SELGITUSED JA SOOVITUSED HOOLDAJALE
Alzheimeri tõbi on progresseeruv ajuhaigus mis kahjustab isikute oma eluga toimetulekut. Enamusel patsientidest esineb 4 tüüpi kaebusi ja häireid.Kõik nad häirivad isikut ja võivad kutsuda esile psüühilise ja psühholoogilise reaktsiooni puudele. Kõik sümptomid häirivad ka hooldajat. Järgnevalt on need sümptomid ka loetletud.
AMNEESIA on mälu mitteloomulik halvenemine. Amneesiaga patsiendid võivad kaotada asju ja süüdistada teisi nende tagant varastamises. Nad unustavad, mida neile on öeldud ning küsivad korduvalt samu küsimusi.
AFAASIA on oskamatus kasutada või aru saada kõnest. Afaasiaga patsientidel on raskusi enese arusaadavaks tegemisega ja nad ei suuda teile öelda, mida nad soovivad või vajavad. Tagajärjeks võib olla nende ärritatud ja häiritud olek. Neil on raskusi vestluse jälgimisega ning nad jäävad sellest kõrvale. Sellistel patsientidel on raskusi ka õige suhtlemislaadi tajumisega ning nad ei tundu suhtlusvalmitena.
APRAKSIA on võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet nagu näiteks murtud käeluu. Apraksiaga patsientidel on raskusi kirjutamisega ning nad muutuvad kohmakas. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega. Mõninkord võib olla ka probleeme kõndimise, mälumise ja isegi neelamisega. Sellelaadsed probleemid viivad kukkumistele ja ka teistele erakorralise meditsiini valdkonda kuuluvatele situatsioonidele.
AGNOOSIA ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tunda asju või isikuid. Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks. Nad võivad tahta minna koju, kui ise tegelikult kodus viibivadki. Need patsiendid võivad mitte ära tunda enda ees asuvaid asju ning seetõttu komistavad mööblile või pistavad suhu söömise eesmärgil selleks kõlbmatuid esemeid.
Patsientide sümptomaatika varieerub. Varieerub ka see, millised sümptomitest põhjustavad kõige rohkem probleeme
SOOVITUSED HOOLDAJALE
STRUKTUREERIDA PÄEVA TEGEVUST
Alzheimeri tõvega patsiendid kaotavad aegamööda oskuse teha majapidamistöid, hoolitseda aia eest, valmistada toitu või tegelda oma hobidega. Nad on häiritud, kui märkavad , et ei saa teha enam asju, mida nad on harjunud tegema. Patsiendid lähevad ka endast välja, kui nad on jäetud üksi ja peavad leidma ise, mida teha või ette võtta. Seega aitab rutiine tegevus, mida patsient päeva jooksul oskab nautida vähendada emotsionaalset reaktsiooni toimuvale ja kindlustab ka parema une öösel. Eesmärk oleks patsiendile tegevust nii palju, kui ta võimeline on ja anda talle regulaarselt uusi tegevusi.
- Mõtle läbi terve päev. Päevad võiksid olla vaheldusrikkad, kuid patsiendile siiski teadaolevate tegevustega.
- Püüa saada patsient hommikul voodist ülesse ja õhtul voodisse samadel kellaaegadel.
- Püüa vältida päevaseid uinakuid. Nad magavad öösel paremini, kui on veetnud päeva aktiivselt.
- Mõtle läbi iga päeva periood ja püüa ette mäha, kui palju abi nad vajavad igal etapil. Näiteks mees, kes ei sa üksi hakkama oma habemeajamisriistadega, võib saada hakkama habemeajamisega, kui talle vahend kätte anda.
- Tegevuse tempo peaks olma planeeritud aeglasemaks kui tervel inimesel. Patsiendid ärrituvad, kui neid kiirustada. Vannis käimine ja riietumine võib võtta mitu tundi.
- Mõtle, milliseid tegevusi patsient tervena nautis,Kas neid tegevusi oleks võimalik lihtsustad, et ta saaks nendega hakkama ka haigestununa?. Näitena võiks tuua söögivalmistamisel koostisosade lõikumise ja toidule lisamise.
- Püüa aru saada, milline tegevus patsiendi endast välja viib ning püüa seda vältida.
- Kasulik on füüsiline aktiivsus. Õhtupoolikuks planeeritud jalutuskäik või poeskäik võib patsiendile rõõmu valmistada.
