EEG (lühend sõnast elektroentsefalograafia) uurib peaaju bioelektrilisi võnkumisi, puudutamata seda, kus täpselt see potensiaalikõikumine genereeritakse.
Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse. Tähelepanu! EEG ajal uuritakse vaid selliseid signaale, mis on peaajus loomupäraselt olemas, uuring on ohutu ja valutu, uuritavat inimest väliselt ei mõjutata.
Uurimise ajal inimene istub või lamab kinnisilmi vastavas toolis või voodis; tavaliselt on ta ärkvel, aga mõnikord on vajalik uuringut teha ka magamise ajal. Kuna EEG signaal on väga nõrk (mõõdetakse mikrovoltides) ja lihaste ning silmade liigutused segavad kirjutamist, siis palutakse uuritaval olla uuringu ajal võimalikult lõdvestunult ja liikumatult. Mõningate EEG muutuste paremaks esiletoomiseks lastakse sügavalt sisse-välja hingata ning näidatakse lühiaegselt vilkuvat valgust.
Tähelepanu! EEG normaalne leid ei välista ja häiretega leid ei näita haigust peaajus; EEG on ainult abiuuring ja selle leiu õiget tähendust oskab seletada vaid suunav raviarst.