{"id":5928,"date":"2023-11-08T12:39:12","date_gmt":"2023-11-08T10:39:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/?page_id=5928"},"modified":"2025-04-22T11:41:01","modified_gmt":"2025-04-22T09:41:01","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/kliinikust\/ajalugu\/","title":{"rendered":"Ajalugu"},"content":{"rendered":"\n

Tartu \u00dclikoolis on silmahaigusi lugenud \u00fcldkirurgia kursuse v\u00e4ltel mitmed kirurgiaprofessorid: M.E. Kauzmann<\/strong> (1805-1810), I.L. Jochmann<\/strong> (1811-1814), C.H. Moier<\/strong> (1814- 1836), N.I. Pirogov<\/strong> (1836-1841), kes avas ka ajutiselt silmahaigla Tartus, mis oli esimene Baltimaadel (1836-1841), G. Adelmann<\/strong>(1841-1871), avas kirurgilis- oftalmoloogilise kliiniku (1843-1867).<\/p>\n\n\n\n

Jaanuarist 1868 avas professor Georg von Oettingen<\/strong> esimese 24 kohalise silmakliiniku Tartus. Selleks osteti mansardkorrusega kivimaja Vallikraavi ja Maarjam\u00f5isa t\u00e4nava nurgale. 10.Septembril 1871 avati pidulikult Tartu \u00dclikooli silmahaiguste \u00f5ppetool, mille juhatajaks sai prof. G.v.Oettingen (1867-1879). Teadust\u00f6\u00f6s kirjeldas ta silmalimaskesta am\u00fcloidset degeneratsiooni, trahhoomi nakkuslikku olemust, silmavigastusi Vene-T\u00fcrgi s\u00f5jas. Ta oli ka \u00fclikooli rektor ja Tartu linnapea.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmine silmakliiniku juhataja oli prof Eduard Raehlmann<\/strong> (1879-1900), kelle koolist on v\u00f5rsunud rida tuntud oftalmolooge. Kliinik oli populaarne, haigeid k\u00e4is \u00fcle kogu Venemaa, tekkis ruumipuudus ja 1882. a ehitati vanale majale kahekordne puust juurdeehitus, mis rahuldas kliiniku vajadusi 1938. aastani. E. Raehlmann tegeles f\u00fcsioloogilise optikaga, skopolamiini kasutamisega oftalmoloogias, veresoonte muutustega aneemia korral. 1889.a. kirjeldas ta esmakordselt veresoonte ristumisfenomeni ateroskleroosi korral, mis on saanud oma nime hilisemate autorite Gunn'i (1892) ja Salus'e (1929) j\u00e4rgi. Tema juhendamisel kaitsti 32 dissertatsiooni.<\/p>\n\n\n\n

E. Raehlmann'i asemel m\u00e4\u00e4rati 1900 a prof Theodor Ewetzky<\/strong> (1900-1909), kes oli seni Moskva \u00dclikooli professor, ta luges loenguid vene keeles. Teadust\u00f6\u00f6d olid tal oftalmoonkoloogia, silmaparasiitide ja silma v\u00e4\u00e4rarendite alal. Erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ras ta vilunud patoloog-anatoomia kliiniku laboratooriumile. T. Ewetzky rajas silmakliiniku k\u00f5rvale \u00fcle linna tuntud roosiaia, aednikuks oli M. Lepik, p\u00e4rastise tuntud P\u00e4rnu silmaarsti A. Lepiku isa.<\/p>\n\n\n\n

