{"id":19,"date":"2022-11-14T10:01:01","date_gmt":"2022-11-14T10:01:01","guid":{"rendered":"http:\/\/localhost\/?page_id=19"},"modified":"2023-12-19T12:05:45","modified_gmt":"2023-12-19T10:05:45","slug":"infomaterjalid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/","title":{"rendered":"Infomaterjalid"},"content":{"rendered":"\n

Kliinikumi patsiendiinfo andmebaas<\/a><\/p>\n\n\n\n

Neuroloogilised haigused<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tNeurodegeneratiivsed haigused<\/span><\/div>

Neurodegeneratiivseteks haigusteks nimetatakse neuroloogilisi haigusi, mille puhul hakkavad h\u00e4vinema ajus olevad n\u00e4rvirakud ehk neuronid. Et neuronid \u00fcldiselt ei taastu ega regenereeru, ei ole neurodegeneratiivseid haigusi v\u00f5imalik v\u00e4lja ravida. Haiguse progresseerudes suureneb n\u00e4rvirakkude degeneratsioon, l\u00f5puks neuronid h\u00e4vinevad. Selle k\u00e4igus v\u00f5ivad tekkida erinevad liigutus-, k\u00f5ne- ja tasakaaluh\u00e4ired ning m\u00e4luh\u00e4ired kuni dementsuseni.
Neurodegeneratiivsete haiguste seas tuntakse erinevate liigutush\u00e4iretega haigusi, mis on seotud peaaju s\u00fcvastruktuurides asuvate n\u00e4rvituumade, basaalaganglionide ja nendevaheliste juhteteede funktsioonide h\u00e4iretega. Liigutusi v\u00f5ib olla liiga v\u00e4he, sellisel juhul kirjeldatakse neid haigusi parkinsonistliku s\u00fcndroomina. K\u00f5ige sagedasem haigus sellest grupist on idiopaatiline Parkinsoni t\u00f5bi.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tParkinsoni t\u00f5bi<\/span><\/div>

Parkinsoni t\u00f5bi on levinuim liikumish\u00e4iret p\u00f5hjustav krooniline ja progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mida p\u00f5eb umbes 1% \u00fcle 60 aasta vanustest inimestest. Haiguse juhtivaks patoloogiliseks muutuseks on dopaminergiliste neuronite kadu keskajus musttuumas ning intrats\u00fctoplasmaatiliste inklusioonkehakeste (Lewy kehakeste) teke degenereeruvates rakkudes. T\u00e4nap\u00e4eval pole siiani kindlaid ja \u00fchtseid seisukohti, mis haigust vallandab. Juhtiv arvamus on, et haigus esineb \u00fclekaalukalt sporaadiliste e mitteperekondlike juhtudena, mis tulenevad keskkonna ja geneetiliste faktorite keerukatest interaktsioonidest.
Parkinsoni t\u00f5ve peamisteks avaldusteks on liigutuste aeglus ja kohmakus, lihasj\u00e4ikus, v\u00e4rin ning tasakaalu- ja k\u00f5nnakuh\u00e4ire. Lisaks v\u00f5ivad esineda m\u00e4lu-, meeleolu- ja uneh\u00e4ired, k\u00f5hukinnisus, uriinipidamatus, v\u00e4simus ja valu. Mittemotoorsed s\u00fcmptomid on patsiendi elukvaliteeti h\u00e4irivate n\u00e4htudena v\u00e4hemalt sama suure t\u00e4htsusega, kui liikumisega seotud kaebused. Teatud mittemotoorsed s\u00fcmptomid, eesk\u00e4tt depressioon, alanenud haistmismeel, k\u00f5hukinnisus ja uneh\u00e4ired, v\u00f5ivad esineda juba haiguse v\u00e4ga varajases faasis, aastaid enne klassikaliste s\u00fcmptomite ilmnemist.
Parkinsoni t\u00f5ve diagnoos on kliiniline - neuroloog kinnitab diagnoosi anamneesi ja kliinilise objektiivse leiu alusel. Parkinsoni t\u00f5ve ravi on s\u00fcmptomaatiline, haigust ennetada ega v\u00e4lja ravida pole v\u00f5imalik. Kliinilises praktikas kasutatavaimaks ja efektiivseimaks ravimiks on levodopa, mille k\u00f5rvaltoimena v\u00f5ivad pikaaegsel kasutamisel tekkida motoorsed komplikatsioonid (on-off fluktuatsioonid ja d\u00fcskineesiad). Suukaudsete antiparkinsonistlike ravimite hulka kuuluvad veel ka dopamiini agonistid, MAO-B inhibiitorid, amantadiin, antikolinergikumid ja COMT-inhibiitorid. Kuna tegemist on kroonilise progresseeruva haigusega, siis selle ravi kestab aastaid ja aeg-ajalt on vajalik raviskeemi korrigeerida. Kaugelearenenud Parkinsoni t\u00f5ve s\u00fcmptomaatiliseks raviks on T\u00dcK n\u00e4rvikliinikus kasutusel kolm invasiivset meetodit:
- nahaalune apomorfiin-pump
- levodopa-karbidopa intestinaalse geeli infusioon
- peaaju s\u00fcvastimulatsioon
Info Parkinsoni t\u00f5ve kohta:\u00a0www.parkinson.ee<\/a>.

