15. septembril kolmandat korda toimunud Tartu \u00dclikooli Kliinikumi keskkonnakonverentsil \u201eTervishoid ja keskkond\u201c arutleti nii rohep\u00f6\u00f6rde olemuse, keskkonna hoidmise sammude, energia s\u00e4\u00e4stmise kui ka sotsiaalse tervise ning muutustega kohanemise \u00fcle. Konverentsil t\u00f5deti, et kliimamuutus puudutab meid k\u00f5iki, mist\u00f5ttu on kliinikumi sammud keskkonna hoidmise suunal tervishoius teedrajavaks. \u201eKliinikum on esimene haigla Eestis, kelle keskkonnajuhtimiss\u00fcsteem on akrediteeritud k\u00f5rgeima kvaliteedim\u00e4rgiga EMAS. Arvestades, et kliinikumil on 11 erinevat hoonet kokku 150 000 m2 pinnal ning 4600 t\u00f6\u00f6tajat, on iga t\u00f6\u00f6taja omanud rolli teel keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkuse poole,\u201c r\u00e4\u00e4kis keskkonna ja puhastuse osakonna juhataja Triin Aruj\u00f5e. Ta t\u00f5i veel v\u00e4lja, et t\u00f6\u00f6tajate ja patsientide harjumuste suunamisel on algamas ka \u00fcleminekuperiood loobumaks \u00fchekordsetest toidu- ja joogipakenditest.<\/p>\n\n\n\n
Riigikantselei rohepoliitika n\u00f5unik Ivo Krustok iseloomustas rohep\u00f6\u00f6ret kui teekonda keskkonda hoidvama Eesti suunas, milles riigil on roll regulatsioonide ja raamistiku loomisel ning nende elluviimise toetamisel. Riiklik rohep\u00f6\u00f6rde tegevuskava v\u00f5tab arvesse v\u00e4ga erinevaid \u00fchiskonna tahke, sealjuures inimeste tervist, mida saab m\u00f5jutada aktiivse liikumise ning keskkonnasaaste v\u00e4hendamise kaudu. Rohep\u00f6\u00f6rdes peitub v\u00f5imalusi ka energias\u00e4\u00e4stuks, mis t\u00e4nases kontekstis tugevat rolli omab. Ivo Krustok toonitas, et inimeste t\u00e4nased valikud omavad m\u00f5ju j\u00e4rgmistele p\u00f5lvedele.<\/p>\n\n\n\n
Tartu linnavalitsuse kliimaspetsialist Kaspar Alev vaatas konverentsil tulevikku ning tutvustas pika perspektiiviga eesm\u00e4rki kliimaneutraalsest Tartust. \u201eKliimamuutused muudavad meie k\u00f5igi elu, aga kliimamuutustega v\u00f5ideldes on meil v\u00f5imalik suunata muutusi oma elus. Kliimamuutustega v\u00f5itlemine ja muutustega kohanemine peavad positiivselt m\u00f5jutama inimeste igap\u00e4evaelu, et vajalikud muutused oleksid v\u00f5imalikult valutud. Tartu on astunud juba olulisi samme liikuvuses, renoveerimises ja taastuvenergias,\u201c kinnitas kliimaspetsialist. Ka siin leiti siduskohti tervishoiuga \u2013 linna eesm\u00e4rk luua parem elukeskkond l\u00e4bi kodude renoveerimise, turvaliste t\u00e4navate, v\u00e4rskema \u00f5hu, v\u00e4hema m\u00fcratasemega, toovad kaasa inimeste parema tervise.<\/p>\n\n\n\n
