle Karro \u201eReproductive health and pregnancy outcome in Estonia: association with different factors\u201d 1999<\/li>\n\n\n\n<li>Professor Kristiina Rull <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/rullkristiina-1.pdf\">\u201eHuman chorionic gonadotropin beta genes and recurrent miscarriage: expression and variation study&#8221; <\/a>2009<\/li>\n\n\n\n<li>Dr Paul Korrovits <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/korrovits_paul.pdf\">\u201eAsymptomatic inflammatory prostatitis: prevalence, etiological factors, diagnostic tools\u201d<\/a> 2008<\/li>\n\n\n\n<li>Kaasprofessor &nbsp;Kai Part&nbsp;<a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/48844\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u201eSexual health of young people in estonia in a social context: the role of school-based sexuality education and youth-friendly counseling service\u201d<\/a> 2015<\/li>\n\n\n\n<li>Kaasprofessor Made Laanpere&nbsp;<a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/47499\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u201eFactors influencing women&#8217;s sexual health and reproductive choices in Estonia\u201d<\/a> 2015<\/li>\n\n\n\n<li>Dr Ele Hanson&nbsp;\u201e<a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/d2d6e7bc-c3ff-4672-8091-bde4e57eabb9\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Clinical and biochemical markers for prediction and early diagnosis of pregnancy related complications<\/a><a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/92345\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u201d<\/a> 2023<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Toimuvad teadusuuringud<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary>Keisril\u00f5ike kaugtulemuste uuring \u2013&nbsp; uuringusse kaasamine t\u00f6\u00f6s<\/summary>\n<p class=\"wp-el advgb-dyn-21f899d0\">Uuringu nimetus: <strong>Keisril\u00f5ike armi defekti esinemissagedus, tekkep\u00f5hjused ning keisril\u00f5ike m\u00f5ju naise reproduktiivtervisele <\/strong>(01.01.2024 -31.08.2031)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringu <strong>eesm\u00e4rk <\/strong>on hinnata keisril\u00f5ike armi piirkonna defekti esinemist, selle tekkimist soodustavaid tegureid ning sellest tingitud probleemide olemust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Keda kaasatakse uuringusse?<\/em><br>Naised, kellele tehakse plaaniline v\u00f5i erakorraline keisril\u00f5ige.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Mida tehakse uuringu k\u00e4igus?<\/em><br>Haava servast v\u00f5etakse operatsiooni ajal mikroobide k\u00fclv ning tilluke koet\u00fckk. S\u00fcnnitusj\u00e4rgselt palutakse hinnata haava paranemist k\u00fcsimustiku abil 6 kuu p\u00e4rast ning kutsutatakse keisril\u00f5ike armi piirkonna uurimiseks visiidile 1 aasta p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringut viivad l\u00e4bi <strong>dr Katrin T\u00e4\u00e4r<\/strong>, prof <strong>Helle Karro<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringus <strong>osalevad:<\/strong> Tartu \u00dclikool Kliinikumi naistekliinik,&nbsp; Tartu \u00dclikooli Kliinilise meditsiini instituut ja Celvia CC AS<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringul T\u00dc inimuuringute <strong>eetikakomitee koosk\u00f5lastus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary><em>Loe uuringust pikemalt:<\/em><\/summary>\n<p class=\"wp-el\">Teadmised keisril\u00f5ike armi defekti esinemissagedusest, selle v\u00f5imalikest soodustavatest teguritest ning s\u00fcvitsi kirjeldatud s\u00fcmptomite\/kaebuste profiilist T\u00dc Kliinikumi naistekliinikus teostatud esmase keisril\u00f5ike patsientide kohordil annab naistearstidele ja \u00e4mmaemandatele parema \u00fclevaate antud probleemi esinemisest. Samuti eeldame, et tulemused v\u00f5imaldavad teha j\u00e4reldusi, kas ja missugused operatsioontehnilised ise\u00e4rasused, kaasuvad haigused ning raseduse ja s\u00fcnnitusega seotud probleemid m\u00f5jutavad armi defekti kujunemise v\u00f5imalust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Keisril\u00f5ike haavast