\"Parkinsoni
\u00a0
\u00a0
Muu parkinsonism<\/strong>
Parkinsonistliku s\u00fcndroomiga v\u00f5ivad kulgeda veel peaaju degeneratsiooniga kulgevad haigused nagu multis\u00fcsteemne atroofia, kortikobasaalne s\u00fcndroom v\u00f5i supranukleaarne halvatus. M\u00f5nedel juhtudel v\u00f5ib parkinsonistlik s\u00fcndroom ilmneda elu jooksul tekkinud ajukahjustuse tagaj\u00e4rjel, n\u00e4iteks pikaajalise ravimite kasutamise tagaj\u00e4rjel, siis nimetatakse h\u00e4iret ravimindutseeritud s\u00fcndroomiks v\u00f5i toksiliseks kahjustuseks. Toksilist parkinsonismi v\u00f5ivad p\u00f5hjustada krooniline mangaani, vingugaasi, fenoolide v\u00f5i metanooli m\u00fcrgistus.
Vaskulaarse parkinsonismi puhul on tegemist v\u00e4ikeste veresoonte kahjustusega teatud aju piirkonnas.
H\u00fcperkineesid
M\u00f5nede haiguste puhul esineb liigutusi liiga palju v\u00f5i liigutused ei allu inimese tahtele. P\u00f5hjused v\u00f5ivad olla geneetilised, nt Huntingtoni t\u00f5ve v\u00f5i d\u00fcstoonia v\u00f5i m\u00f5ne ainevahetuse h\u00e4ire, nt Wilsoni t\u00f5ve, korral v\u00f5i seotud autoimmuunse haigusega. K\u00f5ik haigusjuhud vajavad kompleksset interdistsiplinaarset k\u00e4sitlust mitme valdkonna spetsialistidega (neuroloogid, geneetikud, immunoloogid, neurokirurgid), kes k\u00f5ik on T\u00dcK-s olemas.
Treemoril kui \u00fchel sagedaseimal neuroloogilisel motoorikah\u00e4irel on erinevaid t\u00fc\u00fcpe, mida eristatakse p\u00f5hiliselt nende avaldumisvormi ja sageduse j\u00e4rgi. Eristatakse rahutreemorit, aktsioonitreemorit, asenditreemorit ja kineetilist treemorit, mille alusel kirjeldatakse s\u00fcndroome. Kliinilist diagnoosimist t\u00e4psustab ENMG-uuring. S\u00f5ltuvalt treemorite vormist ja tremoroossest s\u00fcndroomist v\u00f5ib m\u00f5elda erinevatele haigustele. Paljusid treemoreid on v\u00f5imalik ravida.
Lisaks on d\u00fcstoonia ja treemori ravis v\u00f5imalik kasutada elektrilist ajustimulatsiooni, milleks sobivate haigete valik toimub neuroloogia ning edasine k\u00e4sitlus neurokirurgia osakonnas.
Harvematest haigustest v\u00f5ikski \u00e4ra m\u00e4rkida Huntingtoni t\u00f5be - geneetilist haigust, mille puhul tekib m\u00e4lu halvenemine ja kujunevad v\u00e4lja liikumish\u00e4ired, mis oluliselt segavad igap\u00e4evast elu. Huntingtoni t\u00f5vega inimesed ja nende pereliikmed v\u00f5ivad saada informatsiooni nii oma haiguse kohta, kui edasise elu korraldamiseks ka geneetikult.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMotoneuroni haigused<\/span><\/div>

Motoneuroniks nimetatakse n\u00e4rvirakke, mis paiknevad ajukoores, ajut\u00fcves v\u00f5i seljaaju eessarves, ja selle kiude, mis viivad n\u00e4rviimpulsse seljaajust lihastele. Ajukoores esinevaid motoneuroneid nimetatakse \u00fclemiseks motoneuroniks ning seljaajus ja ajut\u00fcves paiknevaid alumiseks motoneuroniks.
S\u00f5ltuvalt motoneuronite haaratusest eristatakse kliiniliste alavormidena primaarset lateraalskleroosi (PLS), progresseeruvat lihasatroofiat (PMA), progresseeruvat bulbaarparal\u00fc\u00fcsi (PBP) ning am\u00fcotroofilist lateraalskleroosi (ALS).

Am\u00fcotroofiline lateraalskleroos<\/strong>
Am\u00fcotroofiline lateraalskleroos on \u00fcks motoneuroni haiguste r\u00fchma kuuluv haigus, mille korral tekib seni teadmata p\u00f5hjustel lihasn\u00f5rkus ja lihaste k\u00f5hetumine. Tegemist on kiiresti progresseeruva n\u00e4rvis\u00fcsteemi haigusega, mille esinemise sagedus on umbes 6 juhtu 100 000 elaniku kohta.
ALSi korral on tegemist progresseeruva \u00fclemise ja alumise motoneuroni kahjustuss\u00fcndroomiga. Kuni 60-70% haigetest algab haigus spinaalsete n\u00e4htudega ehk tekib \u00fche k\u00e4e v\u00f5i jala n\u00f5rkus ning lihaste k\u00f5hetumine. \u00dclej\u00e4\u00e4nud juhtudel on tegemist bulbaarse algusega haigusega, mille korral tekib esmalt k\u00f5ne- ja neelamish\u00e4ire. Keskmine vanus ALS haigestumisel on 55 eluaastat.
Haiguse tekkep\u00f5hjus on siiani ebaselge, kuid erinevate uuringute alusel avaldub haigus suurema t\u00f5en\u00e4osusega vanemas eas, meestel sagedamini kui naistel ning sagedamini inimestel, kelle perekonnas on haigust varem esinenud.
Haigus v\u00f5ib kuni 90% juhtudest esineda sporaadiliselt ehk juhuslikult tekkinuna ning v\u00e4iksel osal patsientidest on p\u00f5hjuseks geenimutatsioonid. On kirjeldatud \u00fcle 150 erineva geeni, mis v\u00f5ivad olla seotud ALS haigestumisega. Diagnostika haiguse varases staadiumis osutub sageli keerukaks, sest s\u00fcmptomid v\u00f5ivad olla varieeruvad ja mittespetsiifilised. Keskmine aeg s\u00fcmptomite tekkest diagnoosini on 13-18 kuud.
Harvem esinev haigusvormi korral tekivad lihasn\u00f5rkus, lihaste k\u00f5hetumine, nahaalused valutud lihast\u00f5mblused ehk fastsikulatsioonid ja lihastoonuse langus. Samaaegselt v\u00f5ib ilmneda lihastoonuse t\u00f5us, elavad k\u00f5\u00f5lusperiostaalrefleksid ning patoloogilised refleksid.
Esmass\u00fcmptomiks v\u00f5ib olla \u00fche k\u00e4e v\u00f5i jala n\u00f5rkus, mida haiged m\u00e4rkavad siis, kui asjad ei p\u00fcsi enam k\u00e4es v\u00f5i tekivad komistamised ja kukkumised. Samal ajal m\u00e4rgatakse tavaliselt ka labak\u00e4te- ja jalgade lihaste k\u00f5hetumist ning kaalu langust. Esimeseks s\u00fcmptomiks v\u00f5ivad olla ka tahtmatud lihast\u00f5mblused. Kolmandikul tekib esmass\u00fcmptomina neelamis- ja k\u00f5neh\u00e4ire. K\u00f5ne muutub pudistavaks, h\u00e4\u00e4l vaikseks. Paaril protsendil haigetest avaldub haigus esmaselt hingamislihaste n\u00f5rkusega. Tavaliselt tekivad hingamish\u00e4ired siiski haiguse hilises staadiumis nagu ka k\u00f5nev\u00f5ime kadumine ning v\u00f5imetus neelata. Kognitiivseid h\u00e4ired esineb 20-50% haigetest, sealhulgas ka dementsuss\u00fcndroomi. Tavaliselt haigus progresseerub kiiresti. Erinevate ravimuuringute k\u00e4igus on p\u00fc\u00fctud leida ALS kulgu pidurdavat haigusespetsiifilist ravimit, kuid siiani on kogu maailmas kasutusel vaid \u00fcks ravim - rilusool, mille efekt on tagasihoidlik.
Info am\u00fcotroofilise lateraalskleroosi kohta: alseesti.wordpress.com\/mis-on-als\/.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tSclerosis multiplex ja teised dem\u00fceliniseerivad haigused<\/span><\/div>

