{"id":556,"date":"2020-10-07T09:04:34","date_gmt":"2020-10-07T06:04:34","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik_uus\/?page_id=556"},"modified":"2020-10-07T09:04:35","modified_gmt":"2020-10-07T06:04:35","slug":"klamudioos","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/klamudioos\/","title":{"rendered":"Klam\u00fcdioos"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-el\">Klam\u00fcdioos on sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit- <em>Chlamydia trachomatis<\/em>.<br><em>Chlamydia trachomatisel<\/em> on mitmeid serot\u00fc\u00fcpe. Serot\u00fc\u00fcbid A, B, B1 ja C tekitavad silmahaigust trahhoomi. L1, L2, ja L3 l\u00fcmfogranulomatoosi, mida Eestis praktiliselt ei esine. Serot\u00fc\u00fcbid D-st kuni K-ni tekitavad genitaalinfektsiooni ja ka silmap\u00f5letikku- konjunktiviiti. Peale selle kuulub klam\u00fc\u00fcdia perekonda Chlamydia pneumonia ja Chlamydia psittaci, mis p\u00f5hjustavad hingamisteede p\u00f5letikku ja ei ole seotud suguliselt leviva Chlamydia trachomatisega, mida tavaelus sageli segamini aetakse.<br>Edaspidi on juttu vaid sugulisel teel levivast <strong>klam\u00fc\u00fcdiast<\/strong>. Nagu ka teiste suguhaiguste puhul, levib nakkus vaid otsesel seksuaalsel kontaktil. Kuna haigustekitaja h\u00e4vineb kuivamisel, temperatuuri muutudes, ei ole klam\u00fcdioosi v\u00f5imalik nakatuda saunalaval, \u00fchist tualetti kasutades jne.<br>Haigustekitaja pesitseb eelistatult kuse- ja sugutraktis, kuid v\u00f5ib levida autoinokulatsioonil (ise k\u00e4tega edasi kandes) ka silmakonjunktiividele.<br>Pooltel juhtudest v\u00f5ib klam\u00fc\u00fcdia esineda kaebusi tekitamata. Arsti juurde p\u00f6\u00f6rdumata v\u00f5ib haigus j\u00e4\u00e4da avastamata. Ka arst ei pruugi alati klam\u00fc\u00fcdia anal\u00fc\u00fcse kaebusteta patsiendilt v\u00f5tta, nii v\u00f5ib nakkus olla avastamata aastaid. Klam\u00fc\u00fcdia infektsioon kulgeb as\u00fcmptoomselt (kaebusi p\u00f5hjustamata) kirjanduse andmetel 50% meestest ja 70% naistest. Kaebused v\u00f5ivad olla ka l\u00fchiaegsed, nii et nakkust kandev inimene v\u00f5ib neid mitte oluliseks pidada.<br>Nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni kulub keskmiselt 3-14 p\u00e4eva. S\u00fcmptoomid (haigustunnused) v\u00f5ivad avalduda kohe peale nakatumist v\u00f5i palju kuid hiljem, ravimata latentse infektsiooni puhul v\u00f5ib haigus reaktiveeruda kuid aga ka aastaid hiljem.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Haiguse tekkemehhanism<br><\/strong>Klam\u00fc\u00fcdia eelistab kuse- ja sugutrakti, p\u00e4rasoole ja perotoneumi silinder- ja transitoorset epiteeli. Klam\u00fc\u00fcdiatekitaja retikulaarkeha siseneb rakku, paljuneb seal, tekivad uued elementaarkehakesed, mis rakkust v\u00e4ljudes p\u00f5hjustavad raku surma. Protsessi tagaj\u00e4rjel tekib limaskestaalune p\u00f5letik, epiteeli haavandumine ja armistumine. P\u00f5letikuline protsess munajuhades v\u00f5ib kaugtagaj\u00e4rjena p\u00f5hjustada valendiku armistumisi ja umbumist, olles omakorda riskifaktoriks viljatusele, emakav\u00e4lisele rasedusele. Klam\u00fc\u00fcdiatekitaja eritab spetsiifilist kudesid kahjustavat valku(Chlamydia 60kDA heat shock proteiin), mis v\u00f5ib vallandada osadel haigusjuhtudel mujal kudedes h\u00fcpersensitiivse reaktsiooni (reaktiivne liigesp\u00f5letik, s\u00fcdamelihasep\u00f5letik jne).<br>Haigutunnused ja avaldumine<br>Klam\u00fcdioos v\u00f5ib avalduda j\u00e4rgnevates s\u00fcndroomides:<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"> Emakakaelap\u00f5letik avaldub rohkenenud limasm\u00e4dase vooluse tekkes. Emaka limaskestap\u00f5letik v\u00f5ib avalduda ts\u00fckliv\u00e4liste veritsuste ja vahekorraj\u00e4rgsete kontaktverejooksudena<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-el wp-block-list\"><li>Munajuhade ja munasarjade p\u00f5letik v\u00f5ib p\u00f5hjustada PIDi( ingl.k. pelvic inflammatory disease), kroonilist alak\u00f5huvalu, soodustab emakav\u00e4list rasedust ja viljatust.