{"id":6057,"date":"2023-11-29T10:13:14","date_gmt":"2023-11-29T08:13:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/?page_id=6057"},"modified":"2023-12-19T09:44:09","modified_gmt":"2023-12-19T07:44:09","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/","title":{"rendered":"Ajalugu"},"content":{"rendered":"
\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tN\u00e4rvikliiniku juhatajad<\/span><\/div>

1920-1942 prof Ludvig Puusepp (3.12.1875-19.11.1942)
1942-1944 prof Johannes Riives ( ....1895- 19.04.1971)
1944-1948 dots Voldemar \u00dcprus (...1902-5.11.1956)
1948-1984 prof Ernst Raudam (21.04.1915-11.08.1992)
1984-1996 prof Ain-Elmar Kaasik (02.08.1934-
1996-2018 prof Toomas Asser (14.07.1954-
2018- prof Pille Taba (05.09.1961 -
<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\u00dcli\u00f5pilaste Teaduslik \u00fching<\/span><\/div>

\u00dcLI\u00d5PILASTE TEADUSLIK \u00dcHING - NEUROLOOGIA RING<\/strong>
ASUTATUD 1949<\/strong>
1921-1940 26 v\u00f5istlust\u00f6\u00f6d.
1944-1987 112 v\u00f5istlust\u00f6\u00f6d.
6 NL kuldmedalit:
R. P\u00f5llumaa,
L. Karu,
A. Arak,
E. Rivis,
T. Tomberg,
K. Parts
\u00dcT\u00dc Neuroloogia ringi ringivanemad 1949 - 1991<\/strong>
1. Helena Nikolajeva (Tulmin)
49\/50 a.
2. Helga Saar (M\u00e4gi)
50\/51 a.
3. Alla Simm
51\/52 a.
4. Lia Sildver
52\/53 a.
5. Arvo Tikk
53\/54 a.
6. Niin Ajasta
54\/55 a.
7. Liivia Puusepp (Luts)
55\/56 a.
8. Helve Eiso
56\/57 a.
9. Endel P\u00f5ldvere
57\/58 a.
10. Siiri Ennuse (Suurv\u00e4li)
58\/59 a.
11. Mare Lepp
59\/60 a.
12. Tiina Tanim\u00e4e (Talvik)
60\/62 a.
13. Urve Rink (Noormaa)
62\/63 a.
14. V\u00e4ino Sinisalu
63\/65 a.
15. Reet M\u00e4llo (Peentaim)
65\/66 a.
16. Andres Ellamaa
66\/67 a.
17. Maia Bach
67\/68 a.
18. Viktor Brin
68\/69 a.
19. Tiiu Pikk
69\/71 a.
20. Maire Kruusam\u00e4e (Audova)
71\/72 a.
21. Maia Schmidt
72\/73 a.
22. Helle Lasn
73\/74 a.
23. Valentin Sander
74\/75 a.
24. Jaan Eelm\u00e4e
75\/76 a.
25. Mati Vares
76\/77 a.
26. Toomas Asser
77\/79 a.
27. Kersti Brems
79\/80 a.
28. Silja Lukas
80\/81 a.
29. Allan V\u00e4ljataga
81\/83 a.
30. Tiina Rekand
83\/85 a.
31. Aaro Toomela
85\/86 a.
32. Margus Kuklane
86\/88 a.
33. Antti Kalda
88\/91 a.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tAjaloolisi verstaposte<\/span><\/div>

8. november 1920 arstiteaduskonna otsus: asutada Tartu \u00dclikooli juurde iseseisev neuroloogia \u00f5ppetool ja eraldada n\u00e4rvihaiguste kliinik vaimuhaiguste kliinikust
22. november 1920 Tartu \u00dclikooli arstiteaduskond valis prof. Ludvig Puusepa neuroloogia \u00f5ppetooli professoriks. Kliiniku kasutusse anti Maarjam\u00f5isa \u00fcks haiglahoonetest, mida tuli jagada II sisehaiguste kliinikuga
2. detsember 1920 Eesti Vabariigi haridusminister kinnitas prof. L. Puusepa kandidatuuri. Lubas pidada loenguid 1.a vene keeles. Kliiniku kasutusse anti Maarjam\u00f5isa \u00fcks haiglahoonetest (praeguse L. Puusepa t. 2 hoone esimene korrus), mida tuli jagada II sisehaiguste kliinikuga (II korrus). Inventari sai N\u00e4rvikliinik suuremalt osalt Tartu I S\u00f5jav\u00e4ehaiglalt ja osaliselt ka Tartu linna haiglalt. Voodikohti 45.
