29. oktoobril t\u00e4histatakse \u00fclemaailmselt insuldip\u00e4eva, mille raames juhivad Tartu \u00dclikooli Kliinikumi neuroloogid t\u00e4helepanu elule p\u00e4rast insulti, haigust p\u00f5hjustanud tegurite ohjamisele ning j\u00e4relravi ja l\u00e4hedaste rollile.<\/p>\n\n\n\n
Insult on raske ajuhaigus, mille tagaj\u00e4rjeks v\u00f5ib olla ka p\u00fcsiv puue. Igal aastal haigestub Eestis insulti umbes 4000 inimest ning olgugi, et enim ohustab haigus eakaid, v\u00f5ib insult tabada igas vanuses inimest. Kliinikumis kui Eesti \u00fches insuldikeskuses ravitakse aastas ligi 700 insuldipatsienti. Tartu \u00dclikooli Kliinikumi neuroloogi prof Janika K\u00f5rva<\/strong> s\u00f5nul esineb Eestis insulti oluliselt sagedamini kui teistes Euroopa riikides. \u201eSealjuures ei m\u00f5juta insult mitte ainult inimest ennast, vaid ka tema l\u00e4hedaste elu. Seega on insult nii meditsiiniline kui sotsiaalne probleem. Igal aastal j\u00e4\u00e4b selle raske haiguse t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6lt eemale v\u00f5i k\u00f5rvalabist s\u00f5ltuvaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa insulti haigestunutest. Insuldiravi kvaliteedi t\u00f5stmiseks, patsientide kiiremaks naasmiseks t\u00f6\u00f6ellu, t\u00fcsistuste ja kordusinsultide v\u00e4ltimiseks, vajame kestvaid muutusi k\u00f5igis insuldipatsientide raviteekonna etappides,\u201c \u00fctles prof Janika K\u00f5rv. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et insuldi aktiivravi on Eestis heal tasemel, ent patsientide elukvaliteedi ja patsiendikogemuse parandamiseks insuldij\u00e4rgselt, tuleb muuta sujuvamaks ja terviklikumaks kogu insuldij\u00e4rgset raviteekonda.<\/p>\n\n\n\n Nii nagu insuldi haiglaravi kestus s\u00f5ltub erinevatest teguritest, millest peamised insuldi raskusaste ning inimese \u00fcldine terviseseisund, varieerub ka insuldij\u00e4rgne taastumine. \u201eP\u00e4rast insulti on oluline tegeleda haigusseisundi p\u00f5hjustanud tegurite ohjamisega, et uut insulti v\u00e4ltida. Hiljemalt kolme kuni kuue kuu m\u00f6\u00f6dumisel tuleb k\u00e4ia j\u00e4relkontrollis kas perearsti v\u00f5i insuldi\u00f5e juures. Lisaks tuleb igap\u00e4evaselt teada ja j\u00e4lgida enda tervisen\u00e4itajaid, millest olulisemad on verer\u00f5hk ja pulss. V\u00e4hemalt kord aastas tuleb perearsti juures kontrollida ka oma kolesterooli ja veresuhkru taset. K\u00f5rge verer\u00f5hu korral tuleb seda ravida, et hoida see alla 130\/80 mmHg. T\u00e4htis on \u00fcle vaadata oma eluviis ja vajadusel muuta see tervislikumaks: loobuda suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest, liikuda m\u00f5\u00f5dukas tempos v\u00e4hemalt 150 minutit n\u00e4dalas, juua piisavalt vett, toituda tervislikult,\u201c loetles insuldi ennetamist m\u00f5jutavaid tegureid Kliinikumi neuroloog dr Riina Vibo.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Insulti haigestumise tulemusel ei ole harvad ka patsiendi funktsionaalsed h\u00e4ired, n\u00e4iteks tasakaalu- ja liikumisfunktsiooni h\u00e4ire, k\u00f5ne- v\u00f5i neelamish\u00e4ire, meeleolu langus ja mitmed muud h\u00e4ired, mille puhul on vajalik j\u00e4relkontroll ka taastusravi arsti juures, kes hindab insuldij\u00e4rgset funktsionaalset v\u00f5imekust ja otsustab edasise taastusravi vajaduse osas. \u201eInsuldist taastumine on pikk protsess ning v\u00f5ib kesta koguni aastaid. Uue olukorraga kohanemiseks tuleb kindlasti otsida abi ja tuge,\u201c lausus dr Vibo.