Osakonnas tegeletakse k\u00f5igi p\u00f5letikuliste kesk- ja perifeerse n\u00e4rvis\u00fcsteemi ning n\u00e4rvi-lihashaiguste diagnostika ja raviga. Siia kuuluvad autoimmuunsed ja teised immuunvahendatud n\u00e4rvis\u00fcsteemi haigused, infektsioonidega seotud seisundid ning s\u00fcsteemsete haiguste neuroloogilised avaldused. Neuroimmunoloogiliste haiguste mehhanismid on erinevad ja nende ravi on tihti spetsiifiline. Pidevalt lisandub uusi immuunteraapia ja bioloogilise ravi v\u00f5imalusi. Ravitegevus on tihedalt seotud teadus- ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Toimuvad kliinilised uuringud, praegu valdavalt sclerosis multiplexi, kui \u00fche sagedasema keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi haarava p\u00f5letikulise haiguse valdkonnas.
Sclerosis multiplex (SM) on krooniline autoimmuun-p\u00f5letikuline haigus, mis kahjustab pea- ja seljaaju juhteteid isoleerivat m\u00fceliinikesta, aga ka n\u00e4rvirakke. Haiguse k\u00e4igus tekivad aju erinevates piirkondades p\u00f5letikukolded, mis aja jooksul armkoestuvad - sellest p\u00e4rineb haiguse ajalooline nimetus. SM avaldub enamasti noores t\u00e4iskasvanueas (20-40 eluaastat), seda esineb 1-2 inimesel 1000 inimese kohta, naistel ligi kaks korda sagedamini kui meestel. Haiguse tekkes m\u00e4ngivad rolli nii keskkonnategurid kui p\u00e4rilik eelsoodumus. Haiguse s\u00fcmptomeid on erinevaid, need s\u00f5ltuvad eelk\u00f5ige sellest, milliseid juhteteid kolded haaravad, s.o kollete asukohast ajus. Haigusel on mitmeid eri vorme, tavalisim on \u00e4genemistega kulg, kuid on ka progresseeruva kuluga vorme, kusjuures v\u00f5ib esineda \u00e4genemistega vormi \u00fcleminek progresseeruvaks. SM s\u00fcmptomid ja kulg on erinevatel haigetel erinevad ja ka haiguse raskus v\u00f5ib indiviiditi suuresti varieeruda. Diagnoosimisel kasutatakse lisaks neuroloogilisele l\u00e4bivaatusele pea- ja seljaaju MRT-uuringut, seljaajuvedeliku- ja vereanal\u00fc\u00fcse, vajadusel t\u00e4iendavaid muid uuringuid. Haiguse kulgu m\u00f5jutavaid p\u00fcsiravi v\u00f5imalusi on erinevaid, nende valik s\u00f5ltub muuhulgas haiguse aktiivsusest, ravimite v\u00f5imalikest k\u00f5rvaltoimetest. Ravimitega saab m\u00f5jutada valdavalt just p\u00f5letikulist komponenti, mist\u00f5ttu soovitatakse raviga alustada varakult, et haiguse progresseerumist pidurdada ja edasi l\u00fckata. \u00c4genemiste korral saab kasutada veenikaudset ravi met\u00fc\u00fclprednisolooniga (hormoonpreparaat), mis aitab haiguse aktiivsust alla suruda.

\"SM
Aju dem\u00fcelinisatsioonikolded\u00a0sclerosis multiplexi<\/em>\u00a0korral
\u00a0
Neuromyelitis optica (NMO) spektri haigused on sarnased sclerosis multiplexile ja ajalooliselt ongi selle r\u00fchma haigusi peetud sclerosis multiplexi alavormideks, kuid need on viimasest harvemesinevad ja nende autoimmuunne mehhanism on teistsugune. Ka NMO korral esinevad \u00e4genemised, mille k\u00e4igus tekivad pea- ja seljaajus m\u00fceliinikahjustusega (nn dem\u00fceliniseerivad) p\u00f5letikukolded, kuid siin on m\u00f5nev\u00f5rra eelistatumalt haaratud seljaaju, ajut\u00fcvi ja n\u00e4gemisn\u00e4rvid. Ka NMO korral kasutatakse diagnoosimiseks sarnaseid uuringuid nagu sclerosis multiplexi puhul, lisaks m\u00e4\u00e4ratakse t\u00e4iendavalt haigusspetsiifilisi antikehi. Ravivalikuid NMO korral on m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem kui sclerosis multiplexi korral, \u00e4genemiste ravis kasutatakse veenikaudselt met\u00fc\u00fclprednisolooni, mis aitab haiguse p\u00f5letikulist aktiivsust maha suruda. Samuti saab kasutada mitmeid s\u00fcmptomeid leevendavaid ravimeid. Patsiendid on pideval j\u00e4lgimisel ja vajadusel saavad haiglapersonaliga otse kontakteeruda.
Info sclerosis multiplexi kohta:\u00a0www.smk.ee<\/a><\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tPeavalu<\/span><\/div>

