M\u00fckoplasmad ja ureaplasmad koloniseerivad sageli kuse- ja suguelundite limaskesti, olles nende mikroobikoosluse \u00fcheks osaks. Siia kuuluvad sellised mikroobid nagu Mycoplasma hominis, Mycoplasma genitalium, Ureaplasma urealyticum jt. Ureaplasma ja m\u00fckoplasmade patogeensust on palju uuritud ja selle teemal palju diskuteeritud, kuid siiski on sugulisel teel levivaks ja ravi vajavaks t\u00fc\u00fcbiks loetud vaid \u00fchte \u2013 Mycoplasma genitaliumi liiki.
M\u00fckoplasmasid ja ureaplasmasid leitakse haiguslike seisunditega inimestel rohkem kui tervetel, kuid p\u00f5hjuslik seos haiguse tekitamisega ei ole siiski alati kindel. On leitud, et normaalsetel tervetel naistest esineb 60% Ureaplasma urealyticumi kandlus ja 20% naistest Mycoplasma hominise kandlus.
Haigust tekitavat rolli v\u00f5ib soodustada m\u00fckoplasmade ja ureaplasmade kontsentratsiooni suurenemine ja tavap\u00e4rase mikrofloora h\u00e4irumine.<\/p>\n\n\n\n
Haiguse avaldumine Diagnoosimine<\/strong> Ravi<\/strong> M\u00fckoplasmad ja ureaplasmad koloniseerivad sageli kuse- ja suguelundite limaskesti, olles nende mikroobikoosluse \u00fcheks osaks. Siia kuuluvad sellised mikroobid nagu Mycoplasma…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":0,"parent":514,"menu_order":50,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-558","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n
<\/strong>Haigus v\u00f5ib p\u00f5hjustada kuseteedep\u00f5letikku, emakakaela ja v\u00e4ike vaagna sisemiste suguelundite p\u00f5letikku, mis avaldub rohkenenud eritisena suguteedest, urineerimish\u00e4iretena, k\u00f5huvaludena, sugueluh\u00e4iretena.
M\u00fckoplasmooside esinemine raseduse ajal soodustab riski platsenta infektsiooniks ja enneaegseks s\u00fcnnituseks, samuti on t\u00f5usnud risk s\u00fcnnitusj\u00e4rgse infektsiooni tekkeks.
Tavapatsienti, kellel kaebusi ei esine, reeglina ei ravita, taktika on siiski igal konkreetsel juhul individuaalne.
Meestel v\u00f5ib esineda kusitip\u00f5letikku, eesn\u00e4\u00e4rme ja munandite ning munandimanuste p\u00f5letikku.<\/p>\n\n\n\n
Arst diagnoosib haigust emakakaelast v\u00f5i kusitist v\u00f5etud anal\u00fc\u00fcsi alusel. Arst v\u00f5ib n\u00e4ha emakakaela punetust, suurenenud voolust, kontaktveritsust peale anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5tmist.<\/p>\n\n\n\n
Kaebustega v\u00f5i riskigrupi patsiente ravitakse tavaliselt koos partneriga, kuna mikroobid kanduvad sugulisel teel \u00fchelt partnerilt teisele. Klassikaliseks suguhaiguseks Ureaplama urealitycumi<\/em> ja Mykoplasma hominise<\/em> infektsiooni siiski ei peeta.
Ravitakse antibiootikumidega, ravikuuri pikkus v\u00f5ib olla 10 p\u00e4eva. Ravi ajal on soovitav vahekordadest loobuda, kuna partnerite ravile tundlikkus v\u00f5ib olla erinev ning ravire\u017eiimi rikkumine v\u00f5ib soodustada taasnakatumist.
Kui ka peale ravikuuri ureaplasma v\u00f5i m\u00fckoplasma j\u00e4\u00e4b anal\u00fc\u00fcsis positiivseks, kuulub ta selle inimese normaalse mikroobi koosluse hulka ning kaebuste p\u00fcsimisel tasub pigem uurida muid v\u00f5imalikke p\u00f5hjuseid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"