|
|
|
Siia kuuluvad kliinilise
tähendusega seisundid ja väärkohastumuslikud käitumismustrid,
mis on püsivad ning väljendavad inimese iseloomulikku elustiili ja
enese ning teistega suhtlemise viisi.
Nende
käitumismustrite väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes
olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste
kõrvalekalletega kultuuri keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja
eriti suhete laadist. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad hulganisti
mitmesuguseid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Nad
tekitavad tihti mõnesugust distressi või häirivad sotsiaalset tegutsemist,
kuigi see alati ei pruugi nii olla.
|
1) Isiksushäired (F60) erinevad
isiksusemuutustest tekkimise aja ja viisi poolest. Isiksushäired on
arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- või noorukieas ja püsivad
täiskasvanuna;
ei ole mõne muu psüühilise ega ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi
võivad teiste häiretega koos esineda või neile eelneda (paranoiline, skisoidne,
düssotsiaalne, ebastabiilne, histriooniline, anankastne, vältiv,
sõltuv, nartsissistlik
(DSM))
|
2) Isiksusemuutus (F61, F62) on aga
vastupidiselt eelnevale omandatud tavaliselt täiskasvanueas pikaajalise
distressi, ülima keskkonnavaeguse, raske psüühikahäire või
ajuhaiguse/-kahjustuse tagajärjel (orgaanilised isiksushäired, vt. blokk
F1) või on tekkinud seoses psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega (vt blokk
F1)
|
|
|
Isiksushäirete alatüüpide eristamine:
|
1) nende sagedasematele ja silmatorkavamatele
käitumisväljendustele vastavate omaduste kogumite järgi.
|
2) diagnoosides isiksushäiret tuleks arvestada kõiki inimese
toimimise valdkondi (perekond, suhted teiste inimestega, õppimine, töö,
huvialad jne.)
|
3) diagnoosi aluseks peaks olema võimalikult palju
informatsiooniallikaid
|
4) isiksushäirete vahel kindlad piirid puuduvad (on võimalik
esitada vaid üksteist mittevälistavate ja mõnes osas kattuvate tüüpide ning
alatüüpide kirjeldusi)
|
|
|
|
Spetsiifilised
isiksushäired ja püsivad isiksusmuutused (F60 - 62)
|
F60
spetsiifilised isiksushäired
|
F60.0 Paranoiline isiksus
F60.1 Skisoidne isiksus
F60.2 Düssotsiaalne isiksus
F60.3 Ebastabiilne isiksus
F60.30 impulsiivset tüüpi
ebastabiilne isiksus;
F60.31
piirialast tüüpi (borderline type) ebastabiilne isiksus
F60.4 Histriooniline isiksus
F60.5 Anankastne isiksus
F60.6 Vältivisiksus
F60.7 Sõltuvisiksus
F60.8 Muud spetsiifilised isiksushäired
F60.9 Täpsustamata isiksushäire
|
|
F61 segatüüpi ja
muud isiksushäired (=F60 + F62)
|
|
F62 püsivad
isiksusemuutused
|
|
|
Blokki F6 ei kuulu:
|
- Isiksus- ja käitumishäired
ajuhaigusest, -kahjustusest või -düsfunktsioonist (F07)
- isiksus- või käitumishäire
psühhoaktiivsetest ainetest (vt F1x.71)
- residuaalne skisofreenia
- düstüümia ja tsüklodüümia
|
|
|
Arvamus endast
|
Arvamus teistest
|
Põhiuskumused
|
Põhistrateegiad
|
|
Skisoidne
Iseseisev,
üksildane
|
Pealetükkivad
|
Teised ei vääri huvi,
suhted loovad sega-
dust
|
olla teistest eemal
|
|
Paranoidne
Õiglane,
õilis,
haavatav
|
Sekkuvad,
on õelad, diskrimineerivad, pahatahtlikud
|
Teiste motiivid on kahtlased;
tuleb olla valvas
|
Ettevaatlikus, tähenduste
otsimine, süüdistamine, vasturünnak
|
|
Düssotsiaalne
Üksildane,
iseseisev,
tugev
|
kaitsetud, ärakasutatavad
|
õigus rikkuda reegleid,
teised on nõrgad, teisi võib ära kasutada
|
ründamine, röövimine, petmine, manipuleerimine
|
|
Natsissistlik