Peavalu on inimese k\u00f5ige levinum tervisekaebus, mille t\u00f5ttu tervishoius\u00fcsteemi poole p\u00f6\u00f6rdutakse. Peavalu on ka k\u00f5ige levinum puuet p\u00f5hjustav neuroloogiline s\u00fcndroom maailmas. Erinevaid peavalu diagnoose on v\u00e4ga palju, praegu eristatake \u00fcle 200 erineva peavalut\u00fc\u00fcbi. Peavalud saab jagada esmasteks ja teisesteks. Enamik peavalusid, mis rahvastikus esinevad, ongi esmased peavalud, st iseseisva haigusena esinevad peavalud, nt migreen, pinget\u00fc\u00fcpi peavalu v\u00f5i trigeminaalautonoomsed peavalud. Oluliselt v\u00e4iksem osa peavaludest on p\u00f5hjustatud muust, n\u00e4iteks veresoonte, immuuns\u00fcsteemi, infektsioon- v\u00f5i kasvajalistest haigustest.
T\u00dcK n\u00e4rvikliinikus tegutsev Peavalukliinik vastab Euroopa Peavalu F\u00f6deratsiooni kriteeriumite alusel k\u00f5ige k\u00f5rgema ehk III astme peavalukeskusele, sest siin on v\u00f5imalused ravida nii \u00e4gedaid erakorralisi peavalusid statsionaarselt, kui ka anda ambulatoorset spetsialiseeritud peavalu-alast abi. Peavalukliinikus t\u00f6\u00f6tab 2 peavaluarsti, 2 peavalu\u00f5de ja peavalups\u00fchholoog. Peavalukliiniku \u00fclesandeks on diagnoosida ja ravida k\u00f5iki peavalus\u00fcndroome, sealjuures vajadusel rakendada sobivaid lisauuringuid. P\u00f5hiline lisauuring, mida vajatakse, on magnetresonantstomograafia koos v\u00f5i ilma angiograafiata, kuid erijuhtudel kasutatakse ka muid meetodeid, sh lumbaalpunktsiooni. Lihtne, aga v\u00e4ga oluline t\u00f6\u00f6riist peavalukliiniku igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s, on peavalup\u00e4evik.
N\u00e4rvikliiniku peavalumeeskond tegeleb ka mitmete teadusprojektidega, sh uuritakse peavalude levimust ja sellega seostuvaid riskifaktoreid, teaduslikult hinnatakse erinevate ravimodaalsuste efektiivsust peavalude ravis, sh uusi farmakoloogilise ravi v\u00f5imalusi. Peavalukliiniku spetsialistid koolitavad nii neurolooge, kui teiste erialade peavaludega tegelevaid spetsialiste. T\u00dcK Peavalukliiniku arstid teevad laiap\u00f5hjalist koost\u00f6\u00f6d teiste riikide kolleegide, keskuste ja organisatsioonidega, sh osalevad peavaluteemaliste Euroopa ravi- ja diagnostikajuhiste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises.
Info peavalude kohta:\u00a0peavalu.ee<\/a>.
\u00a0
\"2015
Peavalude erinevad t\u00fc\u00fcbid (pilt:\u00a0peavalu.ee<\/a>)<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tNeuroinfektsioonid<\/span><\/div>

N\u00e4rvis\u00fcsteem, mis koosneb pea- ja seljaajust ning perifeersetest n\u00e4rvidest, on v\u00e4liste m\u00f5jude eest kolju, l\u00fclisamba ja immuuns\u00fcsteemi poolt \u00fcsna h\u00e4sti kaitstud. Sellegipoolest v\u00f5ivad viirused, bakterid v\u00f5i parasiidid immuuns\u00fcsteemist l\u00e4bi tungida ning p\u00f5hjustada n\u00e4rvis\u00fcsteemi p\u00f5letikku ehk neuroinfektsiooni.
T\u00fc\u00fcpilisemateks neuroinfektsioonideks on: meningiit (ajukelmep\u00f5letik), ajuabstsess, entsefaliit (ajukoe p\u00f5letik), m\u00fceliit (seljaaju p\u00f5letik), entsefalom\u00fceliit (pea- ja seljaaju p\u00f5letik). Nii keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kui perifeersete n\u00e4rvide kahjustust v\u00f5ivad p\u00f5hjustada veel Lyme'i t\u00f5bi (neuroborrelioos), HIV, s\u00fc\u00fcfilis ja tuberkuloos.
Immuunosupressioon nii v\u00e4hihaigetel, siirdatud elundi v\u00f5i autoimmuunhaigusega patsientide puhul v\u00f5ib p\u00f5hjustada nn oportunistlike haigustekitajate arvu kasvu keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi p\u00f5letiku p\u00f5hjustajate hulgas. V\u00e4ga harvade p\u00f5hjustena v\u00f5ivad keskn\u00e4rvis\u00fcsteemis tekkida autoimmuunsed p\u00f5letikud ja prioonhaigused.
\u00c4ge keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi infektsioon v\u00f5ib vajada intensiivravi t\u00f5usnud intrakraniaalse r\u00f5hu v\u00f5i epileptilise staatuse k\u00e4sitluseks.
M\u00f5nede neuroinfektsioonide v\u00e4ltimiseks on v\u00f5imalik vaktsineerida, n\u00e4iteks Hemofiilus-meningiidi ja puukentsefaliidi vastu.
Puukentsefaliit on puukidega leviv keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi viiruslik haigus, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada meningoentsefaliiti, kulgeda raskelt ning j\u00e4tta p\u00fcsivad j\u00e4\u00e4kn\u00e4hud. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, kuid haigusest hoidumiseks on olemas t\u00f5hus ja ohutu vaktsiin. Eesti on puukentsefaliidi endeemiline piirkond, mist\u00f5ttu on puugihammustuse v\u00e4ltimiseks oluline alati p\u00e4rast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollida puukide suhtes kogu kehapiirkonda (sh k\u00f5rvataguseid, kaenlaaluseid), kanda looduses viibides heledaid pikkade k\u00e4iste ja p\u00fcksis\u00e4\u00e4rtega riideid, panna p\u00fcksis\u00e4\u00e4red sokkide v\u00f5i jalan\u00f5ude sisse ning vajadusel kasutada putukat\u00f5rjevahendeid. Vaktsineerimine koosneb kolmest s\u00fcstist, millest kaks esimest tehakse 1-3 kuulise vahega ning kolmas aasta hiljem. Puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist soovitatakse teha iga kolme kuni viie aasta j\u00e4rel. Lapsi vaktsineeritakse alates \u00fche aasta vanusest.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tEpilepsia<\/span><\/div>