18. jaanuar 1921 kliinikusse v\u00f5eti esimesed haiged
5. veebruar 1921 n\u00e4rvikliinik kuulutati avatuks. Kliiniku koosseisus: operatsiooniblokk, f\u00fcsioteraapia osakond - elektri-, foto-, mehhano-, termoteraapia, diagnostika labor, patohistoloogia labor, keemia labor, eksperimentaalne labor
9. aprill 1921 esimene operatsioon (sutura nervi ischiadici)
30. aprill 1921 esimene ajukasvaja operatsioon (Tumor regionis anguli pontocerebellaris dextri)
1922 voodikohtade arvu suurendati 75-le
1922 asutati Eesti Neuroloogide Selts
1922 \u00fcksikjuhtudel ventrikulograafia ja pneumoentsefalograafia kasutamine (meetod rakendati Walter Dandy poolt 1918. ja 1919. aastatel)
1924 v\u00f5eti kasutusele m\u00fcelograafia lipiodooliga
1926 asutati r\u00f6ntgeni kabinet (varem kasutati II haavakliiniku ja II sisekliiniku kabinetti) (S. Zlaff)
1926 endom\u00fcelograafia s\u00fcringom\u00fceelia puhul
1926 s\u00fcringom\u00fceelia operatsioon Puusepa meetodil
1928 algas ventrikulaograafia ja pneumoentsefalograafia s\u00fcstemaatiline kasutamine;
1928 logopeedia ja ps\u00fchoteraapia kabinetid
1930 algas ajuarterite angiograafia kasutamine; regulaarse uuringuna 1936.a.-st (meetodi algatas Egas Moniz 1927.a.-l)
1934 sinusograafia
1936 suboktsipitaalne pneumoentsefalograafia
1923-1939 ilmus 17 k\u00f6idet \"Folia Neuropathologica Estoniana\"t, sealhulgas 9. kd (1929) \"Folia
Neuro-Chirurgica\" nime all. Autoreiks prof. L. Puusepp ja ta \u00f5pilased, kuid ka W. E. Dandy (Baltimore), A. Ley (Barcelona), A.E. Walker (Chicago), E. Steblov (Leningrad), M. Mistschenko (Harkov), W. Bechterew (Leningrad), G. Rossolimo (Moskva), W. Freeman (Philadelphia), L. van Bogaert (Br\u00fcssel), G. Guillain ja Th. Alajonanine (Pariis) ja G. Marinesco (Bukarest)
1929 ilmus prof. L. Puusepa \"Die Tumoren des Gehirns\", Tartu
1932-1933 ilmus prof. L. Puusepa \"Chirurgische Neuropathologie\" Bd. I-III, Tartu, maht 1400 lk.
1940 prof. L. Puusepa assistent Felix Raudkepp viidi \u00fcle Tallinnasse, kus ta organiseeris neurokirurgia haigla
1941-1942 osa kliiniku ruume Saksa armee kasutuses. N\u00e4rvikliinik ning II Sisehaiguste kliinik t\u00f6\u00f6tasid maja alumisel korrusel. N\u00e4rvikliiniku kasutuses 30 haigevoodit.
1942 pneumom\u00fcelograafia
19. oktoober 1942 suri prof. L. Puusepp
1942 m\u00f5nda aega juhatas kliinikut dots. Voldemar \u00dcprus.
1942-1944 kliinikut juhatas professor Johannes Riives. Emigreerus algul Rootsi ja sealt Kanadasse, kus suri 19 aprillil 1971 a.
1944-1948 kliinikut juhatas dotsent Voldemar \u00dcprus. Augustis 1945 j\u00e4tkas kliinik dots. V. \u00dcpruse juhtimisel t\u00f6\u00f6d. Vahepeal oli kliinik redutseeritud 30 voodini, varad osaliselt evakueeritud. Dots. V. \u00dcprus taastas 75-voodilise kliiniku, alustas regulaarse ravi-, \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6; esialgu t\u00f6\u00f6tas kliinikus vaid 3 arsti: V. \u00dcprus, L. Rivis ja E. Raudam. Dots. V. \u00dcprus sunniti lahkuma N\u00e4rvikliiniku juhataja ametikohalt s\u00fc\u00fcdistatuna kodanlikus natsionalismis (aluseks kirjutised \"Akadeemias\" ja \"Esti Arstis\"). T\u00f6\u00f6tas m\u00f5ned kuud veel N\u00e4rvimajas ning seej\u00e4rel minister Viktor Hioni soovitusel \u00fcldarstine Kohtla-J\u00e4rvel, kus avas neuroloogia osakonna. Suri 5. Novembril 1956.a.
