Sagedasemad haigused

Andre Õun

EPILEPSIA LEHEKÜLGEDE KOOSTAMISEL ON KASUTATUD EESTI EPILEPSIALIIDU MATERJALE.

1. ÜLDISELT EPILEPSIAST.
Epileptilised hood on tingitud lühiaegsest närvirakkude ebanormaalsest tegevusest peaajus.
Vastupidiselt üldlevinud arvamusele pole epileptilise hoo tekkemehhanismid midagi väga kummalist või ajutegevusele "võõrast". Kindlate mõjutustega (spetsiaalsed mürgid jms.) võib kõigil inimestel vallandada epileptilisi hoogusid.
Mõnedel inimestel aga vallandub epileptiline hoog selgete väliste mõjutusteta, nagu "iseenesest".
Tervise seisundit, mille korral sellised väliste põhjusteta epileptilised hood tekkivad korduvalt, nimetataksegi epilepsiaks.
Enamasti on inimene hoogudevahelisel perioodil täiesti terve oma tavaliste võimete ja vajadustega. Epilepsia on tervise üldseisund, mille tunnuseks on korduvad selge välise põhjuseta epileptilised hood.
Epilepsia mõiste alla kuulub suur hulk erinevaid haigusi, millel on erinevad tekkepõhjused, erinevad avaldumismoodused ja erinevad raviviisid.

Täpse diagnoosi panemine on suhteliselt keerukas ja selle peab panema arst. Olenevalt täpsustatud diagnoosist määratakse ravi.

Epilepsiat ei saa välja ravida, aga tänapäeval on arstide käsutuses mitmeid tugevaid ravimeid, millega saab hoogusid kontrolli all hoida, s.t. neid ära hoida või kergemaks muuta.

NB! Kui arst on sellise ravimi kord määranud, siis neid ravimeid tuleb võtta iga päev ja mitu aastat järjest! Epilepsiat ei ravita ravikuuridena nagu näiteks kopsupõletikku! Veel kord - epilepsiavastaseid ravimeid tuleb võtta iga päev ja mitu aastat järjest! Epilepsiaravimite äkiline ärajätmine võib provotseerida uusi epileptilisi hoogusid!

Ravimi ärajätmise otsustamiseks tuleb arstiga nõu pidada, üldiselt hakatakse arutama seda, kui 2 kuni 5 aastat pole ühtegi hoogu enam olnud.

Pidage hoogude päevikut! Kirjutage üles hoogude kuupäevad, jälgige hoogude pikkust, kellaaega, hoo tunnuseid teadvuskaotuse ja liigutuste osas (küsige julgelt omastelt või märkige oma arvamus). Samuti jälgige hoogusid mõjutavaid tegureid (väljamagamatus, ravimivõtmise unustamine, palavik, üleväsimus, naistel menstruatsioon jms.).

Epilepsiavastased ravimid on Eestis kehtiva määrustiku kohaselt 100%-lise soodustusega, s.t. inimene peab retsepti eest apteeki maksma ainult 10.- krooni sõltumata ravimi tegelikust hinnast.

Ravim kirjutatakse korraga välja kaheks kuuks, s.t. vähemalt iga kahe kuu järel tuleb arsti külastada ja lasta uus ravimihulk välja kirjutada.

Kui esimest korda määrab ravimi ja selle annuse tavaliselt neuroloog, siis järgnevaid soodustusega retsepte ei pea välja kirjutama kindlasti ainult neuroloogid, seda võivad välja kirjutada kõik arstid, näiteks perearstid, psühhiaatrid ja teiste eriaalade arstid.

Vastupidiselt üldlevinud arvamusele pole epilepsia vältimatult eluaegne haigus. Enamusel (kahjuks aga mitte kõigil) epilepsiaga inimestel jäävad hood mingi aja pärast täiesti ära (eriti pidevalt ravimeid võttes) ja nad võivad hoovabalt elada isegi ilma ravimiteta.

