Tartu \u00dclikooli Kliinikumi \u00e4mmaemandate vastuv\u00f5tud toetavad naiste tervist nii viljatuse, seksuaaltervise kui ka vaagnap\u00f5hjamurede korral. Kui seni on \u00e4mmaemanda vastuv\u00f5tule p\u00f6\u00f6rdutud peamiselt raseduse j\u00e4lgimise ja sellega seotud n\u00f5ustamise eesm\u00e4rgil, siis n\u00fc\u00fcd on Tartu \u00dclikooli Kliinikumi naistekliinikus avatud mitmed uued \u00e4mmaemanda vastuv\u00f5tud, mis k\u00e4sitlevad naiste tervist laiemalt. <\/p>\n\n\n\n
Teenuste laienemine aitab pakkuda varasemat sekkumist, tuge keerukate tervisemurede korral ning v\u00f5imaldab naistel saada professionaalset n\u00f5u ka olukordades, kus nad pole varasemalt \u00e4mmaemanda poole p\u00f6\u00f6rdunud. Kliinikumi naistekliiniku naisten\u00f5uandla osakonna \u00e4mmaemandusjuht Kersti Maala<\/strong> selgitab, et uute vastuv\u00f5ttude eesm\u00e4rk on luua terviklik ja j\u00e4rjepidev tervishoiuteenuste s\u00fcsteem, mis toetab naisi nii raseduse ajal kui ka muude terviseprobleemide tekkimisel. Tema s\u00f5nul on \u00fchiskondlikud muutused toonud kaasa vajaduse pakkuda mitmekesisemaid teenuseid.<\/p>\n\n\n\n Viljatusravi vastuv\u00f5tt<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eN\u00e4iteks on viljatusravi vajadus t\u00f5usnud kogu Euroopas, sealhulgas Eestis. Laste saamise iga on nihkunud k\u00f5rgemaks, mist\u00f5ttu esineb \u00fcha sagedamini olukordi, kus loomulik rasestumine ei \u00f5nnestu soovitud viisil. Viljatusravi on tihti keerukas ja emotsionaalselt koormav, mist\u00f5ttu on oluline pakkuda h\u00e4sti struktureeritud selgitusi ja praktilist tuge sel teekonnal,\u201c r\u00f5hutas Maala. Vajadusest l\u00e4htuvalt avati Kliinikumis m\u00f6\u00f6dunud aasta septembris viljatusravi \u00e4mmaemanda vastuv\u00f5tud. Vastuv\u00f5tule on oodatud naised \u00fcksi v\u00f5i koos kaaslasega, kes soovivad viljatusraviga alustada, vajavad n\u00f5ustamist raviprotsessi ajal v\u00f5i soovivad tuleviku tarbeks munarakke k\u00fclmutada.<\/p>\n\n\n\n Viljatusravi \u00e4mmaemanda vastuv\u00f5tul antakse \u00fclevaade erinevatest ravimeetoditest ning selgitatakse kunstliku viljastamise meditsiinilist ja bioloogilist olemust, sealhulgas n\u00e4idustusi ja v\u00f5imalikke riske. Samuti juhendatakse patsienti ravimite manustamise osas: r\u00e4\u00e4gitakse annuste j\u00e4lgimisest, s\u00fcstetehnikast, pen-s\u00fcstlite kasutamisest, sobivatest s\u00fcstekohtadest ning k\u00f5rvaltoimete varajasest \u00e4ratundmisest ja eneseabist. \u201ePersonaalne n\u00f5ustamine aitab tagada, et patsient tunneb end raviskeemi j\u00e4rgimisel kindlalt ja suudab protseduure iseseisvalt teostada,\u201c m\u00e4rkis Maala.<\/p>\n\n\n\n Seksuaaltervise vastuv\u00f5tt<\/strong><\/p>\n\n\n\n Naiste seksuaaltervise edendamiseks avati 2026. aasta veebruaris \u00e4mmaemanda seksuaaltervise vastuv\u00f5tt, kuhu on oodatud igas vanuses naised. \u201e\u00c4mmaemanda seksuaaltervise vastuv\u00f5tul hinnatakse naise terviseseisundit, pakutakse seksuaal- ja reproduktiivtervisealast n\u00f5u ning vajadusel tehakse testimisi sugulisel teel levivate infektsioonide suhtes,\u201c s\u00f5nas Maala, kelle s\u00f5nul pakub selline teenus v\u00f5imalust p\u00f6\u00f6rduda murega, mis ei pruugi vajada kohest arsti sekkumist, kuid mille puhul on oluline usaldusv\u00e4\u00e4rne info ja varajane hindamine.<\/p>\n\n\n\n