v\u00f5etud biopsiamaterjali alusel tuvastame keisril\u00f5ike armi piirkonna defekti teket m\u00f5jutavaid histoloogilisi ja molekulaarseid tegureid. Eeldame, et keisril\u00f5ike armi defekti teke on seotud armi paranemises osalevate geenide\/valkude muutunud avaldumisega ja\/v\u00f5i puuduliku t\u00fcvirakkude populatsiooniga. Samuti tahame saada vastust k\u00fcsimusele, kas defekti tekkel v\u00f5ib olla mikrobioloogiline taust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Hilisem operatsioonij\u00e4rgne emaka\u00f5\u00f5ne materjali ts\u00fctokiinide jt p\u00f5letiku marketite taseme anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, kas defekti olemasolu muudab emaka immuunkeskkonda.<\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary>Raseduse katkemise geneetilised p\u00f5hjused \u2013 uuringusse kaasamine t\u00f6\u00f6s<\/summary>\n<p class=\"wp-el\">Uuringu nimetus: <strong>Raseduse I poole t\u00fcsistuste geneetilised p\u00f5hjused<\/strong> (01.11.2024-31.12.2030) <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringu&nbsp;<strong>eesm\u00e4rgiks<\/strong> on hinnata raseduse katkemise&nbsp; geneetilisi p\u00f5hjusi, hinnata kas ja millises raseduse kestuses saab &nbsp;ema vereproovis leiduva rakuvaba DNA anal\u00fc\u00fcsiga &nbsp;leida raseduse katkemise geneetilise p\u00f5hjuse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Keda kaasataks uuringusse?<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list wp-el\">\n<li>rasedad naised, kellel diagnoositakse raseduse katkemine al. 7 n\u00e4dalat + 0 p\u00e4eva v\u00f5i peetunud rasedus al. 6 n\u00e4dalat + 0 p\u00e4eva<\/li>\n\n\n\n<li>rasedad naised, kellele teostatakse raseduse katkestamine meditsiinilistel n\u00e4idustustel 12 n\u00e4dalat + 0 p\u00e4eva kuni 21 n\u00e4dalat + 6 p\u00e4eva, kui geneetilist uuringut ei ole tehtud<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Mida tehakse uuringu k\u00e4igus?<\/em><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list wp-el\">\n<li>Emalt v\u00f5etakse vereproov lootelt p\u00e4rit rakuvaba DNA m\u00e4\u00e4ramiseks<\/li>\n\n\n\n<li>Kromosoomianal\u00fc\u00fcs raseduskoest<\/li>\n\n\n\n<li>Emalt ja isalt v\u00f5etakse vereproov DNA anal\u00fc\u00fcsiks<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringut viivad l\u00e4bi dr <strong>Miina Hein<\/strong>, prof <strong>Kristiina Rull<\/strong>, \u00e4mmaemandad <strong>Pille Vallas<\/strong>, <strong>Kersti Maala<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringus osalevad Tartu \u00dclikool Kliinikumi naistekliinik, Tartu \u00dclikooli Kliinilise meditsiini instituut ja Celvia CC AS<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringul T\u00dc inimuuringute eetikakomitee koosk\u00f5lastus nr 393\/T-4 (16.09.2024)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary><em>Loe uuringust pikemalt:<\/em><\/summary>\n<p class=\"wp-el\">15-20% rasedustest katkeb iseeneslikult v\u00f5i katkestatakse embr\u00fco\/loote hukkumise v\u00f5i raske v\u00e4\u00e4rarendi t\u00f5ttu raseduse esimesel poolel. Iga kaotus seondub kurbuse ja leinaga ning paratamatult tekivad k\u00fcsimused, miks nii juhtus ja kas midagi saab teha teisiti. Teadusuuringutes on leitud, et kahel kolmandikul juhtudest on raseduse katkemine v\u00f5i loote hukkumine seostatav kromosoomianomaalia v\u00f5i muu geneetilise p\u00f5hjusega. Igap\u00e4evapraktikas j\u00e4\u00e4b konkreetne p\u00f5hjus sageli teadmata, sest geneetilisi uuringuid on nii varases raseduse j\u00e4rgus&nbsp; keeruline teha. Uuringuks vajaliku embr\u00fco\/loote materjali saamine sageli eba\u00f5nnestub materjali v\u00e4hesuse ja segunemise t\u00f5ttu emalt p\u00e4rit vere ja kudedega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Alternatiivseks v\u00f5imaluseks on m\u00e4\u00e4rata ema vereproovist rakuvaba DNA. Osa rakuvabast DNAst p\u00e4rineb lootelt p\u00e4rit kudedest, peamiselt k\u00fcll platsentast, v\u00f5imaldades m\u00e4\u00e4rata lootel esineda v\u00f5ivaid kromosoomianomaaliaid. Sarnast l\u00e4henemist kasutatakse loote sagedamate kromosoomianomaaliate s\u00f5eltestimiseks. Samas on varase raseduse ajal platsentast p\u00e4rineva rakuvaba DNA hulk v\u00e4ike ja anal\u00fc\u00fcs ei pruugi anda usaldusv\u00e4\u00e4rset tulemust. Seet\u00f5ttu anal\u00fc\u00fcsitakse uuringu raames materjali kahest allikast: emakast v\u00e4ljuvast raseduskoest ja ema veres ringlevast rakuvabast DNA.