6. juunil toimus Tartu \u00dclikooli Kliinikumi neljas keskkonnakonverents \u201cTervishoid ja keskkond\u201d, kus k\u00e4sitleti haiglate j\u00e4tkusuutlikkust, kliimamuutuste m\u00f5ju inimeste tervisele ning keskkonnas\u00f5bralikku ravimite k\u00e4itlemist. Konverents r\u00f5hutas tervishoiusektori ja kodanike vastutust keskkonnam\u00f5jude v\u00e4hendamisel ja j\u00e4tkusuutlikkuse edendamisel. Lisaks oli sel aastal koost\u00f6\u00f6s infektsioonikontrolli teenistusega fookuses kliimamuutustest tingitud infektsioonid.<\/p>\n\n\n\n
Konverentsi avaettekande tegi sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo M\u00e4ndmaa<\/strong>, kes tutvustas riigi strateegilisi plaane haiglate j\u00e4tkusuutlikkuse saavutamiseks aastaks 2050. M\u00e4ndmaa r\u00f5hutas, et kliimamuutused on Eestis kulgenud kiiremini ja kriitilisemalt kui mujal maailmas, mis m\u00f5jutab otseselt inimeste tervist. \u201cOleme kaardistanud tervishoiu- ja hoolekandesektori kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamiseks Eesti-sisesed ja rahvusvahelised ettepanekud ning leppinud kokku sektori esindusorganisatsioonidega tegevuskava, kuidas v\u00e4hendada kogu sektoris kasvuhoonegaase ning samal ajal kohaneda kliimamuutustega,\u201d r\u00e4\u00e4kis M\u00e4ndmaa. Kantsleri s\u00f5nul on senine keskkonnaalane vastutus tulnud haiglatelt endilt.<\/p>\n\n\n\n ESG juht Merili Vares PricewaterhouseCoopers Eestist<\/strong> selgitas enda esitluses, et ESG (keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimisalase vastutuse) eesm\u00e4rk tervishoius on v\u00e4hendada negatiivset ja suurendada positiivset m\u00f5ju. \u201eESG m\u00f5istmise v\u00f5ib teha keeruliseks aga negatiivse ja positiivse m\u00e4\u00e4ratlemine. Seda saab lahendada selgeid eesm\u00e4rke ja m\u00f5\u00f5dikuid seades,\u201c kirjeldas Vares. Ta t\u00f5i v\u00e4lja mitmeid lahendusi tervishoiusektori j\u00e4tkusuutlikkuse suurendamiseks, sealhulgas elektris\u00f5idukite, ka kiirabide, kasutuselev\u00f5tt, virtuaalsete vastuv\u00f5ttude rakendamine, taastuvenergiale \u00fcleminek ning liha- ja piimatoodete v\u00e4hendamine toitlustuses.<\/p>\n\n\n\n Hollandi parimaid praktikaid jagasid kaks esinejat: Hollandi ISALA haigla j\u00e4tkusuutlikkuse n\u00f5unik Johan Jonker ning Hollandi OLVG haigla operatsiooni\u00f5de ja j\u00e4tkusuutlikkuse entusiast Talitha Hoppe<\/strong>. J\u00e4tkusuutlikkuse n\u00f5unik Johan Jonker m\u00e4rkis, et Hollandis tegeletakse samade tervishoiualaste teemadega nagu Eestis: tuleb p\u00f6\u00f6rata rohkem t\u00e4helepanu tervisele ja selle edendamisele, v\u00e4hendada ravimite kasutamise keskkonnam\u00f5ju, t\u00f5sta \u00fcldsuse teadlikkust ning v\u00e4hendada hoonete, energia ja transpordi CO2 heitkoguseid. J\u00e4tkusuutlikkuse entusiast Talitha Hoppe r\u00e4\u00e4kis operatsioonitoa j\u00e4tkusuutlikkuse praktikast, r\u00f5hutades \u00fchekordsete tarvikute v\u00e4hendamist ja taaskasutuse suurendamist. Ta jagas n\u00e4iteid, kuidas operatsiooniplokis saab v\u00e4hendada keskkonnam\u00f5jusid, tagades samas patsientide ohutuse ja ravi kvaliteedi.<\/p>\n\n\n\n Patsientide ohutuse ja ravi kvaliteedi teemal k\u00f5neles Tartu \u00dclikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste eriala vanemarst-\u00f5ppej\u00f5ud Matti Maimets<\/strong>, kes uuris, kuidas kliimamuutused m\u00f5jutavad infektsioonhaiguste levikut. Ta r\u00f5hutas, et kliimasoojenemine toob kaasa uusi terviseriske, n\u00e4iteks viiruste ja bakterite leviku suurenemise. Dr Maimets r\u00f5hutas, et iga\u00fcks saab anda oma panuse, j\u00e4rgides tervishoiu- ja keskkonnasoovitusi ning v\u00f5ttes ettevaatusabin\u00f5usid riskide v\u00e4hendamiseks. Lisaks t\u00f5i ta v\u00e4lja, et tervishoius\u00fcsteem peab olema valmis kohanema kliimamuutuste m\u00f5jude ja uute terviseohtudega, tagades kvaliteetse ravi olenemata muutuvatest tingimustest.