T. Ewetzky surma j\u00e4rel j\u00e4i oftalmoloogia kateeder kaheks aastaks vakantseks, kuna haridusminister ei kinnitanud teaduskonna poolt valitud kandidaati. Ametlikuks juhatajaks m\u00e4\u00e4rati f\u00fcsioloogia professor Kurt\u00f0inski, silmahaigusi luges vanemassistent J. Osolin. 1911. a m\u00e4\u00e4ras haridusminister professoriks Aleksander Ljutkewitch'i<\/strong>. (1911-1918), kelle peamised huvialad olid laboratoorium ja raskekujulise l\u00fchin\u00e4gevuse operatiivne ravi. Kolmeaastase rahuliku t\u00f6\u00f6 j\u00e4rel puhkes I Maailmas\u00f5da ja hiljem revolutsioon. 1917. a evakueeriti \u00fclikool koos silmakliinikuga Voronezi, kus A. Ljutkewitsch juhatas silmakliinikut oma surmani 1928. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Tartu silmakliiniku t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkus katkendlikult (1918-1920), puudus sisseseade, meditsiiniline aparatuur ja arstiriistad, statsionaar oli suletud. Saksa okupatsiooni ajal (1918) juhatas kliinikut l\u00fchikest aega prof. W. L\u00f6hlein<\/strong> Saksamaalt. Vabaduss\u00f5ja ajal (1919) asus kliinikus Eesti Punase Risti laatsaret, 1920 a riigikohus ja hiljem Venemaalt tulnud optantide keskus. Detsembris 1920 a kutsuti \u00f5ppetoolile professoriks Peterburi silmahaigla juhataja Ernst Blessig<\/strong> (1920-1930), kes taastas silmakliiniku t\u00f6\u00f6, muretses instrumentaariumi ja aparatuuri ning alustas 1921.a. teisel poolaastal regulaarse kliinilise ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga. Ta pani aluse kliiniku preparaatide kogule ja muretses uuesti korrap\u00e4rase raamatukogu.<\/p>\n\n\n\n

E. Blessig emeriteerus 1930.aastal ja kliinikut hakkas juhatama dots Jaan Uudelt<\/strong> (1930-1941), kes valiti 1934.a oftalmoloogia professoriks. Koos otorinolar\u00fcngoloogia prof. E. Saareste'ga koostas ta silmakliiniku uue hoone projekti ja juhendas 1938. aastal selle neljakorruselise kivihoone ehitamist kliiniku esimese hoone kohale. Sellest ajast peale t\u00f6\u00f6tavad hoones koos silma- ja k\u00f5rvakliinik. Teadusse on prof. J. Uudelt j\u00e4tnud j\u00e4lje silmavigastuste, silmakasvajate ja trahhoomi uurijana. 1941.a. siirdus ta Saksamaale, 1943-1944 juhatas uuesti Tartu silmakliinikut, siis s\u00f5itis j\u00e4lle Saksamaale ja hiljem USA-sse, kus suri 1957.a.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast prof J. Uudelt'i \u00e4ras\u00f5itu Saksamaale 1941.a. m\u00e4\u00e4rati kliiniku juhatajaks meditsiinidoktor J\u00fcri Suurk\u00fcla<\/strong> (1941-1944), kes hiljem t\u00f6\u00f6tas silmaarstina Rootsis.<\/p>\n\n\n\n

II Maailmas\u00f5ja ajal oli kliinik kannatanud, varustus oli laiali tassitud v\u00f5i vigastatud, ei olnud vajalikke aparaate ega operatsiooniinstrumente. Silmakliiniku t\u00f6\u00f6d hakkas organiseerima ja varustust taastama Valentin Savi<\/strong> (1946-1958), kes 1. jaanuaril 1946 m\u00e4\u00e4rati oftalmoloogia kateedri ja silmakliiniku juhatajaks. 1949.a. kaitses ta kandidaadidissetatsiooni trahhoomi alal, 1950.a. sai dotsendi kutse ja t\u00f6\u00f6tas selles ametis kuni oma surmani 1958.a.<\/p>\n\n\n\n

Samast aastast m\u00e4\u00e4rati \u00f5ppetooli juhatajaks assistent Leo Schotter<\/strong> (1958-1989), kes 1964. a kaitses doktoridissertatsiooni silmasiseste v\u00f5\u00f5rkehade magnetkirurgia alal ja 1967.a. sai professori kutse. 1975-1989 a juhatas ta \u00fchendatud k\u00f5rva-nina-kurgu ja silmahaiguste kateedrit. Hea organisaatorina on ta olnud Eesti Oftalmoloogide Teadusliku Seltsi esimees ja Tartu \u00dclikooli n\u00e4gemise tervishoiu laboratooriumi teaduslik juhendaja (1975-1991).Ta valiti Eesti Silmaarstide Seltsi ja Eesti Pimedate \u00dchingu auliikmeks. Prof. L. Schotter emeriteerus 1993.a ja suri 1997.a Teadlasena uuris ta silmavigastusi, katarakti ja glaukoomi ravi, l\u00fchin\u00e4gevuse prof\u00fclaktikat ja kirurgiat ning silma plastilise kirurgia k\u00fcsimusi. Tal on ilmunud 188 teadust\u00f6\u00f6d, ta on mitmete operatsioonimeetodite, aparaatide ja instrumentide autor. V\u00e4ljaspool eriala oli ta tuntud amat\u00f6\u00f6rheliloojana.<\/p>\n\n\n\n