Epilepsia on haigus, mida tuntakse väga halvasti. Tihti valitsevad rahva seas epilepsia kohta täiesti väärad arusaamad ja põhjendamatud eelarvamused.

Küsige õiget informatsiooni arstidelt või vastavatelt patsientide organisatsioonidelt (Eesti Epilepsialiidult).

2. EPILEPTILISE HOO ESMAABI.
Suured (ehk generaliseerunud) hood lakkavad tavaliselt iseenesest umbes 1 - 5 minuti möödudes (sõltub muidugi konkreetsest juhust).

Mida teha.

1. Jääge ise rahulikuks!
2. Kui ilmnevad hoo eeltunnused (juhul, kui neid on), asetage haige voodile või põrandale ja lõdvendage riideid, eriti särgikaelust.
3. Segase käitumise olemasolul suunake haige lähedastest ohtlikest piirkondadest eemale (sõiduteest, veekogust, kukkumisvõimalustest, teravatest objektidest jms.).
4. Vaadake kella, püüdke välja selgitada, kaua on hoog kestud. Jälgige haiget rahulikult teadvuse taastumiseni.
5. Krambi järel teadvusetult puudub haigel köha- ja neelamisrefleks. Haige võib sellises seisundis tõmmata hingetorusse sülge või oksemasse. Pöörake ta külili, pange ta kindlalt sellesse asendisse lebama.
6. Pärast hoogu on haige pisut uimane, võib-olla unine. Ärge teda segage, las lamab (magab) rahulikult. Harva võib pärast hoogu esineda ka rahutus. Sel juhul oodake samuti rahulikult kuni see möödub.
7. Väga pikkade suurte hoogude (krambi osa kestab üle 3 minuti) jaoks võib arst välja kirjutada vastava ravimi - ravimlahusega pärasoole tuubi.

Mida mitte teha.

1. Tähelepanu! Mitte midagi suhu panna! Arvamus, et midagi tuleb hammaste vahele panna, on täiesti vale! Keeldehammustus, kui seda üldse esineb, toimub kohe hoo alguses ja väga suure jõuga. Selle ärahoidmiseks ei saa midagi teha ja see pole enamasti ohtlik. Küll aga on midagi kõva suhu pannes oht hambaid murda, inimest oksele ajada, suud vigastada jms. NB! Mitte midagi suhu panna!
2. Ärge püüdke kangestunud lihaseid "lahti murda".
3. Ärge pakkuge haigele hoo ajal juua. Ärge valage haigele vett peale.
4. Ärge püüdke teda elustada.
5. Ärge püüdke lõdva teadvusetuse staadiumis haiget äratada raputamise, kloppimise või nuuskpiiritust nuusutada andmisega. See on lihtsalt kasutu.

Kiirabi on vaja kutsuda, kui

1. hoo krambi osa on kestnud üle 10 minuti;
2. haige ei ole teadvusele tulnud 30 minuti jooksul;
3. ühele hoole järgneb teine hoog 60 minuti jooksul;
4. hoog on toimunud esimest korda elus;
5. haige on end tugevalt vigastanud.

3. SAGEDASTI ESITATUD KÜSIMUSED EPILEPSIAST

MIKS EPILEPSIAT PEAB RAVIMA?

1. Kuna enamus suuri hoogusid algavad hoiatavate tunnusteta, on epilepsiaga inimestel oht saada tõsine trauma.
2. Väikesed hood võivad muutuda kuude või aastate pärast suurteks hoogudeks.
3. Mõned teadlased-epileptoloogid väidavad, et iga epileptiline laeng ajukoores kergendab järgneva laengu tekkimist.
4. Kahjuks on epileptiline hoog avalikus kohas epilepsiaga inimesele ühiskonnas esineva eelarvamuse ning teadmatuse tõttu piinlikkust ja ebamugavustunnet tekitav, üldreeglina soovimatu sündmus.

