Kontaktandmed

 

SA TÜ Kliinikum Närvikliinik
L. Puusepa 8, 
51014 TARTU

Tel: +372 731 8519

Vaata kaarti

Närvi-lihashaigused
Närvi-lihashaigused (N-L haigused) on haigused, mille korral tahtele alluvad keha lihased või nende tegevust juhtivad närvid on kahjustatud ega tööta korralikult. Kahjustus võib tekkida mitmes kohas ja selle põhjused võivad olla väga erinevad. Suurel osal on tegu mingi geeni või kromosoomi häirega ning sel juhul kanduvad haigused edasi perekonniti. Need haigused, mis on seotud organismi immuunsüsteemi häirega, edasi ei kandu. Kui mingi osa närvist on haige, ei jõua impulsid mööda närvi lihasesse, lihas jääb väiksemaks - kõhetub ja tema jõud väheneb. Lihas võib kõhetuda ja muutuda nõrgaks ka siis, kui närvid on terved, kuid lihas haige ega tööta normaalselt. Osade lihasehaiguste korral lihas aga hoopis suureneb-hüpertrofeerub, kuid ka suurenenud lihas on nõrk. Lihas väsib tavalisest kiiremini ka siis, kui närv ja lihas ise on terved, kuid impulsi ülekanne närvilt lihasele on häiritud.

 

Põhilised ilmingud
N-L haiguste kõige üldisem sümptom on nõrkus. Sageli on esimene kaebus see, et kõndida on raske. Raskusi võib olla jooksmise, trepist ülesminemise ja allatulemisega ning madalalt istmelt püsti tõusmisega. Kõnnak võib muutuda taaruvaks või inimene komistada sageli väikeste asjade otsa. Võib olla raske käsi üle pea tõsta või neid pikemat aega üleval hoida. Head koordinatsiooni ja haaret eeldavad liigutused (kirjutamine, nööpide kinnipanemine, kingapaelte sidumine) võivad olla häiritud. Kaelalihaste nõrkuse korral peab inimene pead käega toetama. Silmalihaste nõrkus võib põhjustada ähmast või kahekordset nägemist, silmalaugude allavajumist. Naeratus võib asenduda irevil grimassiga ning on tüüpiline, et näolihaste nõrkusega inimene varjab naerdes näo käte taha. Mõni ei saa hästi vilistada, läbi kõrre juua ja õhupalli täis puhuda, mõnel kipub toit põseõõnde kinni jääma. Raskendatud võib olla neelamine (esialgu eelkõige vedelike ja pooltahkete toitude), sõnade täpne välja-hääldamine, hääl võib muutuda kähedaks, ninakõlaliseks. Hingamine võib muutuda pindmiseks ja köhatõuge nõrgaks. Mõningate N-L haiguste korral võib esineda võbelusi ja krampe lihastes. Võib ka olla raskusi haarde lõdvendamisega pärast käesurumist või millestki kinnivõtmist. Lõdvestumisvõimetus annab end rohkem tunda külma ilmaga ja pärast tegevusetust. N-L haiguste puhul ei kahjustu mõtlemist, haismis-, nägemis-, kuulmis- või maitsmismeeli juhtivad ajuosad. Enamik N-L haigused seksuaalsust otseselt ei kahjusta.
Individuaalse puude sügavus sõltub sellest, millised lihased on nõrgenenud ja millist mõju avaldab see inimese eluviisile. Enamiku N-L haiguste puhul on kogu lihaskonnast kahjustatud vaid teatud osa, osad funktsioonid säilivad. Kõige sagedamini on kahjustatud käe- ja jalalihaste töö. Kui seetõttu tehakse vähem liigutusi, väheneb liigeste liikuvus ning nad võivad muutada jäigaks, tekivad kontraktuurid. Kui mõlemale poole selgroogu jäävad lihased ei suuda seda enam toetada, kujuneb selgrookõverus e. skolioos.

 

Esinemissagedus

N-L haigused on harvaesinevad: kui kõigi enam kui 40 haiguse esinemis-sagedused kokku arvata, selgub, et neid on ühel inimesel tuhandest (1:1000). N-L haigusi võib esineda nii meestel kui naistel ning need võivad avalduda mistahes eas. Mõnikord on imik kaasasündinud haiguse tõttu juba sündides nõrk. Vanemaks saades ei pruugi seisund halveneda, vaid nõrkus püsib. Mõned haigused tulevad esile just kas lapsepõlves, noorus- või täisea vältel. On haigusi, mis võivad kogu elu vältel jääda peaaegu märkamatuks. Enamusel N-L haigetest on liikumine raskendatud. Osal niivõrd, et nad ei ole suutelised ise liikuma ja vajavad ratastooli.

Kuigi igal N-L haigusel on talle iseloomulik kulg ja progresseerumine, võib sama haigus erinevatel inimestel olla vägagi erinev. Mõne haiguse (nt. müasteenia) puhul enesetunne kord halveneb, siis jälle paraneb. Nii liigne füüsiline kui vaimne ülepinge võivad haigete enesetunnet halvendada.

N-L haiguste diagnoosimisel on abiks närvi ja lihase funktisooni uuring, kahjustatud lihasest või närvist võetud proovitükkide uurimine ning vereanalüüsid, mille järgi saab kindalks teha lihase kahjustust või närvi-lihase ülekandele vastu töötava ebanormaalse valgu-antikeha olemasolu.

 

Ravi
Üksikute N-L haiguste puhul on olemas spetsiifiline ravi, millega haigusnähud võivad taanduda ning jõud taastuda, kuid soodumus taaskordumiseks jääb.

Nende haiguste jaoks, millele ei ole veel leitud spetsiifilist teraapiat, on olemas ravivõtted, mis seisundit leevendavad. Olulised on õige toitumine ja kehaline koormus, ravivõimlemine, tegelusteraapia, hingamisabi ja kõneravi. Hingamisteede haigustesse haigestumise korral tuleb N-L haigeid eriti hoolikalt ravida, kuna hingamislihaste nõrkus rasekendab paranemist.

Registreerimine

 

Registreerimine
eriarsti vastuvõtule

731 9100