Alates 1990.a. kuni 31. dets. 1999.a. juhatas oftalmoloogia \u00f5ppetooli ja silmakliinikut dots Aleksei Panov<\/strong>. Tema Moskvas kaitstud kandidaadidissertatsioon oli silmavigastuste alal. 1975-1991 oli ta T\u00dc n\u00e4gemise tervishoiu laboratooriumi juhataja. \u00d5ppetoolis t\u00f6\u00f6tasid veel dots. Leo Schotter (jun.) ja vanemassistent Riina Pulges. Alates 1. jaanuarist 2000 kuni 31.detsembrini 2011.aastal  juhatas silmakliinikut prof Pait Teesalu<\/strong>. 0,35 \u00f5ppekoormusega oli vanemassistent Kuldar Kaljurand ja 0,2 koormusega Andres K\u00fclama. P. Teesalu Oulus, Soomes kaitstud doktoridissertatsioon on glaukoomi diagnostika alal.<\/p>\n\n\n\n

Seoses Tartu haiglate reorganiseerimisega 1951. a. jagunes silmakliinik silmahaiguste kateedriks ja Maarjam\u00f5isa Haigla silmaosakonnaks. Silmaosakonnas on olnud statsionaarseid voodikohti 80 kuni 8 k\u00e4esoleva ajani. Osakonna juhatajatena on t\u00f6\u00f6tanud Leo Schotter, Ella Rooks, Jossel Kropman, Aleksandra Gerassimova, Mare Veske, Imbi Kuus<\/strong>. <\/p>\n\n\n\n

1998.a. valmis Kuperjanovi tn 1 kliiniku kivimaja osas uus kaasaegne operatsiooniblokk, mis toodi \u00fcle vanast, juba 1882.a. ehitatud puumaja osast. Kuna oftalmokirurgia oli muutunud oftalmomikrokirurgiaks osutus t\u00f6\u00f6 amortiseerunud, rappuvate p\u00f5randatega puumajas v\u00f5imatuks.<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli Kliinikumi silmakliinikus on 130 aasta v\u00e4ltel ravitud k\u00f5iki Eestis esinevaid silmahaigusi, \u00f5petatud \u00fcli\u00f5pilasi, t\u00e4iendatud juba t\u00f6\u00f6tavaid silmaarste ja tehtud teaduslikku uurimist\u00f6\u00f6d. Ravitud haiguste diagnoosid on muutunud seoses terve \u00fchiskonna arengu, rahvatervise ja sotsiaalsete olude muutumistega. Kadunud on sellised pimedust p\u00f5hjustavad haigused nagu trahhoom (silmamarjad) ja teised nakkushaigused. T\u00e4nu diagnostika, ravi ja operatsioonimetoodika paranemisele on oluliselt v\u00e4henenud pimedate ja n\u00f5rgaltn\u00e4gijate arv Eestis.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

2012.-2021.a. juhatas silmakliinikut\u00a0dr Kuldar Kaljurand<\/strong>. 18. oktoobril 2013.aastal kaitses K. Kaljurand filosoofiadoktori kraadi arstiteaduses teemal \"Eksfoliatsiooni s\u00fcndroomi levimus Eestis ja selle kliiniline t\u00e4hendus\".<\/p>\n\n\n\n