eriline, ainulaadne, tähtis,
reeglitest kõrgemal
|
alluvad,
imetlejad
|
olen teistest parem, väärin
erilist suhtumist, olen reeglitest kõrgemal
|
teiste ärakasutamine, reeglite
ignoreerimine, manipuleerimine, võistlushimuline
|
|
Histriooniline
võluv,
muljet avaldav
|
võrgutatavad, vastuvõtlikud,
imetlejad
|
olen imetlusväärne;
et olla õnnelik vajan teiste tähelepanu;
võin lähtuda oma tunnetest
|
dramaatilisus, võrgutamine,
viha,
nutt,
suitsiidizhestid
|
|
Vältiv
tundlik halvustamise ja tõrjumise
suhtes,
halbsuhtleja,
oskamatu
|
kriitilised,
üleolevad,
alandavad
|
on hirmus olla tõrjutud või
alandatud,
inimesed tõrjuksid mind kui teaksid, milline ma olen
|
hinnanguliste situatsioonide
vältimine, ebameeldivate tunnete või mõtete vältimine
|
|
Sõltuv
nõrk,
abitu,
oskamatu
|
hoolitsevad,
toetavad,
oskajad
|
toimetulekuks on vaja teiste abi,
vajan pidevat toetust ja julgustamist
|
sõltuvussuhete kujunemine
|
|
Anankastne
vastutustundlik,
arvestav,
noriv,
pädev
|
vastutustundetud, püsimatud,
oskamatud, enesekesksed
|
ma tean, mis on parem,
üksikasjad on tähtsad,
inimesed peaksid rohkem püüdma
|
reeglite rakendamine,
perfektsionism, hindamine,
kontrollimine,
arvustamine, karistamine
|
F60.0 Paranoiline isiksushäire
[teiste
umbusaldamine, kahtlustamine, motiivide väärtõlgendus]
|
|
Paranoiline isiksushäire põhitunnusteks tunnuseks on:
(a) ülim tundlikkus tõrjumise ja ebaedu suhtes;
(b) solvangu ja haavamise mitteandestamine, kalduvus kaua viha
pidada;
(c) umbusklikkus ja kõikehõlmav kalduvus kogemust moonu-tada,
tõlgendades teiste neutraalseid või sõbralikke tegusid kui vaenulikke või
põlglikke;
(d) oma õiguse visa ja sõjakas tagaajamine, mis ei sobi kokku
tegeliku olukorraga;
(e) sagedased ja alusetud kahtlused abikaasa või
seksuaal-partneri truuduse suhtes;
(f) kalduvus pidada end liialt tähtsaks, mis väljendub püsivas
enesekeskses hoiakus;
(g) enda ümber ja laias maailmas sündivat seletab ülekaalukalt ja
alusetult kui kellegi vandenõu tulemust.
|
F60.1 Skisoidne isiksushäire
[eraldatus
inimsuhetes, emotsioonide piiratud väljenduslaad]
|
|
Isiksushäire, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:
(a) kui üldse rõõmu tuntakse, siis väga vähestest tegevustest;
(b) emotsionaalne külmus, jahedus või tuim emotsionaalsus;
(c) võimetus väljendada teiste suhtes nii sooje, õrnu tundeid kui
ka viha;
(d) ükskõiksus nii kiituse kui kriitika suhtes;
(e) vähene huvi saada seksuaalseid elamusi teise inimese seltsis
(arvestades vanust);
(f) üksildaste tegevuste ülekaalukas eelistamine;
(g) liigne enesessesüüvimine ja fantaseerimine;
(h) pole lähedasi sõpru või usaldussuhteid (või on ainult üks)
ega soovi selliste suhete loomiseks;
(i) märkimisväärne tundetus üldtuntud sotsiaalsete normide ja
tavade suhtes.
|
|
F60.2 Düssotsiaalne isiksushäire
[teiste inimeste õiguste eiramine ja rikkumine]
|
|
Isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude
tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel ja millele
on iseloomulik:
(a) kalk hoolimatus teiste tunnete suhtes;
(b) tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete
normide, reeglite ja kohustuste eiramine;
(c) võimetus püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi;
(d) väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla
vallandumise lävi;
(e) võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, eriti karistusest;
(f) märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja ühiskonnaga
konflikti tekitanud käitumist õigustada.
Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus. Diagnoosi võib kinnitada
lapse- ja noorukieas esinenud käitumishäire, mida ei pruugi küll alati
esinenud olla.
|
|
Nartsissistlik isiksushäire
[enesetähtsustamine,
imetlusvajadus, empaatiatunde puudumine]
|
|
a) on liialt ennast täis;
b) hõivatud piiritu edu, võimu, hiilguse, kauniduse või ideaalse
armastuse fantaasiatest;
c) peab oma probleeme ainulaadseteks ja usub, et neist võivad aru
saada vaid erilised inimesed;
d) ülemäärane imetluse vajadus;
e) tunneb end väljavalituna; taotleb põhjendamatult eriti soodsat
kohtlemist või tema ootustele kohest vastutulekut;
f) inimsuhetes kasutab teisi ära oma eesmärkide saavutamiseks;
g) empaatiavõime puudumine, ei ole võimeline ära tundma teiste
inimeste vajadusi ja tundeid;
h)sageli tunneb kadedust või usub, et teised kadestavad teda;
i)käitumiselt või hoiakutelt ülbe ja upsakas;
|
|
F60.3 Ebastabiilne isiksushäire
[ebastabiilsus inimsuhetes, mina-pildis ja emotsionaalsuses]
|
|
Isiksushäire, mida iseloomustab tugev kalduvus impulsiivselt,
tagajärgi arvestamata tegutseda, ja kõikuv meeleolu.
Ettemõtlemise võime on minimaalne ja tugevad vihapursked viivad
sageli vägivallani või käitumisplahvatusteni, mis tekivad eriti kergesti
siis, kui keegi kritiseerib või takistab impulsiivseid tegusid.
Eristatakse kahte alavarianti, mille ühiseks tunnuseks on
impulsiivsus ja enesekontrolli puudulikkus.
F60.30 Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus.
Juhtivaks on emotsionaalne ebastabiilsus ja vähene impulsikontroll.
Tavalised on vägivallapuhangud ja ähvardav käitumine, eriti vastuseks
kriitikale.
a) märgatav kalduvus käituda ootamatult ja tagajärgi arvestamata;
b) kalduvus riiakusele ja tülitsemisele eriti siis, kui
impulsiivset käitumist takistatakse või taunitakse;
c) kalduvus viha- või vägivallapursetele võimetusega kontrollida
neist tulenevaid käitumisplahvatusi;
d) ei suuda järjekindlalt tegutseda, kui ei saa sellest kohe
tulu;
e) ebastabiilne ja kapriisne meeleolu
F60.31 Piirialast tüüpi
(borderline type) ebastabiilne isiksus.
Esineb mitu emotsionaalse ebastabiilsuse tunnust.
a) häiritud või ebaselge inimese mina-pilt, eesmärgid ja
sisemised eelistused (sealhulgas seksuaalsed).
b) kalduvus sattuda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse
suhetesse, mis sageli viivad emotsionaalsete kriisideni;
c) äärmuslikke katsed vältida hülgamist;
d) korduvad suitsiidiähvardused või enese-vigastamisted (kuigi
viimased võivad esineda ka ilma nähtava ajendita)
e) püsiv tühjuse tunne
|
|
F60.4 Histriooniline isiksushäire
[ülemäärane emotsionaalsus ja tähelepanu vajadus]
|
|
(a) enesedramatiseerimine,
teatraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine;
(b) sisendatavus, kerge mõjutatavus teiste inimeste või asjaolude
poolt;
(c) õõnes ja labiilne emotsionaalsus;
(d) egotsentrilisus, enesehellitamine, ja hoolimatus teiste
vastu;
(e) püsiv iha erutavate sündmuste, tunnustuse ja tegevuste
järele, kus oleks võimalik olla tähelepanu keskpunktis;
(f) sobimatult võrgutav välimus või käitumine;
(g) liigne mure kehalise veetluse pärast.
Kaasneda võib egotsentrilisus, enesehellitamine, pidev
tunnus-tuseihalus, kerge haavumine ja püsiv manipuleeriv käitumine oma
tahtmise saamiseks.
|
|
F60.5 Anankastne isiksushäire
[korra ja kontrolli vajadus paindlikkus ja efektiivsuse
hinnaga]
|
|
(a) liigsed kõhklused ja
ettevaatlikkus.
(b) detailide, reeglite, nimekirjade, plaanide, korra ja
korral-damise ületähtsustamine;
(c) täiuslikkusiha, mis ei lase töid lõpetada;
(d) ülim kohusetundlikkus, hoolikus ja töö liigne tähtsustamine
kuni rõõmudest ja inimsuhetest loobumiseni;
(e) liigne pedantsus ja konventsionaalsus;
(f) jäikus ja kangekaelsus;
(g) mõttetu nõudmine, et teised tegutseksid täpselt samal viisil
kui tema, või vastumeelsus üldse midagi teiste teha jätta;
(h) painavate ja soovimatute mõtete või impulsside pealetung.
