Tartu \u00dclikooli Kliinikumis t\u00e4itub sel aastal 50. t\u00f6\u00f6aasta lasteradioloogil dr Inna Justusel, kelle p\u00fchendumine ja panus tervishoius\u00fcsteemi on hindamatu. P\u00fchendunud spetsialisti karj\u00e4\u00e4r on olnud t\u00e4is v\u00e4ljakutseid, saavutusi ja s\u00fcgavat armastust oma eriala vastu. <\/p>\n\n\n\n
Dr Inna Justuse t\u00f6\u00f6 on m\u00e4nginud olulist rolli laste tervise diagnoosimisel ja raviga seotud otsuste tegemisel. Tema huvi meditsiini vastu algas esimeses klassis operatsioonilaual. \u201cMul opereeriti kohaliku tuimestusega pimesoolt ja mina n\u00e4gin samal ajal k\u00f5ike reflektor lambist, et mis nad seal k\u00f5hu\u00f5\u00f5nes tegid. Sellest hetkest otsustasin, et mina hakkan n\u00fc\u00fcd arstiks,\u201d meenutas dr Justus. 1967. aasta oli m\u00e4rgiline, sest just siis avati esimest korda Tartu Riikliku \u00dclikooli arstiteaduskonnas pediaatria eriala, kust algas tunnustatud radioloogi teekond. Seitse aastat hiljem alustas ta oma karj\u00e4\u00e4ri Tartu linna Lastehaigla polikliinikus jaoskonna pediaatrina, kus tegi lisaks ambulatoorsetele vastuv\u00f5ttudele ka koduvisiite.<\/p>\n\n\n\n
\u201cMa ei olnud aastatki t\u00f6\u00f6l olnud, kui tekkis vajadus teiseks r\u00f6ntgenoloogiks. Polikliiniku juhtkond kutsus mind v\u00e4lja ja \u00fctles, et me arvame, et just teie sobiksite teiseks r\u00f6ntgenoloogiks. Mulle see m\u00f5te meeldis ja ma olen v\u00e4ga-v\u00e4ga t\u00e4nulik selle eest,\u201d r\u00e4\u00e4kis ta. Seda enam, et tegemist oli esmakordse spetsialiseerumisega Tartus, enne pidi selleks minema Moskvasse v\u00f5i Leningradi. Sellest ajast saati on dr Justus spetsialiseerunud laste radioloogias ning on saanud selles valdkonnas \u00fcheks juhtivaks spetsialistiks Eestis.<\/p>\n\n\n\n
Dr Justus on n\u00e4inud oma eriala arengut l\u00e4bi aastak\u00fcmnete. Algusaastatel ei olnud ei ultraheli ega kompuutrit, vaid r\u00f6ntgenuuring, mida tuli teha pimedas ruumis ja mis v\u00f5isid lapsi hirmutada. \u201c\u00dcks kord l\u00e4ks polikliinikust \u00e4ra elekter ja ma \u00fctlesin vanem\u00f5ele, et peame vastuv\u00f5tu katkestama, et meil ei ole elektrit. Tema vastas, et te t\u00f6\u00f6tate nagunii pimedas,\u201d meenutas Justus naljatades. Monospetsialistina on tema t\u00f6\u00f6 teha r\u00f6ntgenl\u00e4bivalgustusi ja hinnata r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tteid, kuid koost\u00f6\u00f6d tuleb teha ka teiste spetsialistidega. 90ndate keskel toimus \u00fcleminek filmide pealt ekraanidele, mis muutis t\u00f6\u00f6 lihtsamaks ning tundlike detektorite tulemisega paranes oluliselt kvaliteet. \u201c\u00dclesv\u00f5tteid tehti k\u00f5ikidest piirkondadest, mida vaja oli ja diagnoositi nende alusel. Oli ka selliseid leide, mida n\u00fc\u00fcd diagnoositakse ainult kompuutris v\u00f5i ultraheli uuringutega, n\u00e4iteks s\u00fcdamerikked. Halvast kvaliteedist hoolimata n\u00e4gingi nii palju, kui palju n\u00e4ha oli,\u201d selgitas arst-\u00f5ppej\u00f5ud ja lisas, et r\u00f6ntgenpildi puhul tuleb vaadata luukuju, struktuuri ja kontuure ning vastavust lapse eale. <\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nap\u00e4eval on seadmed palju t\u00e4psemad, suunavad r\u00f6ntgenkiire t\u00e4psemini, kiirgust on v\u00e4hem ja nii saab pildi palju kiiremini tehtud. \u201cOluline edasiminek on selles, et n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik digitaalne, mille t\u00f5ttu saame me t\u00e4psemini doseerida kiirgust ja aparaadid on kergemini k\u00e4sitletavad. Enne oli v\u00e4ga oluline roll tehnikul valida \u00f5ige re\u017eiim, et pilt v\u00e4lja tuleks, aga t\u00e4nap\u00e4eval otsustab arvuti selle inimese eest \u00e4ra,\u201d r\u00e4\u00e4kis lasteradioloog. Radioloogia osakonnas kiirguse \u00fcledoosi kartma ei pea, ei patsient ega t\u00f6\u00f6taja. \u201cKiirgusega t\u00f6\u00f6tades peab uuringuid tegema nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik ja nii palju kui vaja. Uuringut tehes peab arst teadma, mida on vaja leida, mitte ei hakka seda otsima. See on meie vastutada, et patsient saaks v\u00f5imalikult v\u00e4he kiiritada,\u201d selgitas dr Justus. Tema s\u00f5nul on olnud aegu, kus tuli vaadata 80-90 patsiendi pilti p\u00e4evas. \u201cSeda saab teha kopsupiltide puhul, sest neid on suhteliselt kerge vaadata. Aga on ka pilte, mida v\u00f5id vaadata tund aega ja m\u00f5elda \u2013 pigem on tegemist siis haruldaste haigustega,\u201d r\u00e4\u00e4kis radioloog, kes on kopsupilte oma elu jooksul nii palju vaadanud, et v\u00f5ib kasv\u00f5i une pealt vastuse \u00f6elda. <\/p>\n\n\n\n