Epilepsia on keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi krooniline haigus, mille v\u00e4ljenduseks on korduvad epileptilised hood ja nende hoogudega seotud neurobioloogilised, ps\u00fchholoogilised ja sotsiaalsed tagaj\u00e4rjed. Epileptilisi hooge p\u00f5hjustab peaaju n\u00e4rvirakkude s\u00fcnkroonne, \u00fclem\u00e4\u00e4rane aktivatsioon, mis katkestab l\u00fchikeseks ajaks aju normaalse tegevuse. Epileptilise hoo ajal v\u00f5ib inimese k\u00e4itumine muutuda ebaadekvaatseks, \u00fcmbritseva keskkonna taju v\u00f5ib olla h\u00e4iritud, sageli v\u00f5ivad kaasneda t\u00f5mblused ja lihaskrambid. Hoogudevahelisel perioodil on inimene reeglina t\u00e4iesti terve oma tavaliste v\u00f5imete ja vajadustega. Epileptiliste hoogude \u00e4ra hoidmiseks kasutatakse antiepileptilisi ravimeid, mida tuleb v\u00f5tta regulaarselt pikema perioodi jooksul.
Epilepsia tekkep\u00f5hjused v\u00f5ivad olla geneetilised v\u00f5i omandatud ajukahjustuse tagaj\u00e4rjel. Levinumateks omandatud ajukahjustuse p\u00f5hjusteks on ajutrauma, aju vereringe h\u00e4ire v\u00f5i kasvaja, infektsioon, m\u00fcrgistus, raseduse v\u00f5i s\u00fcnnituse ajal tekkinud ajukahjustus. Sageli ei olegi kindlat epilepsia p\u00f5hjust v\u00f5imalik kindlaks m\u00e4\u00e4rata.
Epilepsia diagnoos pannakse kliinilise pildi (hoogude) alusel, kuid abiks on sellised uuringud nagu aju elektriline uuring - elektroentsefalograafia ja aju visualiseeriv uuring - magnetresonantstomograafia (MRT). Epilepsiat p\u00f5deval inimesel on teatud piirangud mootors\u00f5iduki juhtimise osas.
Abi andmine epileptilise hoo ajal
Suured (ehk generaliseerunud) hood lakkavad tavaliselt iseenesest umbes 1 - 5 minuti m\u00f6\u00f6dudes.
J\u00e4\u00e4ge ise rahulikuks!
Kui ilmnevad hoo eeltunnused (juhul, kui neid on), asetage haige voodile v\u00f5i p\u00f5randale ja l\u00f5dvendage riideid, eriti s\u00e4rgikaelust.
Segase k\u00e4itumise olemasolul suunake haige l\u00e4hedastest ohtlikest piirkondadest eemale (s\u00f5iduteest, veekogust, kukkumisv\u00f5imalustest, teravatest objektidest jms).
Vaadake kella, p\u00fc\u00fcdke v\u00e4lja selgitada, kaua on hoog kestnud. J\u00e4lgige haiget rahulikult teadvuse taastumiseni.
Krambi j\u00e4rel teadvusetult puudub haigel k\u00f6ha- ja neelamisrefleks. Haige v\u00f5ib sellises seisundis t\u00f5mmata hingetorusse s\u00fclge v\u00f5i oksemasse. P\u00f6\u00f6rake ta k\u00fclili, pange ta kindlalt sellesse asendisse lebama.
P\u00e4rast hoogu on haige pisut uimane, v\u00f5ib-olla unine. \u00c4rge teda segage, las lamab (magab) rahulikult. Harva v\u00f5ib p\u00e4rast hoogu esineda ka rahutus. Sel juhul oodake samuti rahulikult kuni see m\u00f6\u00f6dub.
Mida mitte teha:
T\u00e4helepanu! Mitte panna midagi suhu! Arvamus, et midagi tuleb hammaste vahele panna, on t\u00e4iesti vale! Keeldehammustus, kui seda \u00fcldse esineb, toimub kohe hoo alguses ja v\u00e4ga suure j\u00f5uga. Selle \u00e4rahoidmiseks ei saa midagi teha ja see pole enamasti ohtlik. K\u00fcll aga on midagi k\u00f5va suhu pannes oht hambaid murda, inimest oksele ajada, suud vigastada.
\u00c4rge p\u00fc\u00fcdke kangestunud lihaseid \"lahti murda\".
\u00c4rge pakkuge haigele hoo ajal juua. \u00c4rge valage haigele vett peale.
\u00c4rge p\u00fc\u00fcdke teda elustada.
\u00c4rge p\u00fc\u00fcdke l\u00f5dva teadvusetuse staadiumis haiget \u00e4ratada raputamise, kloppimise v\u00f5i nuuskpiirituse nuusutada andmisega. See on lihtsalt kasutu.
Kiirabi on vaja kutsuda, kui
- hoo krambi osa on kestnud \u00fcle 10 minuti;
- haige ei ole teadvusele tulnud 30 minuti jooksul;
- \u00fchele hoole j\u00e4rgneb teine hoog 60 minuti jooksul;
- hoog on toimunud esimest korda elus;
- haige on end tugevalt vigastanud.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tInsult<\/span><\/div>

Insult kui raske invaliidistav haigus on surmap\u00f5hjuste hulgas teisel ning puude p\u00f5hjustajana esimesel kohal maailmas. Insulti haigestuvad k\u00fcll sagedamini vanemaealised, kuid ligi 25% k\u00f5ikidest insultidest tekib alla 50-aastastel isikutel. Tartus l\u00e4bi viidud rahvastikup\u00f5histe haigestumusuuringute andmetel on eluesmase insuldi haigestumus noortel t\u00e4iskasvanutel suurem kui paljudes teistes Euroopa riikides.
T\u00dcK n\u00e4rvikliinikus on olemas k\u00f5ik v\u00f5imalused insuldi kaasaegseks k\u00e4sitluseks. On v\u00e4ga oluline, et k\u00f5ik insuldipatsiendid p\u00f6\u00f6rduksid abi saamiseks kohe, sest akuutset ravi on v\u00f5imalik rakendada vaid v\u00e4ga varajases insuldi staadiumis: trombol\u00fc\u00fcsravi ja trombektoomiat tehakse ainult esimeste tundide jooksul haigestumise algusest.
Insuldi kaks peamist alavormi on isheemiline insult ehk ajuinfarkt ja hemorraagiline insult ehk ajuveresoone l\u00f5hkemine. Isheemilise insuldi p\u00f5hjuseks on aju verega varustava arteri sulgumine kas tromboosist (kaela- v\u00f5i ajuarteris moodustub tromb ehk vereh\u00fc\u00fcve, mis takistab verevoolu ajju) v\u00f5i embolist (s\u00fcdames v\u00f5i kaelaarteris tekkinud tromb), mis kantakse verevooluga aju veresoontesse, kus see takistab verevoolu). Hemorraagilise insuldi korral l\u00f5hkeb aju pinnal paiknev veresoon (tekib verejooks aju \u00fcmbritsevate kestade vahel ehk subarahnoidaalne hemorraagia) v\u00f5i ajusisene veresoon (tekib ajusisene verevalum ehk intratserebraalne hemorraagia).
Insuldi sagedaimad s\u00fcmptomid on j\u00e4rsku tekkinud \u00fche kehapoole (k\u00e4e, jala, suunurga) n\u00f5rkus, \u00fche kehapoole tuimus, k\u00f5neh\u00e4ire, aga ka tasakaaluh\u00e4ire v\u00f5i tugev peavalu. Insuldis\u00fcmptomite tekkimisel tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi helistades telefonile 112!
Kui verevool ajju on takistatud v\u00e4ga l\u00fchikest aega, on tegemist transitoorse isheemilise atakiga (TIA), mille korral v\u00f5ivad esineda k\u00fcll samad s\u00fcmptomid, kuid need kaovad t\u00e4ielikult 24 tunni jooksul. TIA korral on suur risk ajuinfarkti tekkeks ning ka sel juhul tuleks koheselt kutsuda kiirabi v\u00f5i p\u00f6\u00f6rduda EMO-sse.
Insuldi taastusravi peaks algama v\u00f5imalikult vara, selles on oluline nii arsti, insuldi\u00f5e, f\u00fcsioterapeudi kui logopeedi roll. Insuldipatsiendi ravi eeldab head meeskonnat\u00f6\u00f6d, mis T\u00dcK n\u00e4rvikliinikus on tagatud v\u00f5imalikul parimal tasemel Eestis.
Insuldi ennetamise, ravi ja erinevate insuldiga seotud teemadega on v\u00f5imalik tutvuda internetis T\u00dcK neuroloogide koostatud lehek\u00fcljel www.insult.ee.
T\u00dcK n\u00e4rvikliiniku arstid teevad teaduslikku koost\u00f6\u00f6d teiste riikide kolleegide, keskuste ja organisatsioonidega, sh osalevad insulditeemaliste Euroopa ravijuhendite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises ja kliinilistes uurimisprojektides.
\u00a0
\"infarkt\"\u00a0
Isheemiline ajuinfarkt
\u00a0
\"ICH\"
Intrakraniaalne hemorraagia
(ajusisene verevalandus)\u00a0<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tLihas- ja neuromuskulaarse \u00fclejuhte haigused ning perifeersed neuropaatiad<\/span><\/div>

