4. novembril 2022 viidi Tartu \u00dclikooli Kliinikumis l\u00e4bi innovaatiline protseduur, millega raviti esimest korda patsiendi s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4iret s\u00fcdamev\u00e4lise kateeterablatsiooniga.<\/p>\n\n\n\n
Kliinikumi s\u00fcdamekliiniku r\u00fctmih\u00e4irete osakonnas kokku seitse tundi kestnud protseduur tehti noorele alla 30aastasele patsiendile, kellel esinesid kestvad ventrikulaarsed ravimitele allumatud r\u00fctmih\u00e4ired. R\u00fctmih\u00e4irete p\u00f5hjustajaks on haruldane geenimutatsioon, mis p\u00f5hjustab s\u00fcdamelihase laienemise ja sidekoestumise. \u201eSee omakorda v\u00f5imaldab eluohtlike r\u00fctmih\u00e4irete teket. Antud patsiendil tekkis ventrikulaarse tahh\u00fckardia nn \u201etorm\u201c \u2013 igap\u00e4evaselt korduvad ja sagedased ravile allumatud r\u00fctmih\u00e4ired, mist\u00f5ttu vajas patsient pidevat j\u00e4lgimist ja ravi kardiointensiivravi osakonnas,\u201c selgitas protseduuri l\u00e4biviija, dr Priit Pauklin s\u00fcdamekliinikust. <\/strong>Ta lisas, et r\u00fctmih\u00e4irete tekkes osalevate piirkondade tuvastamiseks ja k\u00e4sitlemiseks kasutatakse 3D-kaardistamist. Patsiendil kaardistati s\u00fcda nii sisepinnalt kui ka s\u00fcdamepauna paigaldatud kateetrite abil s\u00fcdame epikardiaalselt ehk s\u00fcdamepauna poolt.<\/p>\n\n\n\n \u201eS\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4irete kateeterablatsioon on v\u00e4ga tehniline ja \u00fcks kiiremini arenevaid suundi s\u00fcdamehaiguste valdkonnas, v\u00f5imaldades ravida efektiivselt j\u00e4rjest keerulisemaid r\u00fctmih\u00e4ireid. Kateeterablatsioon on t\u00e4nap\u00e4evases ravik\u00e4sitluses mitmete r\u00fctmih\u00e4irete korral esmavaliku ravimeetodiks,\u201c tutvustas kliinikumi r\u00fctmih\u00e4irete osakonna juht dr Rain Paju<\/strong>. Enamasti tehakse s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4irete raviks kasutatavat kateeterablatsiooni s\u00fcdamesiseselt, liikudes s\u00fcdamesse m\u00f6\u00f6da reieveeni v\u00f5i reiearterit.<\/p>\n\n\n\n \u201eHarvadel juhtudel, nagu ka antud patsienti puhul, ei v\u00f5imalda ainult s\u00fcdamesisene l\u00e4henemine siiski edukalt r\u00fctmih\u00e4ireid k\u00f5rvaldada, kui neid p\u00f5hjustavad v\u00f5i alalhoidvad piirkonnad asuvad s\u00fcdamelihase keskmistes v\u00f5i v\u00e4limistes osades ja protseduuri k\u00e4igus tekitatav ablatsioonilesioon ei ulatu r\u00fctmih\u00e4ire kolleteni. Sel juhul on vajalik s\u00fcdameseina m\u00f5jutamine raviva raadiosagedusliku energiaga ka epikardiaalselt ehk sisestades kateetrid rinnakualuselt otse s\u00fcdame pauna. Selline l\u00e4henemine on seotud k\u00f5rgemate riskidega, kuna s\u00fcdamelihase peal kulgevad ka s\u00fcdant varustavad p\u00e4rgarterid ja s\u00fcdamepauna l\u00e4heduses on olulised n\u00e4rvid. Protseduuri l\u00e4bi viiv meeskond j\u00e4lgib, et nendes kriitilistes piirkondades ablatsioonil tekitatav kuumus ei p\u00f5hjustaks p\u00e4rgarterite v\u00f5i n\u00e4rvide kahjustust ning minimeeritud oleksid muud ohud. Sellele patsiendile tagas edukuse r\u00fctmih\u00e4iret p\u00f5hjustava s\u00fcdame osa ablatsioon nii s\u00fcdame seest kui ka v\u00e4ljast,\u201c kirjeldas dr Pauklin.<\/p>\n\n\n\n Protseduuri k\u00e4igus kasutati ka esmakordselt Eestis s\u00fcdamepaunal kulgevate n\u00e4rvide kaitseks balloontehnikat, millega nihutati n\u00e4rvid ablatsiooni vajavast piirkonnast eemale. \u201eKokkuv\u00f5tvalt oli tegemist v\u00e4ga komplitseeritud r\u00fctmih\u00e4irega, mis vajas v\u00e4ga head suure ravimeeskonna koost\u00f6\u00f6d. Protseduur viidi l\u00e4bi \u00fcldanesteesias, mist\u00f5ttu kohal oli anesteesiabrigaad, kes hoidis patsiendi seisundi stabiilsena ka korduvate r\u00fctmih\u00e4irete tekke ajal. Lisaks olid k\u00f5rgendatud valmisolekus kardiokirurgid ja EKMO meeskond, kes oleks vajadusel taganud patsiendile kunstliku vereringe ja hapnikuga varustatuse,\u201c r\u00e4\u00e4kis dr Rain Paju.<\/p>\n\n\n\n Innovaatilise protseduuri ravimeeskonda kuulusid protseduuri l\u00e4bi viinud dr Priit Pauklin, proktor dr Ole Rossvoll Norrast, r\u00fctmih\u00e4irete osakonna juhataja dr Rain Paju. S\u00fcdame p\u00e4rgarterite visualiseerimisel oli abis angiograafia osakonna juhataja dr Toomas Hermlin. Protseduuri oli toetamas elektrof\u00fcsioloogia tehnik Sandra Einstein Abbottist ja protseduuri\u00f5ed Kadi Oras, Keiu Oras ja Kaire Karindi.<\/p>\n\n\n\n S\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4irete kateeterablatsioon on kaasaegne r\u00fctmih\u00e4irete ravimeetod ja hea edukuse korral on v\u00f5imalik s\u00f5ltuvalt r\u00fctmih\u00e4ire olemusest patsient terveks ravida. Seet\u00f5ttu v\u00f5iks lisaks r\u00fctmih\u00e4irete tablettravile kaaluda ka kateeterablatsioonravi v\u00f5imalusi. Protseduuri n\u00e4idustused s\u00f5ltuvad r\u00fctmih\u00e4ire t\u00fc\u00fcbist ja otsuse kateeterablatsioonravi vajaduse ja v\u00f5imaluse \u00fcle teeb selleks v\u00e4lja\u00f5ppinud r\u00fctmih\u00e4iretega tegelev kardioloog.<\/p>\n\n\n\n Lisainfo
Dr Priit Pauklin, s\u00fcdamekliinik
Priit.Pauklin@kliinikum.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n