Sustinere asutaja Maris Ojamuru n\u00f5ustus, et haiglad omavad keskkonnale suurt m\u00f5ju \u2013 \u201eHaiglate, tervishoiuteenuste ja meditsiinitarneahela kombineeritud kasvuhoonegaaside heitkogus moodustab 4\u20135% kogu maailma globaalsetest heitkogustest (USAs ca 9%). Seda on rohkem kui n\u00e4iteks lennunduse v\u00f5i laevandussektori m\u00f5ju. Teisalt on kliimamuutustel suur m\u00f5ju inimeste tervist m\u00f5jutavatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele teguritele, nagu puhas \u00f5hk ja joogivesi, piisav toit ja kindel peavari,\u201c r\u00e4\u00e4kis Ojamuru. Seet\u00f5ttu julgustas ta astuma konkreetseid samme kliimam\u00f5ju hindamise, eesm\u00e4rgistamise ja v\u00e4hendamise suunal. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Harri Moora ilmestas \u00f6eldut: \u201eTavaliselt r\u00e4\u00e4gitakse suurtest tehastest ja arvatakse, et suurim m\u00f5ju keskkonnale tuleb sealt. Tegelikult on tervishoiusektori m\u00f5ju suur j\u00e4\u00e4tmete, \u00f5huheitmete, heitvee, suure j\u00e4\u00e4tmete koguse n\u00e4ol. Seet\u00f5ttu on hea n\u00e4ha, et Tartu \u00dclikooli Kliinikum sellise konverentsi korraldamisel teema eestvedajaks tervishoius on,\u201c lausus Moora. Ta soovitas k\u00f5ikidel haiglatel m\u00f5\u00f5ta oma tegevuse s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lge, kuna tervishoiuteenus \u00fcks k\u00f5ige energiaintensiivsematest teenustest. Lisaks on haiglate energiakasutus kiires suurenemises ning hoone infrastruktuur moodustab k\u00f5ige suurema osa haigla s\u00fcsiniku jalaj\u00e4ljest. Moora t\u00f5i ka v\u00e4lja, et keskkonnajuhtimise s\u00fcsteem on osa haigla igap\u00e4evasest juhtimisest, mille tulemusel seda omakorda juurutada ja arendada v\u00f5imalik on.<\/p>\n\n\n\n
Keskkonnakonverentsil osalenud Eesti Arstiteaduse \u00dcli\u00f5pilaste Seltsi (EA\u00dcS) president Renar Kihho ja keskkonnatervise t\u00f6\u00f6grupi juht Kristin Rossmann t\u00f5id v\u00e4lja, et meid \u00fcmbritsev puhtam keskkond v\u00f5rdub tervema inimesega. \u201eTudengid on valmis olema ise keskkonnas\u00e4\u00e4stlikumad, aga ka osalema elanikkonna teadlikkuse t\u00f5stmises keskkonnam\u00f5judest ning nende m\u00f5jude v\u00e4hendamiseks vajalikest v\u00e4ikestest sammudest. Kui teame, et 24% globaalsetest surmadest on seotud keskkonnam\u00f5judega, et \u00f5husaaste vastutab 7 miljoni enneaegse surma eest v\u00f5i et beebipillide osakesed j\u00f5uavad uriini kaudu p\u00f5hjavette, saastades keskkonda, siis tuleks harjumuste muutmisega alustada kohe,\u201c r\u00e4\u00e4kisid tudengid. <\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmine kliinikumi keskkonnakonverents toimub 2024. aastal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
15. septembril kolmandat korda toimunud Tartu \u00dclikooli Kliinikumi keskkonnakonverentsil \u201eTervishoid ja keskkond\u201c arutleti nii rohep\u00f6\u00f6rde olemuse, keskkonna hoidmise sammude, energia s\u00e4\u00e4stmise kui ka sotsiaalse tervise ning muutustega kohanemise \u00fcle. Konverentsil t\u00f5deti, et kliimamuutus puudutab meid k\u00f5iki, mist\u00f5ttu on kliinikumi sammud keskkonna hoidmise suunal tervishoius teedrajavaks. \u201eKliinikum on esimene haigla Eestis, kelle keskkonnajuhtimiss\u00fcsteem on akrediteeritud k\u00f5rgeima […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","categories":[],"tags":[],"class_list":["post-5901","uudised","type-uudised","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n