Lisaks seadmetele on ajas muutunud nii lapsed kui lapsevanemad. \u201cVanasti k\u00e4isid lapsed ainult emadega arsti juures, n\u00fc\u00fcd tullakse kas perekonnaga v\u00f5i ainult isaga. Huvitav on see, et lapsed kuuletuvad isale paremini,\u201d r\u00e4\u00e4kis dr Justus. Lastega t\u00f6\u00f6tamine v\u00f5ib olla keeruline, sest lapsed ei taha p\u00fcsida paigal ning hirmust v\u00f5ib tulla isegi m\u00f5ni pisar. \u201cMeil on vaja teha pilti teatud suunas, et saaksime uuritavast kohast t\u00e4pse \u00fclevaate. Lastega tuleb aina jutustada ja naljatleda, et hajutada tema hirme\u201c r\u00e4\u00e4kis ta. Arst t\u00f5deb, et talle meeldib v\u00e4ga lastega t\u00f6\u00f6tada, sest nad on talle l\u00e4hedasemad, vahetumad enda emotsioonides ning ta ei kujuta ette, et ta t\u00f6\u00f6taks praegu t\u00e4iskasvanutega. \u201cP\u00f5lvkonnad on vahetunud, n\u00fc\u00fcd k\u00e4ivad minu juures lastega vanemad, kes kunagi ise k\u00e4isid minu vastuv\u00f5tul,\u201d meenutas ta. <\/p>\n\n\n\n
Vastutusrikka t\u00f6\u00f6 juures peab ta k\u00f5ige olulisemaks head suhtlemisoskust v\u00e4ikeste patsientidega, lastevanematega ja kolleegidega. \u201cMa ikka helistan kolleegidele, kui tekib m\u00f5ni k\u00fcsimus ja on vaja n\u00f5u k\u00fcsida. Suureks abimeheks on ka raamatud,\u201d r\u00e4\u00e4kis dr Justus. Ka intervjuu ajal seisavad needsamad abistavad raamatud laual. N\u00e4iteks \u00fcks 800 lehek\u00fcljeline normn\u00e4itajatega raamat \u201cAtlas of Normal Roentgen Variants That May Simulate Disease<\/em>\u201d, mis aitab arsti pildi t\u00f5lgendamisel. Enda teadmisi jagab dr Justus edasi radioloogia ning pediaatria residentidele, kellega koos vaadatakse iga kuu \u00fcle laste r\u00f6ntgenpiltide erip\u00e4rad ja r\u00f5hutatakse, mida tuleb t\u00e4hele panna. \u201cRadioloogia on v\u00e4ga huvitav ala. Tuleb olla hea arst, et kolleegid sind aktsepteeriksid. Selleks peab pidevalt ennast t\u00e4iendama ning tahta seda t\u00f6\u00f6d teha,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta. See on dr Justuse s\u00f5nul ka p\u00f5hjus, miks on r\u00f6ntgenoloogia tema elut\u00f6\u00f6. <\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamad hetked dr Justuse t\u00f6\u00f6s on need, kui tema poolt on r\u00f6ntgenpildi alusel vastus antud, kuid patsient suunatakse t\u00e4psustavatele lisauuringutele ja sealt selgub samasugune vastus. \u201cSee on nii hea t\u00f6\u00f6alane tunne, et kohe nina t\u00f5useb p\u00fcsti,\u201d \u00fctleb dr Justus naljatades. R\u00e4\u00e4kides radioloogia v\u00f5imalustest tulevikus, arvab arst-\u00f5ppej\u00f5ud, et varsti teeb kogu r\u00f6ntgenoloogi t\u00f6\u00f6 \u00e4ra tehisintellekt, mis leiab ise pildilt kahtlase koha \u00fcles. \u201cNarvas on juba selline, praegu k\u00fcll veel algeline r\u00f6ntgenaparaat. Enamus kordadest ma olen temaga n\u00f5us, aga mitte alati,\u201d r\u00e4\u00e4gib ta. <\/p>\n\n\n\n Kertu Rannu Tartu \u00dclikooli Kliinikumis t\u00e4itub sel aastal 50. t\u00f6\u00f6aasta lasteradioloogil dr Inna Justusel, kelle p\u00fchendumine ja panus tervishoius\u00fcsteemi on hindamatu. P\u00fchendunud spetsialisti karj\u00e4\u00e4r on olnud t\u00e4is v\u00e4ljakutseid, saavutusi ja s\u00fcgavat armastust oma eriala vastu. Dr Inna Justuse t\u00f6\u00f6 on m\u00e4nginud olulist rolli laste tervise diagnoosimisel ja raviga seotud otsuste tegemisel. Tema huvi meditsiini vastu algas esimeses […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","categories":[],"tags":[],"class_list":["post-6725","uudised","type-uudised","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n
Kommunikatsiooniteenistus<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"