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kui on olemas m\u00f5lema vanema DNA, siis saab v\u00f5rrelda saadavat infot ja lisaks kromosoomianomaaliale on v\u00f5imalik selgitada, kuidas kromosoomianomaalia tekkis. Saab hinnata, kas loote kromosoomianomaalia tekkis juhulikult viljastumise k\u00e4igus v\u00f5i on seotud muutustega ema v\u00f5i isa enda DNA j\u00e4rjestuses.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringus osalemine ei muuda praeguse raseduse prognoosi ega m\u00f5juta tavap\u00e4rast kliinilist k\u00e4sitlust. Uuringus osalemine v\u00f5ib anda vastuse k\u00fcsimusele, kas ja milline kromosoomianomaalia lootel v\u00f5i embr\u00fcol leiti.<\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary>Loote v\u00e4\u00e4rarendite uuring &nbsp;&#8211; uuringusse kaasamine t\u00f6\u00f6s<\/summary>\n<p class=\"wp-el\">Uuringu nimetus: <strong>Loote v\u00e4\u00e4rarendid ja geneetilised defektid: levimus, s\u00fcnnieelse avastamise m\u00e4\u00e4r, prognoos ja k\u00e4sitlus Eestis<\/strong> (01.07.2020 -31.12.2026)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringu <strong>eesm\u00e4rk <\/strong>on leida milliseid v\u00e4\u00e4rarendeid ning millises raseduse suuruses s\u00fcnnieelselt avastatakse,&nbsp; kui t\u00e4pselt suudetakse prognoosida raseduse edasist kulgu ning lapse seisundit p\u00e4rast s\u00fcndi ning leida kui paljude ja milliste arengurikete puhul esineb geneetiline k\u00f5rvalekalle<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Keda kaasatakse uuringusse?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Rasedad naised, kellel lootelt leitakse s\u00fcnnieelsete uuringute k\u00e4igus v\u00e4\u00e4rarend v\u00f5i geneetiline anomaalia ja emad, kelle lapsel&nbsp; diagnoositakse&nbsp; v\u00e4\u00e4rarend v\u00f5i geneetiline anomaalia<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Mida tehakse uuringu k\u00e4igus?<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Tegemist on j\u00e4lgiva uuringuga. Uuringu raames ei toimu t\u00e4iendavaid sekkumisi: visiite, uuringuid ega raviprotseduure. Uuringu eesm\u00e4rgil kogutakse andmeid k\u00f5ikide s\u00fcnnieelselt teostatud uuringute, rasedustulemi, vasts\u00fcndinu seisundi ja s\u00fcnnij\u00e4rgsete uuringute kohta meditsiinilisest dokumentatsioonist kuni \u00fche aasta vanuseni.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringut viivad l\u00e4bi dr <strong>Eva-Liina S\u00fc\u00fcden<\/strong>, dr <strong>Ele Hanson<\/strong>, prof <strong>Kristiina Rull<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringus osalevad Tartu \u00dclikool Kliinikumi naistekliinik, lastekliinik ja kliinilise geneetika keskus, Tartu \u00dclikooli Kliinilise meditsiini instituut, Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik, L\u00e4\u00e4ne-Tallinna Keskhaigla naistekliinik, Tallinna Lastehaigla<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringul on T\u00dc &nbsp;inimuuringute eetikakomitee koosk\u00f5lastus nr. 319\/T-12, 15.06.2020.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary>Loe uuringust pikemalt:<\/summary>\n<p class=\"wp-el\">Hinnanguliselt 2-5%-l s\u00fcndivatest lastest v\u00f5ib esineda kergem v\u00f5i t\u00f5sisem arengurike. S\u00fcnnieelse diagnostika eesm\u00e4rgiks on avastada loote v\u00e4\u00e4rarendeid, kromosoomianomaaliaid ja geenihaigusi enne lapse s\u00fcndi. Varane diagnostika v\u00f5imaldab perekonnal teha otsuse raseduse j\u00e4tkamise v\u00f5i katkestamise osas, planeerida rasedusaegset ravi, s\u00fcnnitust ning vahetut abi p\u00e4rast lapse s\u00fcndi<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Oluliseks teguriks, mis m\u00f5jutab lootel avastatud arengurikke prognoosi, on kromosoomianomaalia v\u00f5i monogeenne haigus. Kokku leitakse t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5hjuslik