Sisaldab: kompulsiivne ja obsessiivne isiksus;
obsessiiv-kompulsiivne isiksus.
|
|
F60.6 Vältivisiksushäire
[ülitundlikkus negatiivse hinnangu suhtes, sotsiaalne
pärsitus]
|
|
(a) püsiv ja kõikehõlmav
pinge ja kartlikkus;
(b) veendumus oma sotsiaalses saamatuses, isikliku veetluse
puudumises ja alaväärsuses;
(c) liigne mure saada seltskonnas kriitika või tõrjumise
osaliseks;
(d) vastumeelsus luua suhteid, kui teiste sümpaatia ei ole
kindel;
(e) piiratud elustiil turvalisuse vajaduse tõttu;
(f) tihedat suhtlemist nõudva töö ja tegevuse vältimine hirmust
kriitika, halvakspanu või tõrjumise ees.
Kaasneda võib ülitundlikkus tõrjumise ja kriitika suhtes.
|
F60.7 Sõltuvisiksushäire
[vajadus hoolitsuse
järele, alluv käitumine, lahutuskartus]
|
|
(a) teisi õhutatakse
tegema või lubatakse teha enda eest enamikku eluliselt olulisi otsuseid;
(b) oma huvide allutamine nende inimeste huvidele, kellest
ollakse sõltuv, liigne järeleandlikkus;
(c) vastumeelsus esitada isegi põhjendatud nõudmisi inimestele,
kellest sõltutakse;
(d) üksi olles abitus- ja ebamugavustunne liialdatud hirmu tõttu,
et ei suudeta enese eest hoolt kanda;
(e) hirm, et lähedane inimene hülgab ja on vaja ise enese eest
hoolitseda;
(f) vähene võime teha igapäevaotsuseid ilma teiste tugeva toetuse
ja nõuanneteta.
Kaasneda võib enese tajumine abitu, ebakompetentse ja jõuetu-na.
Sisaldab: asteeniline, saamatu (inadequate),
passiivne ja ennastnurjav (self-defeating) isiksus.
|
|
F60.8 Muud spetsiifilised isiksushäired
|
|
Isiksushäire, mis ei sobi ühtegi spetsiifilisse rubriiki
(F60.0-F60.7):
ekstsentriline (eccentric), "haltlose" type,
ebaküps, nartsissistlik, passiivne-agressiivne,
psühhoneurootiline isiksus.
|
|
Mitteorgaanilised
püsivad isiksusmuutused (F62)
|
|
Ajukahjustuse ja
-haigusega mitteseostatavad püsivad isiksusemuutused - F62
Katastroofilise või pikaajalise ülepiirilise stressi või raske
psüühilise haiguse järel tekkinud täiskasvanuea isiksus- ja käitumishäired
inimesel, kellel varem isiksushäiret pole olnud.
Püsivate isiksusmuutuste
üldised tunnused:
a) esinevad tajumise, suhtlemise ning maailmasse ja enesesse
suhtumise viiside kindlad ja püsivad muutused.
b) isiksusemuutus on märgatav ning sellega kaasneb jäik ja
mitteadaptiivne käitumine, mida enne patogeenset kogemust ei olnud.
c) muutus ei ole mõne muu psüühilise haiguse ilming ega
jääksümptom.
d) sellist püsivat isiksusemuutust võib kõige sagedamini ette
tulla pärast vapustavat psühhotraumeerivat kogemust või raske, korduva või
pikaajalise psüühilise haiguse tagajärjena.
e) omandatud isiksusemuutust tuleb eristada olemasoleva
isiksushäire stressi- või psühhootilise episoodi järgsest avaldumisest või
teravnemisest
Diagnoosi ei kasutada, kui isiksushäire on ajukahjustuse või
-haiguse tagajärjeks (siis oleks F07.0 kategooria kohasem). Ei sisalda:
isiksushäire ajuhaigusest, -kahjustusest või -düsfunktsioonist (F07.-).
|
|
Isiksusemuutus katastroofilisest elamusest
(F62.0)
|
|
Püsiv isiksusemuutus on katastroofilise kogemuse tagajärjeks. Stressor
peab olema nii äärmuslik, et sõltumata individuaalsest haavatavusest on mõju
isiksusele sügav.
Nt: koonduslaagrikogemused, piinamine, loodusõnnetused,
pika-ajaline eluohustav olukord, nagu terrorismiohvritel (pantvangis olemine,
vangistus surmaohuga).