- Kui patsient õhtupoolikuks väsib, võimaldage talle istuda ja muusikat kuulata või ajakirju vaadata.
- Kui olete päevakava kindlaks määranud, on teil ka lihtsam paluda abi. Näiteks võiksite paluda sõpra patsienti kindlal kellaajal jalutama viia.
- Kõige olulisem oleks, et koostatud tegevusplaan sobiks teie enese päevakavaga nii, et hooldamiskoormus ei muutuks teile liiga raskeks.
KÄITUMISPROBLEEMID
Mis põhjustab käitumisprobleeme?
HAIGUS!
- Mälu kaotus. Patsient on ärritatud, kuna ei suuda meenutada olulisi asju
- Kõnehäire. Patsient võib ärrituda, kuna ei saa öeldust aru ega suuda end väljendada.
- Kohmakus. Patsient võib vihastuda, kuna ta ei suuda end enam ise riietada. Ta teab, et peaks olema juba riides, kuid ei oka oma liigutusi sellel eesmärgil juhtida.
- "Vaimu pimedus". on aju võimetus ära tunda seda, mida silmad näevad. Patsient võib püüda lahkuda kodust, kuna ta ei tunne ära, et see on tema kodu.
Mida teha?
Selliseid ilminguid ei saa ravida. Paremini on neid võimalik käsitleda, kui vähendate patsiendi muret. Kui patsient avaldab soovi minna koju, andke talle lihte tegevus, et ta tähelepanu mujale juhtida. Vähendage stressi põhjustavaid tegureid - näiteks valige kergesti selga pandavaid riideid ja küsige küsimusi, millele on võimalik vastata jah ja ei.Vältige survet avaldamast. Vahetage teemat või eemalduge, kuni olete mõlemad rahunenud.
EMOTSIONAALSED PROBLEEMID
- Depressioon kujutab endast seisundit kui isik on nii kurb, et ei suuda teha asju, milleks ta tavaliselt võimeline on. Tal on vähem energiat, neil võib olla probleeme söögiisu ja unega. Sellised patsiendid võivad rääkida, et nad tahaksid olla pigem surnud või tunnevad ennast halva inimesena. Mõnkord ei väljenda patsient ennast, kuid võite näha, et ta ei saa öösel magada või loobub söögist.
- Väärkujutelmad on fikseerunud valearvamus nagu näiteks inimesed varastavad tema järel või et tema mees ei olegi tema mees. Sellised sümptomid on väga stressipõhjustavad nii isikule endale kui pereliikmetele.
- Hallutsinatsioonid on ilmingud, kui patsient näeb, kuuleb, tunneb või tunneb millegi maitset, mida tegelikult ei ole olemas. Näiteks võib selline patsient püüda midagi käes hoida, mida tegelikult ei ole või rääkida kellegi liikumisest tegelikult tühja seina ääres. Sellised elamused on patsiendile hirmutavad.
- Illusioonid on aistingute ja tajude vastuvõtmise häired. Patsient võib vaadata mantlit nagis ja arvata, et tegemist on inimesega.
Mida teha?
Tavaliselt on võimalik neid ilminguid ravida. Olemas on erinevaid ravivorme. Teavitage oma arsti neist sümptomitest ja ta planeerib ravi.
SOOVITUSED SUHTLEMISEL
Üldiselt:
- Olge rahulik ja asjalik
- Ärge olge nõudlik
- Alustage ja hoidke vestlust nagu tavaliselt sotsiaalselt suheldes.
Kui teist ei saada aru:
- Kas te ei räägi liiga kiiresti?
- Kas te ei saaks patsiendile ette näidata, mida te soovite teda tegevat?
- Kas oleks võimalik õeldut sõnastada lihtsamalt?
- Püüdke vahetada teemat ja tulla selle juurde hiljem tagasi
Kui teie ei saa patsiendist aru:
- Püüdke kuulat tähelepanelikult põhilisi sõnu
- Püüdke korrata või ümber sõnastada, mida arvasite teda ütlevat
- Vastake öeldu emotsionaalsele toonile
Mida vältida?
- Vaidlemist
- Käskluste andmist
- Hääle tõstmist
Kui suhtlemispüüd ebaõnnestub:
- Püüa vaheldust pakkuda, muuda tegevust
- Kui tunnete end vihastuvat, astuge tagasi ja paluge abi
- Püüdke suhelda teisel teel kui sõnalisel, jalutage koos, võtke koos einet, hoidke üksteisel käest.