31. m\u00e4rts 1945 ENSV Tervishoiu Rahvakomisariaadi k\u00e4skkiri 173a, mille alusel ENSV Tervishoiu Rahvakomisariaadi N\u00e4rvikliinik sai uueks nimetuseks Vabariiklik Tartu N\u00e4rvikliinik
1. september 1945 kliinik j\u00e4tkas dots. V. \u00dcpruse juhtimisel t\u00f6\u00f6d endises asukohas Maarjam\u00f5isas 55 voodikohaga. Algas taas regulaarne ravi-, \u00f5ppe\u00ad ja teadust\u00f6\u00f6. Esialgu t\u00f6\u00f6tas kliinikus vaid 3 arsti - V. \u00dcprus, L. Rivis ja E. Raudam. Voodikohtade arvu t\u00f5steti 1946 aastal 65-le ja alates 1947 a.-st 75-le
1944-1945 Maarjam\u00f5isa kliinikud Punaarmee kasutuses. Seet\u00f5ttu alustas N\u00e4rvikliinik t\u00f6\u00f6d I Sisehaiguste kliiniku III korrusel Toomel (praegune Riigikohtu hoone). 1944 kliinikus t\u00f6\u00f6tajaid 34.
1946 esimene epilepsia operatsioon
1948-1984 juhatas kliinikut professor Ernst Raudam
1949 Dots. V. \u00dcpruse initsiatiivil jagunes kliinik kaheks osakonnaks - 40 voodikohaga neurokirurgia osakond (juhataja. R. Paimre) ning 35 voodikohaga neuroloogia osakond (juhataja L. Rivis)
1949 asutati \u00dcli\u00f5pilaste Teadusliku \u00dchingu neuroloogiaring
1949 taastati histoloogialabori tegevus. Kiirdiagnostika v\u00f5imalus. \u00dcli\u00f5pilane, hiljem professor Kalju P\u00f5ldvere. 1956-1967 toimis ta ka kliiniku prosektorina
1950 kliinikus t\u00f6\u00f6tajaid 64
1951 avati ravikehakultuuri kabinet, biokeemia labor
1951 loodi Vabariiklik Tartu Kliiniline Haigla, mille koosseisus neuroloogia ja neurokirurgia osakond.
1954 epiduraalr\u00f5hu m\u00e4\u00e4ramine E. Raudami meetodil
1954 kronaksimeetria kasutuselev\u00f5tt
1952-1957 fraktsioneeritud, suunatud pneumoentsefalograafia meetod (Dr. Endel Heinsoo)
1957 nimmediskide prolapside kirurgiline ravi; sama patoloogia diagnoosimine ja konservatiivse ravi t\u00e4iustamine
1957 ajusiseste spontaansete hemorragiate opereerimine akuutses staadiumis (publitseeritud 1959, 1961)
1957 taas angiograafilised uuringud
1958 avati vesiravi kabinet
1958 \u00fcldnarkoos, trahhea intubatsioon (Ants Veldi)
1958 poliom\u00fceliidiepideemia, hingamishalvatuste ravi, respiratsioonitsentrum (prof. Arvo Tikk, Ants Veldi)
1958 elektrof\u00fcsioloogia kabinet (kronaksia, EMG, vegetatiivse n\u00e4rvis\u00fcsteemi uuringud - Tiiu Virro)
1958 radoondiagnostika spinaalsete protsesside ja vesipea iseloomu m\u00e4\u00e4ramiseks
1959 stereotaksiline kirurgia: keemiline destruktsioon, diatermokoagulatsioon, doseeritud termokauterisatsioon (TERM-TR\u00dc), E. Heinsoo aparaat 1968, Todd Wells'i aparaat mis valmistati k\u00e4sit\u00f6\u00f6na Riias 1988 (T. Asser)
1959 aerosool-elektroaerosoolravi seadeldised
1959 raviti viimane akuutse poliom\u00fceliidi haige
1950-te l\u00f5pp\/1960-te algus - l\u00f5unatiiva keldri v\u00e4ljakaevamine; Meditsiini Kesklaboratoorium (prof. K. P\u00f5ldvere, rector emeritus prof. J. K\u00e4rner, prof. L. Allikmets, dots. L. Karu)
1960 elektroentsefalograafia, 16 kanaliline EEG aparaat firmalt Kayser (dots. M. M\u00e4gi)
1961 ajuarterite aneur\u00fcsmide kirurgiline ravi (publitseeritud 1963)
1962 fokaalepilepsia kirurgiline ravi, kortikograafia
1963 kaelaarterite rekonstruktiivsed operatsioonid (peaaju isheemiliste haiguste puhul)
1965 selgroo fikseerivad operatsioonid spinaalsete traumadega haigetel (prof. Arvo Tikk)
1965 Tartu Linna T\u00e4itevkomitee otsusega muudeti Kesk-Kaare t\u00e4nava Riia ja Tervishoiu t\u00e4nava vaheline l\u00f5ik L. Puusepa nimeliseks
12. juuni 1965 kliiniku fassaadil avati m\u00e4lestustahvel prof. L. Puusepale
1966 avati uus r\u00f6ntgeni kabinet
1966 ventrikulagraafia positiivkontrastainega
1968 Contrastor-150, elektronoptilise v\u00f5imendajaga
1970 epilepsia raviks kombineeritud meetod ajukoe subpiaalse aspiratsiooni ja jahutus-irrigatsiooniga
1974 kompressioonneuropaatiate diagnoosimine ja kirurgiline ravi (tunnels\u00fcndroomid)
1961-1975 anti koos Eesti ps\u00fchhiaatritega v\u00e4lja 10 k\u00f6idet \"Kliinilise neuroloogia ja ps\u00fchhiaatria k\u00fcsimusi\" 1957 oli analoogne kogumik (\"Neuroloogia alaseid t\u00f6id\"), ilmunud TR\u00dc Toimetistes (vihik Nr. 58)
1981 j\u00e4tkas seda sarja (\"Acta et commentationes Universitatis Tartuensis\") vihik 589 - Cerebrovascular Diseases
1984-1996 kliiniku juhataja prof. A.-E. Kaasik
1986 Acta et commentationes Universitatis Tartuensis, 749
1990 Acta et commentationes Universitatis Tartuensis, 901