Seda tüüpi isiksusemuutusele võib eelneda posttraumaatiline
stresshäire. Sellisel puhul on isiksusemuutus posttraumaatilise
stresshäire krooniline pöördumatu jätk.
Mõnikord võib eeltoodud kriteeriumidele vastav isiksusemuutus aga
kujuneda ka ilma posttraumaatilise stresshäire vaheastmeta.
Diagnostilised juhised
Isiksusemuutus peaks olema püsiv ja ilmnema jäikade ning
mitteadaptiivsete joontena, mille tulemuseks on interpersonaalse, sotsiaalse
ja tööalase tegutsemise häirumine.
Tavaliselt peaks isiksusemuutust tõendama veel mõni lähedane
inimene.
Diagnoosimiseks on vaja kindlaks teha mõne enne puudunud tunnuse
olemasolu. Näiteks:
(a) vaenulik ja umbusklik suhtumine maailma;
(b) endassetõmbumine;
(c) tühjus- ja lootusetustunne;
(d) tunne, et närvid on pidevalt katkemiseni pingul, justkui
varitseks pidev hädaoht;
(e) võõrdumine.
Isiksusemuutus peab olema kestnud vähemalt kaks aastat ega tohi
olla seotud varasema isiksushäire või psüühilise haigusega (v.a.
posttraumaatiline stresshäire).
Välistatud peab olema ajuhaigus või -kahjustus, mis võib tekitada
samasuguseid kliinilisi nähte.
Sisaldab: isiksusemuutused koonduslaagri,
loodusõnnetuse, elu ohustava pantvangistuse või pikaajalise eluohtliku
olukorra (näiteks terrorismi või piinamise) tagajärjel.
|
|
Isiksusemuutus psüühilisest haigusest
(F62.1)
|
|
Isiksusemuutus, mille põhjuseks on raske psüühilise haiguse
põdemisega seotud traumeeriv kogemus.
Seda muutust ei saa seletada spetsiifiliseisiksushäirega, residuaalse
skisofreeniaga ja muude eelnenud psüühilise haiguse puuduliku paranemise
juhtudega.
Diagnostilised juhised
1) Isiksusemuutus peaks olema püsiv ja ilmnema kogemise ja
tegutsemise jäikade ning väärkohanenud käitumismustritena, mille tagajärjeks
on pikaajalised interpersonaalsed, sotsiaalsed ja tööalased raskused ning
subjektiivne piin.
2) Isiksusemuutust ei saa seletada eelneva isiksushäire või
põetud psüühilise haiguse jääksümptomitega
3) Isiksusemuutus tekib pärast paranemist psüühilisest haigusest,
mida elati läbi kui ülimat emotsionaalset stressi ning mina-pildi hävingut.
4) Haigusjärgses perioodis on määravad ja tugevdavad kogetud
stressi suurust oluliselt teiste inimeste hoiakud ja reaktsioonid.
5) Seda tüüpi isiksusemuutust pole võimalik täielikult mõista,
arvestamata subjektiivset emotsionaalset elamust ning eelnevat isiksust,
selle kohanemist ja spetsiifilist haavatavust.
Diagnoosi jaoks peavad isiksusemuutusi tõendama järgmised
kliinilised tunnused:
(a) ülisõltuvus ja nõudev hoiak teiste suhtes;
(b) veendumus, et haiguse tõttu ollakse muutunud või
häbimärgistatud, mis toob kaasa suutmatuse luua ja säilitada lähedasi
usaldusväärseid suhteid ning sotsiaalse isolatsiooni;
(c) passiivsus, huvide langus ja varasemate ajaveetmisviiside vähenemine;
(d) visad haiguskaebused, mis võivad olla seotud hüpohondriliste
nõudmiste ja haiguskäitumisega;
(e) pahur või kõikuv meeleolu, mille põhjuseks ei ole käesolev
psüühiline häire ega kunagise häire afektiivsed jääksümptomid;
(f) oluline sotsiaalse ja tööalase funktsioneerimise halvenemine
haiguseelse ajaga võõrreldes.
Kirjeldatud ilmingud peavad olema kestnud 2 või rohkem aastat.
Muutuste põhjuseks ei tohi olla ajuhaigus või -kahjustus. Varasem
skisofreenia diagnoos ei välista antud diagnoosi.
|
|
F62.8 Muud täpsustatud isiksusemuutused
Sisaldab: püsivad isiksushäired F62.0-s ja F62.1-s
mainimata kogemuste järel, näiteks kroonilise valuga seotud isiksusemuutus ja
leinajärgsed isiksusemuutused.
|