<\/p>\n\n\n\n Toetamisel on enamasti suurim roll l\u00e4hedastel, kelle peamine \u00fclesanne on insuldi saanud inimest motiveerida nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui vaimselt. \u201eN\u00e4iteks juhtudel, kui taastusravi edusammud ei ole v\u00e4ga suured ning v\u00f5tavad aega, on l\u00e4hedastel oluline roll j\u00e4rjepidevuse tagamisel. Tasub arvestada ka sellega, et kui v\u00e4liselt v\u00f5ib inimene olla h\u00e4sti taastunud, siis vaimne taastumine v\u00f5ib pikemalt aega v\u00f5tta. Seega peaksid l\u00e4hedased olema valmis insuldi l\u00e4bi teinud inimest kuulama ja m\u00f5istma ning arvestama tema soovide ning vajadustega,\u201c selgitas Kliinikumi insuldi\u00f5de Triinu Kurvits.<\/strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n Selleks, et patsientide insuldij\u00e4rgne raviteekond ei katkeks ning oleks sujuv ja \u00f5igeaegne, on Tartu \u00dclikooli Kliinikumis patsientide ja l\u00e4hedaste jaoks juba 11 aastat olnud tagatud insuldi\u00f5e vastuv\u00f5tt. \u201eOleme planeerinud insuldi\u00f5ele ka eraldi k\u00f5netunni igal kolmap\u00e4eval, kuhu saavad k\u00f5ik inimesed insuldiga seotud murede korral helistada ja n\u00f5u k\u00fcsida. Aastast 2021 pakub Kliinikum oma patsientidele ja nende l\u00e4hedastele insuldij\u00e4rgses perioodis ka insuldikoordinaatori teenust. Koordinaatori roll on aidata leida patsiendile sobivaid teenuseid, mis aitavad kaasa tema taastumisele, samuti j\u00e4lgida patsiendi raviplaani t\u00e4itmist ning tagada patsiendi j\u00f5udmine taastumiseks oluliste teenustele. Insuldikoordinaatori t\u00f6\u00f6 oluline osa on ka patsiendi perearsti teavitamine, et perearst teaks insuldi saanud patsienti tulevikus hoolikamalt j\u00e4lgida,\u201c tutvustas insuldikoordinaatori rolli Triinu Kurvits. Ta lisas, et Kliinikumis k\u00e4ib kord kuus koos ka insuldi tugigrupp ning patsientidele ja l\u00e4hedastele on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud suur hulk infomaterjale<\/a>, mis on abiks nii patsientidele kui l\u00e4hedastele.<\/p>\n\n\n\n Rahvusvahelise insuldip\u00e4eva raames on k\u00f5ikidel huvilistel osaleda insuldij\u00e4rgse raviteekonna vestlusringis 26. oktoobril kell 17:00\u201318:00<\/strong> Teams\u2019i vahendusel<\/a>. Vestlusring v\u00f5imaldab vaadata insuldij\u00e4rgset argip\u00e4eva patsiendi, tema l\u00e4hedase, insuldi\u00f5e ning insuldikoordinaatori pilgu l\u00e4bi. Kuulajatel on v\u00f5imalik esitada k\u00fcsimusi nii prof Janika K\u00f5rvale, dr Riina Vibole kui insuldi\u00f5ele Triinu Kurvitsale ja insuldikoordinaatorile Triin Saarnale.<\/p>\n\n\n\n Lisainfo 29. oktoobril t\u00e4histatakse \u00fclemaailmselt insuldip\u00e4eva, mille raames juhivad Tartu \u00dclikooli Kliinikumi neuroloogid t\u00e4helepanu elule p\u00e4rast insulti, haigust p\u00f5hjustanud tegurite ohjamisele ning j\u00e4relravi ja l\u00e4hedaste rollile. Insult on raske ajuhaigus, mille tagaj\u00e4rjeks v\u00f5ib olla ka p\u00fcsiv puue. Igal aastal haigestub Eestis insulti umbes 4000 inimest ning olgugi, et enim ohustab haigus eakaid, v\u00f5ib insult tabada igas […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","categories":[],"tags":[],"class_list":["post-6196","uudised","type-uudised","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n
Triinu Kurvits, Kliinikumi insuldi\u00f5de
Triinu.Kurvits@kliinikum.ee<\/a>
Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee<\/a>
Tel: 5331 9423<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"