KAS RAVIMID ON KAHJULIKUD?

1. Kõik ravimid omavad nii soovitud kui ka mittesoovitud toimeid.
2. Taoliste kõrvaltoimete olemasolul tuleb igal konkreetsel juhul otsustada koos arstiga mida ette võtta. Mitte mingil juhul ei tohi ise esimese ehmatusega katkestada ravimite tarvitamist!
3. Epilepsiavastaste ravimite esmasmanustamisel võib tekkida väikesed vaevused (unisus, pearinglus jms.), mis aga mööduvad paari päevaga täielikult.
4. Tugevate allergiliste reaktsioonide puhul peab ravimi ümbervahetamine (mitte ärajätmine) toimuma suhteliselt kiirelt. Ravimallergiat tunneb ära selgelt ravimi võtmisega seotud tugevate nahalöövete ja palavike järgi.

KUI EDUKAS VÕIB OLLA RAVI?

• Ravi eesmärk on täielik hoogude lakkamine (raviga või ravita).
• Statistilised uurimused näitavad, et õigesti juhitud raviga 10-st patsiendist -

6 -l saavutatakse lõpuks hoogude lakkamine,

2 -l saavutatakse hoogude oluline harvenemine,

2 -l ei saada märgatavat efekti.

Viimasest (efektitust) grupist 10% sobivad kirurgiliseks raviks.

Uusi ravimeid töötatakse välja sooviga parandada just selle viimase grupi olukorda, aga kahjuks olulist läbimurret pole veel olnud.

KAS EPILEPSIAGA INIMEST VÕIB VAKTSINEERIDA VÕI KIRURGILISELT RAVIDA?

• Enamus vaktsinatsioone pole epilepsiaga inimesele kahjulikumad kui tervetele inimesele.
  Üldiselt võiks olla ettevaatlik läkaköha vaktsiini suhtes. Tuleks kasutada rakuvaba vaktsiini. Vaktsineerivale arstile tuleb teatada haigusest.
• Üldiselt pole ka kirurgiline operatsioon epilepsiaga inimesele riskantsem kui epilepsiata inimesele.
• Kindlasti tuleb epilepsiast teavitada nii kirurgi kui anestesioloogi.
• Tuleb jälgida, et haiglasoleku jooksul epilepsiavastane ravi ei katkeks.

KAS EPILEPSIAGA INIMENE VÕIB AUTOT JUHTIDA?

• Epilepsiaga inimene ei tohi seaduses sätestatud korras mingit sõidukit juhtida, olenemata epilepsia vormist.
• Autojuhi õigused taastatakse, kui viimase kahe aasta jooksul pole olnud ühtegi epileptilist hoogu, olenemata epilepsiavastase ravi võtmisest

MILLISED ON EPILEPSIAGA INIMESE TÖÖTAMISE VÕIMALUSED?

• Põhimõtteliselt võib epilepsiaga inimene teha peaaegu kõiki töid. Sobimatud on kukkumisohuga tööd, tööd liikuvate mehhanismidega, sõidukite juhtimine.
• Mida haritum on epilepsiaga inimene, seda kergem on tal end professionaalselt teostada.
• Vaimselt vähemvõimekad saavad teha tööd, kus hoolikus, kohusetunne ja töökad käed on peamised nõuded. Neid töid pole sugugi vähe!
• Raskematel epilepsia juhtudel on inimese integreerimine ühiskonda suhteliselt keeruline ülesanne, aga kindlasti mitte täiesti võimatu. Siin peab oma osa etendama ka riik ja epilepsia seltsid.

MILLISTE SPORDIALADEGA VÕIB EPILEPSIAGA INIMENE TEGELDA?