Neuromuskulaarsed haigused haaravad perifeerseid n\u00e4rve ja lihaseid. Haiged v\u00f5ivad olla n\u00e4rvid, mis annavad lihasele k\u00e4su kokku t\u00f5mbuda, lihased ise v\u00f5i hoopis n\u00e4rvi ja lihase vahelised \u00fchendused.
Neuromuskulaarsed haigused jagatakse 5 r\u00fchma:
1. Spinaalne lihasatroofia ja teised motoneuroni haigused
2. N\u00e4rvijuurte haigused
3. Perifeersete n\u00e4rvide haigused
4. Neuromuskulaarse \u00fclekande haigused
5. Lihase haigused
Neuromuskulaarse \u00fclekande h\u00e4ired: m\u00fcasteenia
P\u00f5hiliseks neuromuskulaarse \u00fclekande haiguseks on m\u00fcasteenia.<\/strong> See on haigus, mida iseloomustab skeletilihaste vahelduv v\u00e4simine. Haigus v\u00f5ib haarata v\u00e4ga erinevaid lihasgruppe, sageli on esmaseks kaebuseks silmalaugude allavajumine v\u00f5i kahelin\u00e4gemine (silmaliigutajalihaste n\u00f5rkusest). Kaebuseks pole tundlikkush\u00e4ire. Enamasti on lihasv\u00e4simus p\u00e4eva jooksul varieeruv, olles enam v\u00e4ljendunud p\u00e4eva teises pooles ja lihaste koormamise j\u00e4rgselt. Haiguse p\u00f5hjuseks on immuunvahendatud n\u00e4rvi ja lihase vahelise \u00fclekande h\u00e4irumine. See t\u00e4hendab, et keha immuuns\u00fcsteem hakkab tootma antikehasid neuromuskulaarse \u00fchenduse ehk s\u00fcnapsi struktuuride vastu (atset\u00fc\u00fclkoliini retseptori vastased antikehad, lihas-spetsiifilise kinaasi vastased antikehad). Samuti v\u00f5ib haigus olla kaasas\u00fcndinud ja s\u00fcnapsi ei t\u00f6\u00f6ta geneetilise defekti t\u00f5ttu. Omandatud m\u00fcasteenia esineb enam noorematel naistel ning teine haigestumuse t\u00f5us esineb meeste hulgas seitsmendal v\u00f5i kaheksandal eludekaadil.
Harva v\u00f5ib olla neuromuskulaarse \u00fclekande h\u00e4ire p\u00f5hjuseks ka kasvajalise protsessi vastuseks tekkinud autoimmuunne reaktsioon v\u00f5i toidum\u00fcrgistust tekitava bakteri toodetav n\u00e4rvim\u00fcrk botulismitoksiin.
M\u00fcasteenia diagnoosimisel on oluline haiguse pilt, positiivne v\u00e4simustest, autoantikehade esinemine ja kinnitav neurof\u00fcsioloogiline uuring.
Haigus ise pole v\u00e4lja ravitav, kuid sellele leidub ravi, mis kaebusi leevendab ja parandab elukvaliteeti. Lisaks ravimitele, mis parandavad n\u00e4rvi ja lihase \u00fchendust, kasutatakse veel immuuns\u00fcsteemi kontrollivaid ravimeid, harkn\u00e4\u00e4rme operatiivset eemaldamist ehk t\u00fcmektoomiat ja vereplasma puhastamist v\u00f5i immuunglobuliini asendusravi. Kliinikumis j\u00e4tkub koost\u00f6\u00f6s teiste Euroopa riikidega teadusuuring m\u00fcasteenia mehhanismide uurimiseks.
\"s\u00fcnaps\"
S\u00fcnaps
Joonise autor Maarika Liik
\u00a0
Lihashaigused (m\u00fcopaatiad) haaravad neuromuskulaarsete haiguste viimast l\u00fcli, lihast. Esimeste kaebuste avaldumise aeg on v\u00e4ga erinev s\u00f5ltudes haiguse p\u00f5hjusest. Suur osa m\u00fcopaatiaid on geneetilise p\u00e4ritoluga (lihasd\u00fcstroofiad, kaasas\u00fcndinud m\u00fcopaatiad, kanalopaatiad, mitokondriaalsed m\u00fcopaatiad ja metaboolsed m\u00fcopaatiad). Omandatud m\u00fcopaatiate p\u00f5hjuseks v\u00f5ivad olla m\u00fcrgid (alkohol, ravimid), autoimmuunsed haigused, infektsioonid, ainevahetush\u00e4ired (nt kilpn\u00e4\u00e4rme \u00fcle-\/alatalitlus). Kaebuseks on haigestunud lihaste n\u00f5rkus, valu, k\u00f5hetumine, krambid. Lihaste haaratuse muster on erinev: m\u00f5nel n\u00e4olihased, kaelalihased, j\u00e4semete kehat\u00fcvele l\u00e4hemad osad (proksimaalsed) v\u00f5i kaugemad (distaalsed) lihased v\u00f5i hoopis silmaliigutaja-lihased.
Lihashaiguste diagnoosimisel on sageli vajalikuks uuringuks m\u00fcograafia, kus n\u00f5elelektroodiga uuritakse lihase elektrilist aktiivsust. Tihti on t\u00e4psustamiseks vajalik ka lihasbiopsia, mida uuritakse spetsiaalsete v\u00e4rvingutega, et selgitada lihaste kahjustuse mustrit.
Geneetiliste lihashaiguste ravi on t\u00e4na suures osas s\u00fcmptomaatiline, ehk leevendatakse s\u00fcmptomeid, sest esmase geenivea parandamine pole veel praktikas v\u00f5imalik. Ainevahetushaiguste korral on t\u00e4htis hormoonide asendus, kaasas\u00fcndinud metaboolseid haigusi saame me ravida dieedi ning puuduvate ens\u00fc\u00fcmide asendusega. P\u00f5letikuliste m\u00fcopaatiate ehk m\u00fcosiitide raviks on immuuns\u00fcsteemi allasurumine v\u00f5i korrigeerimine, toksiliste lihashaiguste korral aine tarvitamise l\u00f5petamine.
Perifeersete n\u00e4rvide haigused ehk neuropaatiad v\u00f5ib jagada v\u00e4ga erinevalt. Nii v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida \u00fche (mononeuropaatia) v\u00f5i mitme n\u00e4rvi haigustest (pol\u00fcneuropaatia), \u00e4gedatest v\u00f5i kroonilistest, aksonaalsetest v\u00f5i dem\u00fceliniseerivatest, geneetilistest v\u00f5i omandatud neuropaatiatest. Kui mononeuropaatia p\u00f5hjuseks on trauma v\u00f5i surve \u00fchele n\u00e4rvile (nt mediaann\u00e4rvi ehk keskpidise n\u00e4rvi kahjustus karpaalkanali ahenemisest ja survest n\u00e4rvile), siis pol\u00fcneuropaatiate p\u00f5hjuseid on oluliselt rohkem. Paljusid n\u00e4rve korraga v\u00f5ib kahjustada teine s\u00fcsteemne haigus (nt diabeet, erinevad reumatoloogilised haigused), infektsioonid (HIV, puukborrelioos, herpesviirus), ainete puudus (B1, B6, B12 vitamiinid), m\u00fcrgid (alkohol, ravimid, metallid), organismi enese immuuns\u00fcsteem (Guillain-Barr\u00e9 s\u00fcndroom, multifokaalne motoorne neuropaatia) v\u00f5i geneetiline defekt, mis takistab n\u00e4rvi normaalset funktsioneerimist. Kaebusteks on tundlikkush\u00e4ired, valu, n\u00f5rkus, aga v\u00f5ib esineda ka s\u00fcdamet\u00f6\u00f6, higistamise ja sooletegevuse h\u00e4ireid. K\u00f5ige sagedasem pol\u00fcneuropaatia p\u00f5hjustaja on diabeet - umbes 2\/3 diabeediga patsientidest esineb ka pol\u00fcneuropaatia.
Haiguse diagnoosimisel on olulised kaebused, kliiniline pilt ning abistavaks on elektroneurograafia uuring, millega hinnatakse n\u00e4rvide elektrijuhtivust. Neuropaatiate ravi s\u00f5ltub haiguse p\u00f5hjusest - \u00e4gedate immuunvahendatud pol\u00fcneuropaatiate korral immuuns\u00fcsteemi m\u00f5jutav ravi, ainevahetushaiguste korral asendusravi v\u00f5i defitsiidi korrigeerimine, vitamiinide taseme normaliseerimine, f\u00fc\u00fcsilise surve korral operatiivne sekkumine n\u00e4rvi vabastamiseks.
<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tDementsused<\/span><\/div>

