{"id":560,"date":"2020-10-07T09:06:01","date_gmt":"2020-10-07T06:06:01","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik_uus\/?page_id=560"},"modified":"2020-10-07T09:06:02","modified_gmt":"2020-10-07T06:06:02","slug":"munasarjatsustid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/","title":{"rendered":"Munasarjats\u00fcstid"},"content":{"rendered":"\n

Munasarja ts\u00fcstid on enamasti vedelikku sisaldavad moodustised munasarjades. K\u00f5ige sagedamini esineb munasarja ts\u00fcste fertiilses eas olevatel naistel. Enamasti on selle eaperioodi munasarja ts\u00fcstide teke seotud menstruaalfunktsiooniga. Neid ts\u00fcste nimetataksegi funktsionaalseteks ts\u00fcstideks. Harvem esineb teisi healoomulisi munasarja uudismoodustisi, mille teke ei ole sedav\u00f5rd seotud menstruatsioonits\u00fckliga. Munasarjas esinevad pahaloomulised kasvajad v\u00f5ivad m\u00f5ningatel juhtudel olla ts\u00fcstja ehitusega. T\u00fctarlastel ja menopausiealistel naistel esinevad ts\u00fcstid on sagedamini hea- v\u00f5i pahaloomulised uudismoodustised, kui funktsionaalsed ts\u00fcstid.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Funktsionaalsed munasarja ts\u00fcstid
<\/strong>Iga mentruatsioonits\u00fckli v\u00e4ltel k\u00fcpseb munasarjas olevas folliiklis munarakk. Ovulatsiooni ajal folliikel l\u00f5hkeb ja munarakk p\u00e4\u00e4seb munasarjast v\u00e4lja. Edasi liigub munarakk munajuhasse ja sealt edasi emakasse. L\u00f5hkenud folliiklist areneb kollaskeha, mis hakkab tootma naissugu-hormooni progesterooni, mille toimel valmistatakse naise organismi ette raseduseks. Raseduse korral j\u00e4tkab kollaskeha t\u00f6\u00f6d paari esimese raseduskuu v\u00e4ltel. Kui aga naine selle menstruatsioonits\u00fckli v\u00e4ltel ei rasestunud, l\u00f5petab kollaskeha oma t\u00f6\u00f6 ja taandareneb. Munarakk ja v\u00f5imalikuks raseduseks ette valmistunud emaka limaskest v\u00e4ljuvad menstruaalverega.
Follikulaarsed munasarjats\u00fcstid<\/em> tekivad siis, kui k\u00fcpsenud folliikel mingil p\u00f5hjusel ei l\u00f5hke ja munarakk ei vabane. Ts\u00fcst kasvab tavap\u00e4rasest suuremaks ja v\u00f5ib p\u00f5hjustada valu alak\u00f5hus. Ts\u00fcsti l\u00f5hkemine v\u00f5ib p\u00f5hjustada l\u00fchiaegset teravat valu alak\u00f5hus, mis peaks iseenesest taanduma. Tavaliselt kaovad follikulaarsed ts\u00fcstid iseenesest paari kuu jooksul.
Kollaskeha <\/em>ts\u00fcst tekib siis, kui kollaskeha j\u00e4tkab funktsioneerimist ka ilma raseduseta. Kollaskeha ts\u00fcstid kasvavad enamasti suuremaks kui follikulaarsed ts\u00fcstid ja p\u00f5hjustavad sagedamini vaevusi: valu alak\u00f5hus ning menstruatsioonits\u00fckli h\u00e4ireid. Kollaskeha ts\u00fcsti rebenemisel v\u00f5ib tekkida verejooks k\u00f5hu\u00f5\u00f5nde, mis m\u00f5nedel juhtudel vajab kirurgilist ravi.
\u00dcldjuhul taandarenevad kollaskeha ts\u00fcstid iseenesest paari kuu v\u00e4ltel.
Tunduvalt harvem tekivad teeka-luteiints\u00fcstid. Enamikel juhtudel on nende teke seotud varasraseduse h\u00e4iretega. Kollaskehas ei toodeta vajalikul hulgal normaalseks raseduse kulgemiseks vajalikke hormoone. Tavaliselt taandarenevad ts\u00fcstid iseenesest kui rasedus katkeb. Teeka-luteiints\u00fcstid p\u00f5hjustavad erineva intensiivsusega k\u00f5huvalu.<\/p>\n\n\n\n

