1632. aastal Rootsi v\u00f5imu poolt Tartus asutatud \u00fclikooli Academia Gustaviana koosseisu kuulus algusest peale ka arstiteaduskond. Tolle aja taseme ja tavade kohaselt \u00f5petas kogu kliinilist meditsiini \u00fcksainus professor. Tema loengud ja kliinilised praktilised t\u00f6\u00f6d k\u00e4sitlesid k\u00f5iki tollal teadaolevaid haigusi, sealhulgas ka m\u00f5ningaid ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ireid. M\u00f5istetavalt p\u00fchendati neile vaid p\u00f5gusat t\u00e4helepanu. \u00dcldisel taustal paistis silma K\u00f6nigsbergi \u00fclikooli kasvandik Sebastian Wirdig, kes aastail 1646-1654 oli Tartus kliiniliste ainete professor. Tema loengutes oli ps\u00fc\u00fchikah\u00e4iretest suhteliselt rohkem juttu. Tema programmis olid: \"kujutluste ja m\u00f5istuse h\u00e4irete s\u00fcmptoomid\", m\u00e4luh\u00e4ired, deliirium, melanhoolia, maania ja marut\u00f5bi. \u00dcldse r\u00f5hutas Wirdig ps\u00fc\u00fchika t\u00e4htsust inimese tervises ja haiguses. Hiljem kujunes ta nn spirituaalpatoloogia silmapaistvaks viljelejaks, nii et teda v\u00f5ib lugeda ps\u00fchhosomaatilise meditsiini \u00fcheks varajaseks eelk\u00e4ijaks.<\/p>\n\n\n\n
Spirituaalpatoloogia m\u00f5just Academia Gustavianas annab tunnistust muuhulgas Johann Salbomi 1691.a kaitstud v\u00e4itekiri \"Inimese vaimu patoloogiast\". Autor asus seisukohal, et mitmed haigused tekivad ps\u00fc\u00fchika (vaimu) h\u00e4irumisest. Ajastule vastav k\u00e4sitluse primitiivsus ei v\u00e4henda t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtust ps\u00fchhosomaatilise meditsiini aluste rajamises.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5ime nentida, et Tartu \u00fclikoolis k\u00e4sitati juba 17. sajandil arstiteaduse \u00f5petamise raames ka ps\u00fchhiaatria probleeme, paiguti isegi ulatuslikumalt ja edumeelsemalt kui paljudes teistes tolleaegsetes \u00fclikoolides. Arusaadavalt ei avaldanud see aga m\u00e4rgatavat m\u00f5ju ps\u00fc\u00fchikahaigete ravi ja hoolduse praktikale.<\/p>\n\n\n\n
Peale s\u00f5dadest tingitud vaheaega avati 1802. aastal Tartu \u00fclikool taas, Vene impeeriumi koosseisu l\u00fclitatud Balti provintside keskse \u00f5ppeasutusena. Koosk\u00f5las teaduse arenguga oli \u00fclikooli arstiteaduskonnas esialgu viis \u00f5ppetooli ja prosektuur, edaspidi koosseis j\u00e4rk-j\u00e4rgult t\u00e4ienes ning diferentseerus. Peamisi kliinilisi aineid \u00f5petati paljude aastate jooksul \u00fchtse nn meditsiinilise kliiniku raames. Muude haiguste k\u00f5rval k\u00e4sitleti selle koosseisus milgi m\u00e4\u00e4ral ka ps\u00fc\u00fchikah\u00e4irete diagnostikat ja ravi. K\u00e4sitluse ulatus ja tase s\u00f5ltusid meditsiinilise kliiniku professori erihuvidest ja kogemustest. 1845. aastal loodi iseseisev nn. riikliku arstiteaduse \u00f5ppetool, mis h\u00f5lmas tervishoiu organisatsiooni ja h\u00fcgieeni k\u00f5rval ka kohtuarstiteaduse valdkonna. Viimase raames k\u00e4siteldi ka kohtups\u00fchhiaatriat, paiguti seoses statsionaarse uurimisega, milleks aine professor kasutas maakonnahaigla nn \u00fclikooli osakonda.<\/p>\n\n\n\n
19. sajandi alguses oli kogu Vene impeeriumis ps\u00fc\u00fchikahaigete ravi ja hooldus madalal tasemel. Ise\u00e4ranis kehv oli seis Balti kolmes - Eesti, Liivi ja Kuramaa - kubermangus, kus vaimuhaigete arv oli m\u00e4rgatavalt suurem kui impeeriumi teistes piirkondades. Baltimaade arstkonna ja intelligentsi erksamad esindajad t\u00f5statasid korduvalt k\u00fcsimuse vajadusest rajada siin vaimuhaigete ravi- ja hooldusasutusi. Paljud ettepanekud seostasid seda ideed vajadusega asutada ps\u00fchhiaatriahaigla Tartu \u00fclikooli juures, t\u00f5stmaks arstide ettevalmistuse taset. Allj\u00e4rgnevalt esitame m\u00f5ned eredamad n\u00e4ited selle idee arenguk\u00e4igust.<\/p>\n\n\n\n