Dementsus on m\u00e4lu, vaimsete v\u00f5imete ja igap\u00e4evategevustega toimetuleku s\u00fcvenev halvenemine niiv\u00f5rd, et inimene vajab k\u00f5rvalist abi. Dementsus v\u00f5ib esineda mitmete erinevate n\u00e4rvis\u00fcsteemi kahjustuste korral, n\u00e4iteks neurodegeneratiivsete haiguste puhul (Alzheimeri t\u00f5bi, frontotemporaalne dementsus, Lewy kehakeste dementsus jne), peaaju kasvajate, krooniliste peaaju traumade v\u00f5i korduvate ajuinfarktide t\u00f5ttu. Dementsuse k\u00e4sitlemisel on k\u00f5ige olulisem diagnoos, sest see annab v\u00f5imaluse otsustada ravi \u00fcle. Et dementsuse puhul esineb nii neuroloogilisi kui ka k\u00e4itumish\u00e4ireid, siis on oluline mitmete erinevate valdkonna spetsilistide (neurops\u00fchholoog, neuroloog, ps\u00fchhiaater, logopeed, vajadusel geneetik) koost\u00f6\u00f6.
Seoses rahvastiku vananemisega kasvab neurodegeneratiivsete n\u00e4rvihaiguste sagedus, dementsusega kulgevatest haigustest on k\u00f5ige sagedasem Alzheimeri t\u00f5bi (sagedusega kuni 800 juhtu 100 000 elaniku kohta). Alzheimeri t\u00f5ve k\u00e4sitluse kohta on avaldatud 2018. a patsiendijuhend aadressil
www.ravijuhend.ee\/patsiendivarav\/juhendid\/128\/info-alzheimeri-tovega-inimestele-ja-nende-lahedastele.
Harvem esinevatest haigustest esineb frontotemporaalset dementsust - neurodegeneratiivne haigus, mille puhul n\u00e4rvirakkude kahjustus algab otsmiku- ja oimusagatest. Haigetel esineb sageli k\u00e4itumish\u00e4ireid, k\u00f5ne taandarengut ja hilisemas staadiumis m\u00e4luh\u00e4ire. Haigus esineb reeglina vanuses 40-60 eluaastat, paljudel juhtudel on tegemist geneetilise haigusega ja sel juhul on vajalik geneetiline n\u00f5ustamine.
Lisaks v\u00f5ib dementsuste kohta leida infot: www.dementsus.ee<\/a> . <\/p><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n\n\n