geneetiline rike (kromosoomianomaalia v\u00f5i monogeenne haigus) ligikaudu 20%-l s\u00fcnnieelselt avastatud v\u00e4\u00e4rarendite juhtudest ning sel puhul on v\u00f5imalik pakkuda kohe geneetilist n\u00f5ustamist ja aidata perel valida nende jaoks sobilikum taktika. V\u00e4\u00e4rarendi p\u00f5hjus j\u00e4\u00e4b siiski 80% juhtudel ka k\u00f5iki t\u00e4nap\u00e4eval kasutusel olevaid diagnostikameetodeid rakendades tuvastamata. Sellises olukorras on raske hinnata rikke pikaajalist prognoosi ning taaskordumise t\u00f5en\u00e4osust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">On \u00fclioluline luua \u00fchine koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustik \u00fcle Eesti, anal\u00fc\u00fcsida tulemusi ja \u00fchtlustada taktikat k\u00f5ikides kliinikutes. Detailselt kaardistatud fenot\u00fc\u00fcp v\u00f5imaldab tulevikus taasanal\u00fc\u00fcsida andmeid ja leida p\u00f5hjuslikke v\u00f5i t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f5hjuslikke seoseid konkreetse geenivariandi v\u00f5i kromosoomipiirkonna ning v\u00e4\u00e4rarendi vahel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">See on iga pere jaoks \u00fclimalt oluline teave pere planeerimisel ning raseduse katkestamise\/j\u00e4tkamise otsuste tegemisel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Ilmunud publikatsioonid:<br>S\u00fc\u00fcden EL, Muru K, P\u00f5der K, Rull K. The prevalence of congenital anomalies: nationwide study in 2020 in Estonia. J Matern Fetal Neonatal Med. 2023 Dec;36(2):2259050. doi: 10.1080\/14767058.2023.2259050<a href=\"https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/epdf\/10.1080\/14767058.2023.2259050?needAccess=true\"> https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/epdf\/10.1080\/14767058.2023.2259050?needAccess=true<\/a><\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary>Vaagnap\u00f5hja elundite allavaje uuring &#8211;&nbsp; uuringusse kaasamine t\u00f6\u00f6s<\/summary>\n<p class=\"wp-el\">Uuringu nimetus: <strong>Vaagnap\u00f5hjaelundite allavaje objektiivne ja subjektiivne hindamine<\/strong> (01.01.2022 &#8211; 01.12.2028)<br>Uuringu <strong>eesm\u00e4rgiks <\/strong>on hinnata vaagnap\u00f5hjaelundite allavaje ja sellest tingitud h\u00e4irete levimust ja riskitegureid 30-65-aastaste naiste hulgas ning hinnata vaagnap\u00f5hja allavajest tingitud probleemide esinemist enne ja p\u00e4rast kirurgilist ravi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringu k\u00e4igus on valideeritud k\u00fcsimustikud: PFDI-20, <em>PFIQ-7, PISQ-12, <\/em>POP-Q\u00e0 siia lisada link<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><em>Keda kaasatakse uuringusse?<\/em><br>Naised, kes tulevad emakakaelav\u00e4hi s\u00f5eluuringusse (uuringusse kaasamine l\u00f5ppenud)<br>Naised, kellele teostatakse vaagnap\u00f5hja organite allavaje t\u00f5ttu kirurgiline operatsioon<br><em>Mida tehakse uuringu k\u00e4igus?<\/em><br>Tegemist on j\u00e4lgiva uuringuga. Uuringu raames ei toimu t\u00e4iendavaid sekkumisi. Naise vaagnap\u00f5hja elundite allavajet hinnatakse arsti poolt objektiivselt kasutades spetsiaalset skaalast (POP-Q) ning naise enda poolt k\u00fcsimustitke abil (PFDI-20, <em>PFIQ-7, PISQ-12).<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringut viivad l\u00e4bi dr <strong>Iveta Mikeltadze<\/strong>, dr <strong>Katrin T\u00e4\u00e4r<\/strong>, dr <strong>Liis J\u00e4rva<\/strong>, dr <strong>Pille Soplepmann<\/strong>, dr <strong>Tiiu Hermlin<\/strong>, prof <strong>Kristiina Rull<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringus osalevad Tartu \u00dclikool Kliinikumi naistekliinik, hematoloogia-onkoloogia kliinik, Tartu \u00dclikooli Kliinilise meditsiini instituut<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringul on T\u00dc&nbsp; inimuuringute eetikakomitee koosk\u00f5lastus nr. nr&nbsp; 352\/T-9 (15.11.2021) ja 364\/M-11 (16.05.2022).