<\/li><li>Kusitip\u00f5letik p\u00f5hjustab valuliku, sagenenud urineerimist.<\/li><li>Bartoliini n\u00e4\u00e4rmete p\u00f5letiku puhul tekib \u00fclivalulik, turseline ja suurenev moodustis \u00fchele poole h\u00e4bememokka, mis takistab istumist ja k\u00e4imist.<\/li><li>Klam\u00fcdioosiga v\u00f5ib kaasuda perihepatiit (Fitz- Hugh- Curtise s\u00fcndroom), mille puhul tekib maksakapsli \u00fcmber p\u00f5letik, mis avaldub valuna paremal roidekaarealusi, hiljem v\u00f5ivad maksakapsli \u00fcmber moodustuda viiulikeeletaolised liited. Maksa parenh\u00fc\u00fcmi haigus ei kahjusta.<\/li><li>Silmalaup\u00f5letik ehk konjunktiviit avaldub limase eritisena silmast.<\/li><li>S\u00fcsteemse avaldusena v\u00f5ib esineda haigustunnuste kompleks, mida tuntakse Reiteri s\u00fcndroomina: liigestep\u00f5letik, silmap\u00f5letik, kusitip\u00f5letik, sageli ka iseloomulik nahal\u00f6\u00f6ve.<\/li><li>Rasedal esinev ravimata klam\u00fcdioos v\u00f5ib p\u00f5hjustada raseduse katkemist, enneaegset s\u00fcnnitust, loote h\u00fcpotroofiat, antenataalset loote hukkumist. Ravimata ema vasts\u00fcndinu on ohustatud nakatumisest silmap\u00f5letikku(5-10 p\u00e4eva peale s\u00fcnnitust avalduv) ja kopsup\u00f5letikku (2-3 n\u00e4dalat peale s\u00fcnnitust avalduv).<\/li><li>Klam\u00fc\u00fcdia v\u00f5ib p\u00f5hjustada ka hilist s\u00fcnnitusj\u00e4rgset endometriiti (emakap\u00f5letikku).Klam\u00fcdioos v\u00f5ib esineda koos teiste sugulisel teel levivate nakkustega (gonorr\u00f6a e. tripper, trihhomonioos, genitaalherpes, papilloomiviirus). Harv ei ole, kui nakatutakse mitmesse suguhaigusesse korraga.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Diagnoosimine<br><\/strong>Arst v\u00f5ib l\u00e4bivaatusel n\u00e4ha p\u00f5letikulist emakakaela. Haigust diagnoositakse emakakaelast v\u00f5i meestel kusitist v\u00f5etud anal\u00fc\u00fcside alusel. Haiguse olemasolu v\u00f5i l\u00e4bip\u00f5demist v\u00f5ib kindlaks teha ka vereseerumist m\u00e4\u00e4ratavate antikehade alusel, kuid see ei ole v\u00e4ga t\u00e4pne meetod ning v\u00e4ga suuri j\u00e4reldusi vereanal\u00fc\u00fcsi alusel teha kahjuks ei saa.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Raviv\u00f5imalused<\/strong><br>Klam\u00fcdioosi ravitakse antibiootikumitega. Ravikuur kestab tavaliselt 10 p\u00e4eva.<br>Kuna tegemist on suguhaigusega, siis on vajalik partneri(te) samaaegne ravi ja ravij\u00e4rgne kontroll. Ravi ajal on soovitav vahekordadest loobuda, kuna partnerite ravile tundlikkus v\u00f5ib olla erinev ning ravireziimi rikkumine v\u00f5ib soodustada taasnakatumist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Prognoos<\/strong><br>Klam\u00fcdioosi t\u00fcsistumine seesmiste suguelundite p\u00f5letikuga soodustab krooniliste alak\u00f5huvalude ning viljatuse teket. Haiguse l\u00e4bip\u00f5demine ei p\u00f5hjusta immuunsust klam\u00fcdioosi suhtes ning kondoomi kasutamata v\u00f5ib nakatuda ka korduvalt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\"><strong>Ennetamine<br><\/strong>Kondoomi j\u00e4rjekindel kasutamine ennetab suguhaigustesse s.h. klam\u00fc\u00fcdiasse nakatumist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Klam\u00fcdioos on sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit- Chlamydia trachomatis.Chlamydia trachomatisel on mitmeid serot\u00fc\u00fcpe. Serot\u00fc\u00fcbid&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":0,"parent":514,"menu_order":40,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-556","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Klam\u00fcdioos - Naistekliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/klamudioos\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Klam\u00fcdioos - Naistekliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Klam\u00fcdioos on sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit- Chlamydia trachomatis.Chlamydia trachomatisel on mitmeid serot\u00fc\u00fcpe. Serot\u00fc\u00fcbid...