<\/p>\n\n\n\n Kinnaste kasutamise ja k\u00e4teh\u00fcgieeni olulisusest r\u00e4\u00e4kis Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse \u00f5de Tiina Teder.<\/strong> Ta t\u00f5i esile, et p\u00e4rast Covid-19 pandeemiat m\u00e4rgati, et kindaid kasutatakse sageli rohkem, kui on tarvis. \u201cPaljud tegevused, nagu n\u00e4iteks patsiendi transport ja toidu jagamine, ei vaja tegelikult kinnaste olemasolu,\u201d r\u00f5hutas Teder kinnaste asemel korrektse k\u00e4teh\u00fcgieeni t\u00e4htsust sellistes olukordades.<\/p>\n\n\n\n Kliinikumi apteegi vanemproviisorid Marika Saar ja Jana Lass<\/strong> t\u00f5desid, et ravimij\u00e4\u00e4kidest p\u00f5hjustatud keskkonnareostus on kasvav probleem, mis ohustab inimeste tervist ja \u00f6kos\u00fcsteeme. \u201cMured on seotud eelk\u00f5ige antibiootikumide kasutamisega, kus antibiootikumi j\u00e4\u00e4kidega tuleb tegeleda nii inimmeditsiinis kui ka veterinaarias. J\u00e4\u00e4gid keskkonnas v\u00f5ivad p\u00f5hjustada t\u00f5siseid probleeme, nagu antimikroobne resistentsus ja kalade feminiseerumine,\u201d selgitas Lass. Vanemproviisorid r\u00f5hutasid, et vastutus ravimij\u00e4\u00e4tmete korrektse k\u00e4itlemise eest j\u00e4\u00e4b nii tervishoiuasutustele kui ka kodanikele. <\/p>\n\n\n\n P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla intensiivraviarst Liivi Maddison<\/strong> tegi l\u00f5petuseks v\u00e4rskendava \u00fclevaate haigla rohep\u00f6\u00f6rde v\u00e4ljakutsetest. Dr Maddison tutvustas haigla seniseid tegevusi, nagu taastuvenergia kasutuselev\u00f5tt ja energiat\u00f5hususe parandamine, kuid selgitas ka tegevuste n\u00f5rku kohti. Dr Maddison t\u00f5des, et kuigi haiglal on olnud mitmeid edusamme, on veel palju teha, eriti kommunikatsiooni ja teadlikkuse t\u00f5stmise vallas.<\/p>\n\n\n\n Kliinikumi neljas keskkonnakonverents t\u00f5i esile, et kliimamuutustega toimetulekuks on vaja tihedat koost\u00f6\u00f6d, teadlikkuse t\u00f5stmist ja innovaatilisi lahendusi. K\u00f5ik esinejad r\u00f5hutasid, et iga v\u00e4ike samm, olgu see taaskasutus, energiat\u00f5husus v\u00f5i teadlikkuse t\u00f5stmine, aitab kaasa suurele muutusele.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmine Kliinikumi keskkonnakonverents toimub 2026. aastal.<\/p>\n\n\n\n Kliinikumi Leht<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" 6. juunil toimus Tartu \u00dclikooli Kliinikumi neljas keskkonnakonverents \u201cTervishoid ja keskkond\u201d, kus k\u00e4sitleti haiglate j\u00e4tkusuutlikkust, kliimamuutuste m\u00f5ju inimeste tervisele ning keskkonnas\u00f5bralikku ravimite k\u00e4itlemist. Konverents r\u00f5hutas tervishoiusektori ja kodanike vastutust keskkonnam\u00f5jude v\u00e4hendamisel ja j\u00e4tkusuutlikkuse edendamisel. Lisaks oli sel aastal koost\u00f6\u00f6s infektsioonikontrolli teenistusega fookuses kliimamuutustest tingitud infektsioonid. Konverentsi avaettekande tegi sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo M\u00e4ndmaa, kes tutvustas riigi […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","categories":[],"tags":[],"class_list":["post-5937","uudised","type-uudised","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n