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Ilmunud publikatsioonid<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Mikeltadze I, T\u00e4\u00e4r K, Kadastik \u00dc, Soplepmann P, Rull K. Validation of the short forms of the Pelvic Floor Distress Inventory and the Pelvic Floor Impact Questionnaire in Estonian. Int Urogynecol J. 2023 Sep;34(9):2235-2240. doi: 10.1007\/s00192-023-05532-2. <a href=\"https:\/\/pmc.ncbi.nlm.nih.gov\/articles\/PMC10506922\/pdf\/192_2023_Article_5532.pdf\">https:\/\/pmc.ncbi.nlm.nih.gov\/articles\/PMC10506922\/pdf\/192_2023_Article_5532.pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary><em>Loe uuringut pikemalt:<\/em><\/summary>\n<p class=\"wp-el\">Vaagnap\u00f5hjaelundite allavaje ehk prolaps on g\u00fcnekoloogiline patoloogia, mille&nbsp; t\u00e4pne levimus pole teada. Vaagnap\u00f5hjaelundite allavaje ja sellest tingitud vaevused (vaagnavalu, uriinileke, defekatsioonih\u00e4ired) m\u00f5jutavad olulisel m\u00e4\u00e4ral naiste elukvaliteeti ja naiste sotsiaalset, ps\u00fchholoogilist ning seksuaalset seisundit.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Kirjanduse andmetel varieerub vaagnap\u00f5hjaelundite allavaje \u00fcldine levimus vahemikus 3% kuni 56%. Levimuse hindamist raskendab asjaolu, et paljud naised ei p\u00f6\u00f6rdu probleemidega arsti poole ega otsi aktiivselt abi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Eeldatakse, et subjektiivsed kaebused peegeldavad vaagnap\u00f5hjaelundite anatoomilisi muutusi, kui t\u00f5endust selle kohta napib. Vaagnap\u00f5hja anatoomiliste muutuste hindamiseks peetakse parimaks POP-Q s\u00fcsteemi ning&nbsp; subjektiivsete kaebuste hindamiseks PFDI-20 (<em>Pelvic Floor Disability Index<\/em>), PFIQ-7 (<em>Pelvic Floor Impact Questionnaire<\/em>) ja PISQ-12 (<em>Pelvic Organ Prolapse\/Urinary Incontinence Sexual Function Questionnaire<\/em>) k\u00fcsimustikke.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Vaagnap\u00f5hjaelundite allavaje levimust hinnatakse vaginaalse l\u00e4bivaatuse k\u00e4igus, kasutades POP-Q&nbsp; <em>(Pelvic Organ Prolapse Quantification) <\/em>s\u00fcsteemi, mis on Eestis laialdaselt kasutusel alates 2019. aastast. (14) POP-Q on objektiivne, kirjeldav ning v\u00f5imaldab m\u00e4\u00e4rata muutuste raskusastet. POP-Q on heaks kiitnud ICS (<em>International Continence Society<\/em>), AUGS (<em>American Urogynecologic Society<\/em>) ja SGS (<em>Society of Gynecologic Surgeons<\/em>) (9-13).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">T\u00f6\u00f6 eeldatavaks tulemuseks on leida, kui paljudel naistel esineb vaagnap\u00f5hjaelundite allavajet ja sellest tingitud vaevusi ning kuiv\u00f5rd need m\u00f5jutavad naise elukvaltiteeti. Teiseks soovime teada saada kui head efekti saame kirurgilise raviga ning kui h\u00e4sti korreleeruvad anatoomilised muutu ja subjektiivsete kaebuste ja elukvaliteetiga.<\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary>Korduva raseduse katkemise uuring<\/summary>\n<p class=\"wp-el\">Uuringu nimetus: <strong>Korduvale raseduse katkemisele j\u00e4rgneva elus- ja surnults\u00fcnniga l\u00f5ppenud rasedus- ja s\u00fcnnitust\u00fcsistused.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringu kestus: 01.05.2022&nbsp; &#8211; 31.05.2026<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringu eesm\u00e4rgiks hinnata primaarse korduva raseduse katkemise esinemissagedust Eestis ja leida seoseid rasedus- ja s\u00fcnnitust\u00fcsistustega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringut viivad l\u00e4bi dr <strong>Miina Hein<\/strong>, prof <strong>Kristiina Rull<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringus osalevad Tartu \u00dclikool Kliinikumi naistekliinik, Tartu \u00dclikooli Kliinilise meditsiini instituut.