• Igasugune jõukohane kehaline koormus on lapsele soovitatav. Lisaks kehalisele arengule õpib laps ennast ületama, saavutama edu, tundma kaotust, alluma reeglitele. Neid oskusi läheb kõigile lastele vaja.
• Epilepsiaga lapsele pole soovitatavad tugeva ülepingutusega (kestvusalad) ja kukkumisohtlikud alad (riistvõimlemine, kaljuronimine, jalgrattasõit).
• Ujumine ja jalgrattasõit võiksid toimuda järelvalve all.

KUIDAS ON PERELIIKMETEL VÕI TEISTEL OMASTEL VÕIMALIK RAVIMISELE KAASA AIDATA?

• Jälgige, et epilepsiaga isik võtaks ravimeid vastavalt skeemile.
• Arst üldreeglina ei näe Teie lähedase epileptilisi hoogusid ja Teie üksikasjalikud tähelepanekud on suure tähtsusega. Pidage hoogude päevikut. Jälgida hoo pikkust, kellaaega, hoo tunnuseid teadvuskaotuse ja liigutuste osas, samuti hoogusid mõjutavate tegurite (väljamagamatus, ravimivõtmise unustamine, palavik, üleväsimus, naistel menstruatsioon jms.) olemasolu ja ajalist suhet hoogudega.
• Külastage arsti regulaarselt. Kasulik oleks teada arsti töötelefoninumbrit.
• Igasugune vaimne ja kehaline koormus ei tohiks põhimõtteliselt ületada võimete piire, aga samas mitte sellele ka väga alla jääma. Jälgige regulaarset ärkveloleku-une tsüklit.
• Toidu osas mingeid erinõudmisi epilepsia puhul pole. Sööma peab nagu ikka mitmekesist ja võimalikult naturaalset toitu.

TUNTUD INIMESED, KELLEL ON OLNUD EPILEPSIA

Socrates, Pythagoras, Aleksander Suur, Julius Caesar, Peeter Suur, George Gordon Byron,

Napoleon Bonaparte, Fjodor Dostojevski, Vincent van Gogh, Gustave Flaubert, Alfred Nobel.

4. NAINE JA EPILEPSIA
Rasestumisvastased vahendid

Epilepsiaga naine võib kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid.

Rasestumisvastaste tablettide puhul võib vaja minna suurema östrogeenisisaldusega preparaate.

Pärilikkus ja viljastumine

Epilepsiaga naine võib sünnitada ja lapsi saada!

Lapsel, kelle vanemal on epileptilised hood, on risk epileptiliste hoogude tekkimiseks vaid kaduvväikselt suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Enamusel epilepsiaga naistel on täiesti terved lapsed.

Antiepileptiline ravi ei vähenda naise viljakust.

Rasedus

Epilepsiaga naine võib sünnitada, aga rasedus tuleks ette planeerida ja nõu pidada ka arstiga, võib-olla tuleb enne rasedust epilepsiavastast ravi kohendada.

Epilepsiaga naine peab teadma, et epilepsiavastased ravimid kergendavad mõnede loote arengurikete tekkimist.

Hoogudest tulenev risk lootele on aga oluliselt tõsisem ja seetõttu tuleb raseduse ajal epilepsiavastaseid ravimeid kindlasti regulaarselt edasi võtta.

Ravist tulenevat loote arengurikete riski on võimalik vähendada raviskeemi kohendades (võimalikult väike annus ja üks ravim) ja raseduse alul (ideaaljuhul isegi enne) teatud vitamiini - foolhapet tarvitades.

Raseduse hilisperioodil võib hoogude kontrolliks vaja minna epilepsiarohu suuremat annust.

Rasedust peaks kindlasti jälgima günekoloog, sünnitus peaks toimuma haiglas.

Sünnitus ja lapse eest hoolitsemine

Oluline on jälgida, et ka sünnitamise ajal saaks antiepileptilised ravimid õigel ajal sisse võetud.

Antiepileptikume tarvitades võib üldreeglina rinnaga toita, ettevaatlikum tuleb olla fenobarbitaali suurte annuste korral (tänapäeval esineb seda harva).