Neurokirurgilised haigused<\/strong><\/h3>\n\n\n
\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tVaskulaarne neurokirurgia<\/span><\/div>

Vaskulaarne neurokirurgia tegeleb pea- ja seljaaju vereringe h\u00e4irete raviga.
Neurokirurgilise ravi objektiks on:
subarahnoidaalne hemorraagia v. intratserebraalne hematoom ajuarterite aneur\u00fcsmi ruptuurist
mitteruptureerunud ajuarterite aneur\u00fcsmid
arteriovenoossed malformatsioonid (AVM)
arteriovenoossed fistulid
kavernoomid
ajusisesed hematoomid jt.
Neurovaskulaarsete haiguste ravis on kasutusel nii mikrokirurgilised kui endovaskulaarsed ravimeetodid. Keeruliste neurovaskulaarsete kahjustuste raviks teostatakse ka peaaju revaskulariseerivaid operatsioone (ekstra-intrakraniaalsed anastomoosid).<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tSpinaalne neurokirurgia<\/span><\/div>

Spinaalne neurokirurgia<\/strong>\u00a0on suunatud l\u00fclisamba haiguste ravile.
Suurem osa l\u00fclisamba neurokirurgilistest operatsioonidest on seotud n\u00e4rve kahjustavate haiguste raviga (nt. l\u00fclivaheketta e. diski prolaps, selgrool\u00fclide murd v\u00f5i kasvaja). Meie kirurgid tegelevad igap\u00e4evaselt l\u00fclisamba kaela-, rinna- ja nimmeosa haigustega. Kirurgiliste operatsioonide alla kuuluvad nii v\u00e4heinvasiivsed protseduurid, kui ka kompleksne spinaalne instrumenteerimine.
K\u00f5ige sagedasemad haigused:
degeneratiivne diski haigus, diski prolaps
l\u00fclisamba kanali stenoos
l\u00fclisamba ja seljaaju kasvajad
m\u00fcelopaatia
radikulopaatia
spond\u00fclolistees
l\u00fclisamba ja seljaaju trauma
l\u00fclisamba ja seljaaju arengulised h\u00e4ired
\"failed back\" s\u00fcndroom
l\u00fclisamba infektsioonid<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tNeuroonkoloogia<\/span><\/div>

Neuroonkoloogia\u00a0tegeleb n\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajate diagnoosimise ja raviga: peaaju primaarsed ja metastaatilised kasvajad; seljaaju kasvajad; koljup\u00f5himiku, kraniaaln\u00e4rvide ja perifeersete n\u00e4rvide kasvajad.
K\u00f5ige sagedasemad n\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajad on:
metastaasid (teiste piirkondade kasvajate siirded ajus ja l\u00fclisambas)
glioomid (glioblastoom, astrots\u00fctoom, oligodendroglioom jt.)
meningioomid
schwannoomid
h\u00fcpof\u00fc\u00fcsi adenoomid
epend\u00fcmoomid
hemangioblastoomid
primitiivsed neuroektodermaalsed kasvajad (medulloblastoomid jt.)
\u00a0
Kasvajate raviga tegelevasse meeskonda kuuluvad neurokirurgid, onkoloogid (keemia- ja kiiritusravi), neuropatoloogid, radioloogid jt.
Operatsioonide teostamisel kasutame mitmeid kaasaegseid abimeetodeid, mis v\u00f5imaldavad v\u00f5imalikult maksimaalset ja turvalist kasvaja eemaldamist:
preoperatiivne funktsioonalne planeerimine (funktsionaalne MRT ja traktograafia)
stereotaktiline neuronavigatsioon
intraoperatiivne neuromonitoring
intraoperatiivne sonograafia
intraoperatiivne kasvajakoe visualiseermine 5-ALA fluorestsentsiga
endoskoopia.<\/p><\/div><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kliinikumi patsiendiinfo andmebaas Neuroloogilised haigused Neurokirurgilised haigused<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-19","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nInfomaterjalid - N\u00e4rvikliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Infomaterjalid - N\u00e4rvikliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinikumi patsiendiinfo andmebaas Neuroloogilised haigused Neurokirurgilised haigused\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"N\u00e4rvikliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-12-19T10:05:45+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/pildid\/tutvutus\/nknl\/Parkinsoni_t%C3%B5ve_pilt_1_EK.jpg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"21 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/infomaterjalid\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/infomaterjalid\\\/\",\"name\":\"Infomaterjalid - N\u00e4rvikliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/infomaterjalid\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/infomaterjalid\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/pildid\\\/tutvutus\\\/nknl\\\/Parkinsoni_t%C3%B5ve_pilt_1_EK.jpg\",\"datePublished\":\"2022-11-14T10:01:01+00:00\",\"dateModified\":\"2023-12-19T10:05:45+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/infomaterjalid\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/infomaterjalid\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/infomaterjalid\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/pildid\\\/tutvutus\\\/nknl\\\/Parkinsoni_t%C3%B5ve_pilt_1_EK.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/pildid\\\/tutvutus\\\/nknl\\\/Parkinsoni_t%C3%B5ve_pilt_1_EK.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/infomaterjalid\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Infomaterjalid\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/\",\"name\":\"N\u00e4rvikliinik\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Infomaterjalid - N\u00e4rvikliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Infomaterjalid - N\u00e4rvikliinik","og_description":"Kliinikumi patsiendiinfo andmebaas Neuroloogilised haigused Neurokirurgilised haigused","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/","og_site_name":"N\u00e4rvikliinik","article_modified_time":"2023-12-19T10:05:45+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/pildid\/tutvutus\/nknl\/Parkinsoni_t%C3%B5ve_pilt_1_EK.jpg","type":"","width":"","height":""}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"21 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/","name":"Infomaterjalid - N\u00e4rvikliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/pildid\/tutvutus\/nknl\/Parkinsoni_t%C3%B5ve_pilt_1_EK.jpg","datePublished":"2022-11-14T10:01:01+00:00","dateModified":"2023-12-19T10:05:45+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/pildid\/tutvutus\/nknl\/Parkinsoni_t%C3%B5ve_pilt_1_EK.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/pildid\/tutvutus\/nknl\/Parkinsoni_t%C3%B5ve_pilt_1_EK.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/infomaterjalid\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Infomaterjalid"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/","name":"N\u00e4rvikliinik","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"erkky","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/author\/erkky\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinikumi patsiendiinfo andmebaas Neuroloogilised haigused Neurokirurgilised haigused","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}