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringul on T\u00dc&nbsp;inimuuringute eetikakomitee koosk\u00f5lastus nr. <em>64\/T-1(16.05.2022)<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary><em>Loe uuringust pikemalt:<\/em><\/summary>\n<p class=\"wp-el\">Raseduse katkemine on sage varase raseduse t\u00fcsistus, esinedes 10-15% juhtudest. Korduv raseduse katkemine (RPL; ingl <em>recurrent pregnancy loss<\/em>) on kahe v\u00f5i enama raseduse katkemine enne 22. rasedusn\u00e4dalat ja seda esineb umbes kahel protsendil rasedatest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Mitmetes uuringutes on leitud, et naistel, kellel on esinenud korduvaid raseduse katkemisi, on raseduse katkemisele j\u00e4rgneva raseduse korral sagedamini rasedus- ja s\u00fcnnitust\u00fcsistusi v\u00f5rreldes nendega, kellel pole olnud varasemalt raseduse katkemisi K\u00f5ige sagedasemad RPL-ga seotud rasedus- ja s\u00fcnnitust\u00fcsistused on preeklampsia, loote \u00fcsasisene kasvupeetus (IUGR; ingl <em>intrauterine growth restriction<\/em>), loote \u00fcsasisene hukk &lt; 37. rasedusn\u00e4dala, enneaegne s\u00fcnnitus, madala s\u00fcnnikaaluga lapse s\u00fcnd (SGA; ingl <em>small for gestational age<\/em>), platsenta irdumine &lt; 37. rasedusn\u00e4dala.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Oma uurimist\u00f6\u00f6 tulemusena soovime leida vastust k\u00fcsimusele, kas primaarne korduv raseduse katkemine (v\u00e4hemalt kaks raseduse katkemist enne s\u00fcnnitust) t\u00f5stab eelnimetatud rasedust\u00fcsistuste riski&nbsp; kasutades Eesti Meditsiinilise S\u00fcnniregistri andmeid 2000-2021a s\u00fcnnitanud naiste kohta.<\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary>Ultraheliteraapia kasutamine imetamisega seotud rinnaprobleemide leevendamiseks.<\/summary>\n<p class=\"wp-el\">Uuringu nimetus: <strong>Ultraheliteraapia kasutamine laktatsiooniaegsete rinnaprobleemide leevendamiseks<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringu kestus: 01.09.2023 \u2013 31.12.2025<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringu <strong>eesm\u00e4rgiks<\/strong> on hinnata ultraheliteraapia t\u00f5husust erinevate laktatsiooniaegsete rinnaseisundite puhul<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringut viivad l\u00e4bi \u00e4mmaemandad <strong>Marge Mahla<\/strong>, <strong>Anne Ilves<\/strong>, <strong>Marrit Kanna, <\/strong>prof <strong>Kristiina Rull<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringus osalevad Tartu \u00dclikool Kliinikumi naistekliinik<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringul on T\u00dc&nbsp; inimuuringute eetikakomitee koosk\u00f5lastus nr. <em>379\/T-12<\/em><em> (12.06.2023)<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary><em>Loe uuringust pikemalt:<\/em><\/summary>\n<p class=\"wp-el\">Rinnapiima on lapsele parim toit. Rinnaga toitmine t\u00f5hustab ema ja imiku vahelist kiindumussuhet, aitab saavutada optimaalse kasvu ja arengu, kaitseb infektsioonhaigustesse haigestumise eest ning omab kasutegureid emade tervisele. Hoolimata pingutustest on rinnaga toitmise m\u00e4\u00e4r endiselt madal. Paljud emad, kes soovivad last rinnaga toita, loobuvad sellest, imetamisel tekkinud probleemide: piimapais, valulik imetamine, piimajuha ummistus, rinnap\u00f5letik, ja vasospasm t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">SAT\u00dcK naistekliinikus on ultraheliteraapiat mastiidi, rinnanibu vasospasmi, ummistunud piimajuhade ja piimapaisu leevenduseks s\u00fcsteemselt kasutatud alates 2018.aastast. Ultraheliteraapia soojendab kudesid ja v\u00e4hendab rinnanibus tekkinud isheemiat ning soodustab piimavoolu. Paraneb l\u00fcmfiringe ja verega varustatud rinnan\u00e4\u00e4rmes, mis omakorda leevendab valutunnet, pingsust ja soodustab piima v\u00e4ljumist. Uuringus anal\u00fc\u00fcsitakse ultraheli ravi saanud emade imetamisega seotud probleemide d\u00fcnaamikat ja seost rinnaga toitmise j\u00e4tkamisele.<\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary>Eesti naise tervise uuringud 2004, 2014, 2024<\/summary>\n<p class=\"wp-el\">Uurimist\u00f6\u00f6&nbsp;<strong>peamine eesm\u00e4rk<\/strong>&nbsp;oli saada \u00fclevaade Eesti 16\u201359-aastaste naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisest (SRT) ja sellega seotud teguritest. Hinnati muutusi viimase 20 aasta jooksul kasutades selleks v\u00f5rdlusandmestikuna varasemalt. aastatel 2004 ja 2014 sarnase metoodikaga l\u00e4bi viidud uuringute tulemusi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringu&nbsp;l\u00e4biviija&nbsp;on T\u00dc kliinilise meditsiini instituudi&nbsp;<strong>naistekliinik&nbsp;<\/strong>ja seda&nbsp;finantseeris&nbsp;<strong>sotsiaalministeerium&nbsp;<\/strong>riigieelarvelise toetusena.