Kui hood pole hästi kontrolli all ja esinevad hoiatavate nähtudeta, siis tuleks vältida otseselt lapse kohal olemist.

Öiste unekatkeste ja väljamagamatusega kaasneb hoogude oht. Ärge kartke abi küsida.

5. OHUTUS JA EPILEPSIA
Ohutusnõuded on väga individuaalsed sõltudes eelkõige hoogude iseloomust ja nende sagedusest.

Järgnevad soovitused võiksid abiks olla inimestele, kellel hood esinevad sagedasti ja hoiatavate sümptomiteta.

KÖÖGIS

• Pliidil pöörake väljaulatuvad käepidemed endast eemale.
• Vältige kõndimist kuumade vedelikukogustega.
• Suhteliselt ohutud on elektrilised isaväljalülituvad veekeetjad.
• Ka mikrolaineahi on tavalise pliidiga võrreldes ohutum.

RUUMID

• Paigaldage mööblit, tarbe- ja iluasju nii, et kukkudes oleks vigastusoht võimalikult väiksem.
• Pange maha pehmed kergeltpuhastuvad vaibad.
• Kasutage laiemaid madalaid voodeid.
• Radiaatorid ja ahjud võiksid olla varjestatud.
• Õhus rippuvad ja maas vedelevad elektrijuhtmed tuleks paremini paigutada.

VANNITUBA JA TUALETT

• Uksed paigaldada väljapoolekäivateks.
• Uksi mitte lukustada või paigaldada mõlemalt poolt avatav lukk.
• Epilepsiaga inimene võiks vältida dušši alla või vanni minemist, kui kedagi pole kodus.
• Dušši all käimine on ohutum kui vanni võtmine.
• Vanni ärge minge enne kui kraanid on kinni keeratud.

RAVIMID

• Välja minnes võtke kaasa nii palju tablette nagu vaja läheb.
• Lapsed ei tohi raavimeid kätte saada.

VABA AEG JA SPORT

• Ujuda saab järelvalve all. Kalastada saab päästevestiga.

NB! ARVESTADES KÕIKE ÜLALTOODUT TULEB SIISKI ELADA NII AKTIIVSET ELU KUI VÕIMALIK !

EESTI EPILEPSIALIIT
EEL eesmärkideks on:

• epilepsiahaigete ja nende hooldajate huvide kaitsmine;
• epilepsiaalaste teadmiste levitamine, seminaride, õppuste jm. kogunemiste korraldamine;
• epilepsiaalaste uuringute, ravi ja sotsiaalhoolduse korraldusele kaasaaitamine;
• EEL liikmete tegevuse koordineerimine;
• teiste sarnaste organisatsioonidega koostöö tegemine.

EEL on asutatud 23. jaanuaril 1993 a.

Kontktaadress on (alates septembrist 1997 a.):

Eesti Epilepsialiit
L.Puusepa 2
EE2400 Tartu

Juhatuse esimees (sept.'98) - Andre Õun (Tartu) telef.: (27) 448-545

Eesti Epilepsialiit (EEL) on epilepsiaga tegelevate eneseabigruppide katusorganisatsioon. Igapäevane tegevus toimub allorganisatsioonides.

Momendil (sügis '98) kuulub liitu 5 ühendust:

• Tallinna Epilepsiaühendus (kontaktisik T.Kolga),
• Harjumaa Epilepsiaühendus (kontaktisik M.Kaupmees),
• Lääne-Virumaa Epilepsiaühendus (kontaktisik A.Karu),
• Viljandimaa Epilepsiaühendus (kontaktisik E.Ivanova),
• Tartu Epilepsiaühendus (kontaktisik A.Beilmann).

EPILEPSIA LEHEKÜLGEDE KOOSTAMISEL ON KASUTATUD EESTI EPILEPSIALIIDU MATERJALE.