Teised munasarja ts\u00fcstid
Endometrioidne ts\u00fcst<\/strong> on endometrioosi \u00fcks vorme. Endometrioos on haigus, mille puhul emaka\u00f5\u00f5nt vooderdavat limaskesta kudet kasvab ja toimib v\u00e4ljaspool emakat. \u00dcheks sagedaseimaks kohaks v\u00e4ljaspool emakat ongi munasarjad. Munasarjas paiknev limaskest toimib sarnaselt emaka\u00f5\u00f5nes paikneva normaalse limaskestaga, seega p\u00f5hjustavad hormonaalsed muutused menstruatsiooni ts\u00fckli ajal limaskesta kasvamist ja irdumist (verejooksu) ka munasarjades. Erituv veri ei p\u00e4\u00e4se aga v\u00e4lja, tekitades iga ts\u00fckliga j\u00e4rjest suureneva s\u00fcsti munasarjas. Ts\u00fcsti sisuks on vana tume veri, mis meenutab pisut \u0161okolaadi (nn \u0161okolaadts\u00fcst). Endometrioosi kohta saate t\u00e4iendavat informatsiooni arstilt, kes selgitab endometrioosi tekkep\u00f5hjusi ja raviv\u00f5imalusi.
Suhteliselt sagedaseks uudismoodustiseks on dermoidts\u00fcst<\/strong>. Dermoidts\u00fcsti tekitavad looteeas valesse kohta \u2013 munasarja, sattunud katteepiteelirakud, mis mingil p\u00f5hjusel hakkava intensiivselt paljunema ja kasvama. Tavaliselt \u00fcmbritseb dermoidts\u00fcsti paks kapsel ning ts\u00fcsti sisuks on tavap\u00e4raselt nahas paiknevate rasu- ja higin\u00e4\u00e4rmete sekreet, karvad, m\u00f5ningatel juhtudel v\u00f5ib ts\u00fcstis leiduda isegi hambaid.
Harvem esinevad munasarjades munasarja enda erinevatest kudedest l\u00e4htunud kasvajad, mis v\u00f5ivad olla nii Hea- kui ka pahaloomulised.<\/p>\n\n\n\n

Munasarja ts\u00fcstide s\u00fcmptoomid
<\/strong>Peamiseks s\u00fcmptoomiks on survetunne ja erineva intensiivsusega valu alak\u00f5hus. Valu p\u00f5hjuseks on ts\u00fcsti mehaaniline surve munasarja \u00fcmbritsevale kapslile v\u00f5i\/ja naabruses paiknevatele organitele ja n\u00e4rvijuurtele. Valu tugevus ei pruugi alati olla s\u00f5ltuvuses ts\u00fcsti suurusest.
Ts\u00fcsti rebenemisel tekkida v\u00f5ib tekkida \u00e4ge valureaktsioon, mis olenevalt ts\u00fcsti suurusest, ehitusest ja paiknemisest, v\u00f5ib m\u00f6\u00f6duda kas iseenesest vajada kiiret kirurgilist vahelesekkumist.
\u00c4gedat valu v\u00f5ib p\u00f5hjustada ka ts\u00fcsti p\u00f6\u00f6rdumine \u00fcmber oma hoidesideme. Valu p\u00f5hjustab sel juhul ts\u00fcsti turse ning k\u00e4rbumine, mis on tingitud verevoolu olulisest v\u00e4henemisest ts\u00fcsti Funktsionaalsed ts\u00fcstid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada menstruatsioonits\u00fckli h\u00e4ireid. V\u00f5ib esineda ebaregulaarseid verejookse ja m\u00e4\u00e4rivat veritsust.
On v\u00f5imalik, et munasarja ts\u00fcstid ei p\u00f5hjusta mingeid vaevusi.<\/p>\n\n\n\n

Diagnoosimine<\/strong>
Munasarja ts\u00fcsti saab diagnoosida g\u00fcnekoloogiliselt l\u00e4bivaatusel. Arst tunneb alak\u00f5hus erineva konsistentsiga moodustist. Enamikel juhtudel t\u00e4psustakse ts\u00fcsti suurus ja sisu ultraheli uuringu abil. V\u00e4iksemaid munasarja ts\u00fcste on l\u00e4bi k\u00f5hukatete palpeerida raske, mist\u00f5ttu kahtlusel munasarja ts\u00fcstile teostatakse ultraheli uuring.
Ultraheli uuring v\u00f5imaldab lisaks ts\u00fcsti suurusele, anda olulisi vihjeid, mis t\u00fc\u00fcpi ts\u00fcstiga on tegemist. N\u00e4iteks on ultraheli uuringul avanev pilt dermoidts\u00fcstil ja folliikulaarts\u00fcstil v\u00e4ga erinev.
L\u00f5plikult saab ts\u00fcsti t\u00fc\u00fcpi m\u00e4\u00e4rata vaid ts\u00fcsti histoloogilisel uuringul. Histoloogiline uuring t\u00e4hendab organi v\u00f5i koe rakulise ehituse uurimist. Kui arst peab vajalikuks ts\u00fcsti kirurgilist ravi, siis operatsiooni ajal eemaldatud munasarja ts\u00fcst saadetakse kas osaliselt v\u00f5i tervikuna histoloogilisele uuringule.
On leitud, et pahaloomuliste munasarja kasvajate korral esineb veres tavap\u00e4rasest k\u00f5rgemas kontsentratsioonis spetsiifiline valk \u2013 kasvajamarker CA-125. Kahtluse korral pahaloomulisele protsessile, v\u00f5ib m\u00e4\u00e4rata selle markeri sisalduse veres. Tuleb silmas pidada, et nimetatud markeri sisaldus veres v\u00f5ib olla t\u00f5usnud ka p\u00f5letikuliste haiguste ja raseduse korral.<\/p>\n\n\n\n