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Loe pikemalt: <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/\">https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/<\/a>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">2014: <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/eesti-naiste-tervise-uuring-2014\/\">https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/eesti-naiste-tervise-uuring-2014\/<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">2004: <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/eesti-naiste-tervise-uuring-2004\/\">https:\/\/sisu.ut.ee\/naisteterviseuuring\/eesti-naiste-tervise-uuring-2004\/<\/a><\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<details class=\"wp-block-details is-layout-flow wp-block-details-is-layout-flow\"><summary>T\u00dc naistekliiniku Seksuaaltervise uuringute keskus&nbsp;<\/summary>\n<p class=\"wp-el\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/suk\/\">https:\/\/sisu.ut.ee\/suk\/<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Seksuaaltervise uuringute keskuses koordineeritakse seksuaaltervisealased haridusprojekte, seksuaalv\u00e4givalla kriisiabikeskuste t\u00f6\u00f6d ning viiakse l\u00e4bi teadusuuringuid.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Andmeid koondatatakse Eesti seksuaalv\u00e4givalla kriisiabi keskuste andmekogusse Database of Sexual Assault Centres in Estonia ajaperioodil 2019-2030.. Andmekogu loomine on koosk\u00f5lastatud&nbsp; Tartu \u00dclikooli inimuuringute eetikakomitee poolt, luba 294\/T-8, 17.06.2019.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Seksuaaltervise uuringuid koordineerivad kaasprof. <strong>Kai Part<\/strong> ja kaasprof. <strong>Made Laanpere<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Uuringute tulemused on k\u00e4ttesaadavad <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/suk\/\">https:\/\/sisu.ut.ee\/suk\/<\/a><\/p>\n<\/details>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p class=\"wp-el\"><strong>Koost\u00f6\u00f6projektid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list wp-el\">\n<li>Ema vereseerumi p\u00f5hine multimarker test preeklampsia riski hindamiseks kliinilises praktikas (ESTPRE uuring). Prof K Rull, dr Ele Hanson<\/li>\n\n\n\n<li>Idiopaatilise enneaegse munasarja puudulikkuse, korduvate raseduste katkemiste, loote v\u00e4\u00e4rarendite ja perinataalsete surmade geneetilised p\u00f5hjused. Uuringu kestus: 01.03.2022 &#8211; 31.03.2052 Prof. K Rull<\/li>\n\n\n\n<li>Endomeetriumi molekulaarne profileerimine erinevate endomeetriumi patoloogiate korral. Uuringu kestus: 01.05.2022 &#8211; 01.06.2027 prof H.Karro<\/li>\n\n\n\n<li>Endometrioosi molekulaarne immunoloogiline ja mikrobioloogiline profileerimine. Uuringu kestus: 01.04.2021 \u2013 31.12.2025 prof H.Karro, dr \u00dc. Kadastik<\/li>\n\n\n\n<li>HAPPY PREGNANCY. Uuringu kestus: 01.09.12 \u2013 31.12.28 prof K.Rull<\/li>\n\n\n\n<li>Suguteede molekulaarsed ja mikrobioloogilised uuringud viljatusravi l\u00e4bivatel patsientidel. 01.06.21 \u2013 01.06.2026 dr A. Ehrenberg<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Koost\u00f6\u00f6partnerid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list wp-el\">\n<li>Tartu \u00dclikooli kliinilise meditsiini instituut<br><a href=\"https:\/\/kliinilinemeditsiin.ut.ee\/et\">https:\/\/kliinilinemeditsiin.ut.ee\/et<\/a><\/li>\n\n\n\n<li>Tartu \u00dclikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut<br><a href=\"https:\/\/biomeditsiin.ut.ee\/et\">https:\/\/biomeditsiin.ut.ee\/et<\/a><\/li>\n\n\n\n<li>Tervise Arengu Instituut<br><a href=\"https:\/\/tai.ee\/et\">https:\/\/tai.ee\/et<\/a><\/li>\n\n\n\n<li>Celvia CC AS<br><a href=\"https:\/\/celvia.ee\/\">https:\/\/celvia.ee\/<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Praktikumide teemad ja materjalid, loenguplaan ning \u00f5ppet\u00f6\u00f6 korraldus on k\u00e4ttesaadavad siin. Residentuuri kohta k\u00e4iv teave on k\u00e4ttesaadav siin. S\u00fcnnitusabi