1970-te l\u00f5pp\/1980.a.-d mikrokirurgiline meetod keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi ja perifeersete n\u00e4rvide kirurgias (suurendusluubid, Opton-Zeiss mikroskoop, peaaju p\u00fcsiretraktorid, Aesculap'i mikroinstrumendid; perifeersete n\u00e4rvide transplantasioon, n\u00e4rvi\u00f5mblus)
Oktoober 1976 neuroloogia osakonnas avati lasteneuroloogia palatid
23. mai 1978 kliinikule kogu hoone L. Puusepa 2, neurokirurgia osakond asus II korrusele
1980 selgrookanali ahenemiss\u00fcndroomide diagnostika ja ravi
1981 ekstero-interoanastomoos (R. Anton)
1981 ventrikulo-atriaalne shunteerimine (J. Eelm\u00e4e)
1982 prof. L. Puusepa ausamba avamine TR\u00dc 350. Juubeliks
1979-1987 pikk \u00fcmberehitusperiood p\u00f5hjatiivas
1982-1983 kompuutertomograaf, firma Technicer, Delta-Scan
15. jaanuar 1988 avati uuendatud neuroreanimatsiooniosakond - 10 voodit, firma \"Hellige\" monitorid
Aprill 1988 avati uus operatsiooniblokk
1988 ajusiseste hematoomide stereotaksiline eemaldamine (T. Asser)
1988 algas vesiravila \u00fcmberehitus, elekterravi vanasse operatsiooniblokki
17. september 1990 lasteneuroloogia lastehaiglasse
1996 - kliiniku juhatajaks prof. T. Asser
1997 transsfenoidaalne kirurgia - opereeritud 15 haiget (T. Asser, J. Eelm\u00e4e)<\/p><\/div><\/div><\/div>\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":34,"featured_media":0,"parent":17,"menu_order":5,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-6057","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nAjalugu - N\u00e4rvikliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Ajalugu - N\u00e4rvikliinik\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"N\u00e4rvikliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-12-19T07:44:09+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/IMG_4403-1024x683.jpg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/\",\"name\":\"Ajalugu - N\u00e4rvikliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/11\\\/IMG_4403-1024x683.jpg\",\"datePublished\":\"2023-11-29T08:13:14+00:00\",\"dateModified\":\"2023-12-19T07:44:09+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/11\\\/IMG_4403-scaled.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/11\\\/IMG_4403-scaled.jpg\",\"width\":2560,\"height\":1706},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kliinikust\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/kliinikust\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Ajalugu\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/\",\"name\":\"N\u00e4rvikliinik\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/narvikliinik\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Ajalugu - N\u00e4rvikliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Ajalugu - N\u00e4rvikliinik","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/","og_site_name":"N\u00e4rvikliinik","article_modified_time":"2023-12-19T07:44:09+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/IMG_4403-1024x683.jpg","type":"","width":"","height":""}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/","name":"Ajalugu - N\u00e4rvikliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/IMG_4403-1024x683.jpg","datePublished":"2023-11-29T08:13:14+00:00","dateModified":"2023-12-19T07:44:09+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/IMG_4403-scaled.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-content\/uploads\/2023\/11\/IMG_4403-scaled.jpg","width":2560,"height":1706},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/ajalugu\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kliinikust","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/kliinikust\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Ajalugu"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/","name":"N\u00e4rvikliinik","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Jane Freimann","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/author\/janef\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":null,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6057","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/34"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6057"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6057\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/narvikliinik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6057"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}