\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/klamudioos\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Naistekliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2020-10-07T06:04:35+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/klamudioos\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/klamudioos\\\/\",\"name\":\"Klam\u00fcdioos - Naistekliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2020-10-07T06:04:34+00:00\",\"dateModified\":\"2020-10-07T06:04:35+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/klamudioos\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/klamudioos\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/klamudioos\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Patsiendile\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Naistehaigused ja protseduurid\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Klam\u00fcdioos\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/\",\"name\":\"Naistekliinik\",\"description\":\"Hoolivus P\u00e4devus Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Klam\u00fcdioos - Naistekliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/klamudioos\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Klam\u00fcdioos - Naistekliinik","og_description":"Klam\u00fcdioos on sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus, mille tekitajaks on rakusisene parasiit- Chlamydia trachomatis.Chlamydia trachomatisel on mitmeid serot\u00fc\u00fcpe. Serot\u00fc\u00fcbid...","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/klamudioos\/","og_site_name":"Naistekliinik","article_modified_time":"2020-10-07T06:04:35+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/klamudioos\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/klamudioos\/","name":"Klam\u00fcdioos - Naistekliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/#website"},"datePublished":"2020-10-07T06:04:34+00:00","dateModified":"2020-10-07T06:04:35+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/klamudioos\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/klamudioos\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/klamudioos\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Patsiendile","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Naistehaigused ja protseduurid","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Klam\u00fcdioos"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/","name":"Naistekliinik","description":"Hoolivus P\u00e4devus Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"coauthors":[],"author_meta":{"author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/author\/haldur\/","display_name":"Haldur"},"relative_dates":{"created":"Posted 6 aastat ago","modified":"Updated 6 aastat ago"},"absolute_dates":{"created":"Posted on 7. okt. 2020","modified":"Updated on 7. okt. 2020"},"absolute_dates_time":{"created":"Posted on 7. okt. 2020 09:04","modified":"Updated on 7. okt. 2020 09:04"},"featured_img_caption":"","featured_img":false,"series_order":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/556","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=556"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/556\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=556"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}