ja&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":18,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-4031","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>\u00d5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 - Naistekliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/oppe-ja-teadustoo\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"\u00d5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 - Naistekliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Praktikumide teemad ja materjalid, loenguplaan ning \u00f5ppet\u00f6\u00f6 korraldus on k\u00e4ttesaadavad siin. Residentuuri kohta k\u00e4iv teave on k\u00e4ttesaadav siin. S\u00fcnnitusabi ja...\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/oppe-ja-teadustoo\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Naistekliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T12:40:56+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"12 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/oppe-ja-teadustoo\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/oppe-ja-teadustoo\\\/\",\"name\":\"\u00d5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 - Naistekliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-09-09T06:40:36+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T12:40:56+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/oppe-ja-teadustoo\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/oppe-ja-teadustoo\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/oppe-ja-teadustoo\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u00d5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/\",\"name\":\"Naistekliinik\",\"description\":\"Hoolivus P\u00e4devus Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"\u00d5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 - Naistekliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/oppe-ja-teadustoo\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"\u00d5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 - Naistekliinik","og_description":"Praktikumide teemad ja materjalid, loenguplaan ning \u00f5ppet\u00f6\u00f6 korraldus on k\u00e4ttesaadavad siin. Residentuuri kohta k\u00e4iv teave on k\u00e4ttesaadav siin. S\u00fcnnitusabi ja...","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/oppe-ja-teadustoo\/","og_site_name":"Naistekliinik","article_modified_time":"2025-11-26T12:40:56+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"12 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/oppe-ja-teadustoo\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/oppe-ja-teadustoo\/","name":"\u00d5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 - Naistekliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/#website"},"datePublished":"2025-09-09T06:40:36+00:00","dateModified":"2025-11-26T12:40:56+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/oppe-ja-teadustoo\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/oppe-ja-teadustoo\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/oppe-ja-teadustoo\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u00d5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/","name":"Naistekliinik","description":"Hoolivus P\u00e4devus Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"coauthors":[],"author_meta":{"author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/author\/janef\/","display_name":"Jane Freimann"},"relative_dates":{"created":"Posted 7 kuud ago","modified":"Updated 5 kuud ago"},"absolute_dates":{"created":"Posted on 9. sept. 2025","modified":"Updated on 26. nov. 2025"},"absolute_dates_time":{"created":"Posted on 9. sept. 2025 09:40","modified":"Updated on 26. nov. 2025 02:40"},"featured_img_caption":"","featured_img":false,"series_order":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4031","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/18"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4031"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4031\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4031"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}