Esimesena \u00fctles Tartu \u00fclikooli koosseisus ps\u00fchhiaatriahaigla asutamise m\u00f5tte v\u00e4lja dr Otto von Huhn, 1824. a Riias tsaari otsesel korraldusel asutatud nn Aleksandrik\u00fcnka vaimuhaigete varjupaiga arst. Ta saatis 1825. a Tartu \u00fclikooli rektorile kirja, milles motiveeris vajadust just \u00fclikooli koosseisus ps\u00fchhiaatriahaigla avada ning tegi ettepaneku Aleksandrik\u00fcnka varjupaik \u00fcle tuua Tartusse. Kahjuks j\u00e4i dr Huhni ettepanek vajaliku t\u00e4helepanuta ja soikus.<\/p>\n\n\n\n
1842. aastal p\u00f6\u00f6rdus Tartu \u00f5pperingkonna kuraatori poole analoogilise ettepanekuga Liivimaalt p\u00e4rit, Saksamaal arstikutse omandanud ja tsaari perekonna ihuarstiks t\u00f5usnud Johann Georg von R\u00fchl, tollal kogu Venemaa hooldusasutuste arst-inspektor.<\/p>\n\n\n\n
Oma kirjas r\u00f5hutas von R\u00fchl, et ps\u00fc\u00fchikahaigete ravi ja hoolduse olukord Baltimaades on \u00e4\u00e4rmiselt puudulik. Ta tegi ettepaneku asutada 40-voodiline ps\u00fchhiaatriahaigla Tartusse, et see saaks \u00fchtlasi olla \u00fclikooli arstiteaduskonna \u00f5ppebaasiks. Ka see ettepanek hajus, peamiselt b\u00fcrokraatlike t\u00f5kete t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n
1849. aastal tegi Liivimaa kuberner von Essen Balti kindralkubernerile ettepaneku asutada Tartus Balti keskne ps\u00fchhiaatriahaigla, mis oleks \u00fchtaegu \u00fclikooli \u00f5ppeasutuseks. Seegi ettepanek soikus, vaatamata kindralkuberneri positiivsele hoiakule.<\/p>\n\n\n\n
1851. aastal moodustas Balti kindralkuberner v\u00fcrst Suvorov spetsiaalse komisjoni, tehes sellele \u00fclesandeks l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada idee Tartusse 125-voodilise vaimuhaigla asutamiseks ja projekti ning finantskavade koostamiseks. Komisjoni kolmeaastase t\u00f6\u00f6 viljana valmiski konkreetne plaan sellise haigla ehitamiseks ning majandamiseks, kuid kohalike v\u00f5imude lahkarvamuste r\u00e4gasse uppus toogi ettev\u00f5tmine.
Vene impeeriumi teistes piirkondades arenes ps\u00fc\u00fchikahaigete ravi ja hooldusasutuste v\u00f5rk k\u00fcll aegam\u00f6\u00f6da, kuid keskasutuste ja kohalike v\u00f5imude koost\u00f6\u00f6l siiski j\u00e4rjekindlalt. 1860-ndaiks aastaiks oli Venemaal kokku juba 58 ps\u00fchhiaatrilist ravi- ja hooldusasutust, kogusummas 4000 voodiga. 1859. aastal oli Peterburi armee kirurgiaakadeemia koosseisus loodud koguni Venemaa esimene iseseisev ps\u00fchhiaatria \u00f5ppetool.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
1632. aastal Rootsi v\u00f5imu poolt Tartus asutatud \u00fclikooli Academia Gustaviana koosseisu kuulus algusest peale ka arstiteaduskond. Tolle aja taseme ja tavade kohaselt \u00f5petas kogu kliinilist meditsiini \u00fcksainus professor. Tema loengud ja kliinilised praktilised t\u00f6\u00f6d k\u00e4sitlesid k\u00f5iki tollal teadaolevaid haigusi, sealhulgas ka m\u00f5ningaid ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ireid. M\u00f5istetavalt p\u00fchendati neile vaid p\u00f5gusat t\u00e4helepanu. \u00dcldisel taustal paistis silma K\u00f6nigsbergi \u00fclikooli […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"parent":17,"menu_order":80,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-5966","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n