Ravi<\/strong>
Enamik funktsionaalseid ts\u00fcste ei vaja ravi. On soovitav teha kordusuuring(ud) paari kuu m\u00f6\u00f6dumisel. Kui ts\u00fcsti m\u00f5\u00f5tmed on suurenenud v\u00f5i esineb valu alak\u00f5hus, on otstarbekas alustada ravi. Funktsionaalsete ts\u00fcstide raviks sobivad suukaudsed rasestumisvastased preparaadid, mis p\u00e4rsivad ovulatsiooni teket menstruatsioonits\u00fckli ajal. Seega ei teki ka ovulatsiooniga kaasnevaid muutusi munasarjades. Ravi vajalikkuse ja pikkuse \u00fcle otsustab raviarst. Kirurgiline ravi on n\u00e4idustatud, kui esinevad k\u00f5huvalud, on tekkinud ts\u00fcsti l\u00f5hkemisest v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdumisest tingitud \u201e\u00e4ge k\u00f5ht\u201c v\u00f5i on tegemist p\u00fcsiva ja\/v\u00f5i m\u00f5\u00f5tmetelt suure ts\u00fcstiga. V\u00f5imalusel eelistatakse laparoskoopilist operatsiooni. Laparoskoopilise operatsiooni korral on oluliselt v\u00e4iksem kudede trauma, millest tulenevalt on kiirem operatsioonij\u00e4rgne taastumine, tagasihoidlikum valureaktsioon ja v\u00e4iksem operatsiooniarm. M\u00f5nedel juhtudel on vajalik teostada avatud operatsioon l\u00e4bi k\u00f5hu eesseina. M\u00f5lema operatsioonimeetodi kohta saab t\u00e4iendavat informatsiooni arstilt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Munasarja ts\u00fcstid on enamasti vedelikku sisaldavad moodustised munasarjades. K\u00f5ige sagedamini esineb munasarja ts\u00fcste fertiilses eas olevatel naistel. Enamasti on selle…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":0,"parent":514,"menu_order":60,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-560","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nMunasarjats\u00fcstid - Naistekliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Munasarjats\u00fcstid - Naistekliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Munasarja ts\u00fcstid on enamasti vedelikku sisaldavad moodustised munasarjades. K\u00f5ige sagedamini esineb munasarja ts\u00fcste fertiilses eas olevatel naistel. Enamasti on selle...\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Naistekliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2020-10-07T06:06:02+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/munasarjatsustid.jpg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"5 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/munasarjatsustid\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/munasarjatsustid\\\/\",\"name\":\"Munasarjats\u00fcstid - Naistekliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/munasarjatsustid\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/munasarjatsustid\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/08\\\/munasarjatsustid.jpg\",\"datePublished\":\"2020-10-07T06:06:01+00:00\",\"dateModified\":\"2020-10-07T06:06:02+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/munasarjatsustid\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/munasarjatsustid\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/munasarjatsustid\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/08\\\/munasarjatsustid.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/08\\\/munasarjatsustid.jpg\",\"width\":308,\"height\":248},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/munasarjatsustid\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Patsiendile\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Naistehaigused ja protseduurid\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/patsiendile\\\/naistehaigused-ja-protseduurid\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Munasarjats\u00fcstid\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/\",\"name\":\"Naistekliinik\",\"description\":\"Hoolivus P\u00e4devus Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/naistekliinik\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Munasarjats\u00fcstid - Naistekliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Munasarjats\u00fcstid - Naistekliinik","og_description":"Munasarja ts\u00fcstid on enamasti vedelikku sisaldavad moodustised munasarjades. K\u00f5ige sagedamini esineb munasarja ts\u00fcste fertiilses eas olevatel naistel. Enamasti on selle...","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/","og_site_name":"Naistekliinik","article_modified_time":"2020-10-07T06:06:02+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/munasarjatsustid.jpg","type":"","width":"","height":""}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"5 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/","name":"Munasarjats\u00fcstid - Naistekliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/munasarjatsustid.jpg","datePublished":"2020-10-07T06:06:01+00:00","dateModified":"2020-10-07T06:06:02+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/munasarjatsustid.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/munasarjatsustid.jpg","width":308,"height":248},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/munasarjatsustid\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Patsiendile","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Naistehaigused ja protseduurid","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/patsiendile\/naistehaigused-ja-protseduurid\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Munasarjats\u00fcstid"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/","name":"Naistekliinik","description":"Hoolivus P\u00e4devus Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"coauthors":[],"author_meta":{"author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/author\/haldur\/","display_name":"Haldur"},"relative_dates":{"created":"Posted 6 aastat ago","modified":"Updated 6 aastat ago"},"absolute_dates":{"created":"Posted on 7. okt. 2020","modified":"Updated on 7. okt. 2020"},"absolute_dates_time":{"created":"Posted on 7. okt. 2020 09:06","modified":"Updated on 7. okt. 2020 09:06"},"featured_img_caption":"","featured_img":false,"series_order":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/560","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=560"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/560\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/naistekliinik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=560"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}