Silmakliinik kolis 2015. aasta l\u00f5pus aadressile\u00a0L. Puusepa 8<\/strong> ja alustas t\u00f6\u00f6d J-korpuse uutes ruumides\u00a05. jaanuaril 2016. aastal.\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Alates 2021a. septembrist juhatab silmakliinikut dr Mikk Pauklin<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu \u00dclikoolis on silmahaigusi lugenud \u00fcldkirurgia kursuse v\u00e4ltel mitmed kirurgiaprofessorid: M.E. Kauzmann (1805-1810), I.L. Jochmann (1811-1814), C.H. Moier (1814- 1836), N.I. Pirogov (1836-1841), kes avas ka ajutiselt silmahaigla Tartus, mis oli esimene Baltimaadel (1836-1841), G. Adelmann(1841-1871), avas kirurgilis- oftalmoloogilise kliiniku (1843-1867). Jaanuarist 1868 avas professor Georg von Oettingen esimese 24 kohalise silmakliiniku Tartus. Selleks osteti mansardkorrusega kivimaja Vallikraavi ja Maarjam\u00f5isa t\u00e4nava nurgale. 10.Septembril 1871 avati pidulikult […]<\/p>\n","protected":false},"author":34,"featured_media":0,"parent":17,"menu_order":2,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-5928","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nAjalugu - Silmakliinik<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/kliinikust\/ajalugu\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Ajalugu - Silmakliinik\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tartu \u00dclikoolis on silmahaigusi lugenud \u00fcldkirurgia kursuse v\u00e4ltel mitmed kirurgiaprofessorid: M.E. Kauzmann (1805-1810), I.L. Jochmann (1811-1814), C.H. Moier (1814- 1836), N.I. Pirogov (1836-1841), kes avas ka ajutiselt silmahaigla Tartus, mis oli esimene Baltimaadel (1836-1841), G. Adelmann(1841-1871), avas kirurgilis- oftalmoloogilise kliiniku (1843-1867). Jaanuarist 1868 avas professor Georg von Oettingen esimese 24 kohalise silmakliiniku Tartus. Selleks osteti mansardkorrusega kivimaja Vallikraavi ja Maarjam\u00f5isa t\u00e4nava nurgale. 10.Septembril 1871 avati pidulikult […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/kliinikust\/ajalugu\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Silmakliinik\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-04-22T09:41:01+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"5 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/silmakliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/silmakliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/\",\"name\":\"Ajalugu - Silmakliinik\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/silmakliinik\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-11-08T10:39:12+00:00\",\"dateModified\":\"2025-04-22T09:41:01+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/silmakliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/silmakliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/silmakliinik\\\/kliinikust\\\/ajalugu\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/silmakliinik\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kliinikust\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/silmakliinik\\\/kliinikust\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Ajalugu\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/silmakliinik\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/silmakliinik\\\/\",\"name\":\"Silmakliinik\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/silmakliinik\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Ajalugu - Silmakliinik","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/kliinikust\/ajalugu\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Ajalugu - Silmakliinik","og_description":"Tartu \u00dclikoolis on silmahaigusi lugenud \u00fcldkirurgia kursuse v\u00e4ltel mitmed kirurgiaprofessorid: M.E. Kauzmann (1805-1810), I.L. Jochmann (1811-1814), C.H. Moier (1814- 1836), N.I. Pirogov (1836-1841), kes avas ka ajutiselt silmahaigla Tartus, mis oli esimene Baltimaadel (1836-1841), G. Adelmann(1841-1871), avas kirurgilis- oftalmoloogilise kliiniku (1843-1867). Jaanuarist 1868 avas professor Georg von Oettingen esimese 24 kohalise silmakliiniku Tartus. Selleks osteti mansardkorrusega kivimaja Vallikraavi ja Maarjam\u00f5isa t\u00e4nava nurgale. 10.Septembril 1871 avati pidulikult […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/kliinikust\/ajalugu\/","og_site_name":"Silmakliinik","article_modified_time":"2025-04-22T09:41:01+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"5 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/kliinikust\/ajalugu\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/kliinikust\/ajalugu\/","name":"Ajalugu - Silmakliinik","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/#website"},"datePublished":"2023-11-08T10:39:12+00:00","dateModified":"2025-04-22T09:41:01+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/kliinikust\/ajalugu\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/kliinikust\/ajalugu\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/kliinikust\/ajalugu\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kliinikust","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/kliinikust\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Ajalugu"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/","name":"Silmakliinik","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Jane Freimann","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/author\/janef\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Tartu \u00dclikoolis on silmahaigusi lugenud \u00fcldkirurgia kursuse v\u00e4ltel mitmed kirurgiaprofessorid: M.E. Kauzmann (1805-1810), I.L. Jochmann (1811-1814), C.H. Moier (1814- 1836), N.I. Pirogov (1836-1841), kes avas ka ajutiselt silmahaigla Tartus, mis oli esimene Baltimaadel (1836-1841), G. Adelmann(1841-1871), avas kirurgilis- oftalmoloogilise kliiniku (1843-1867). Jaanuarist 1868 avas professor Georg von Oettingen esimese 24 kohalise silmakliiniku Tartus. Selleks osteti mansardkorrusega kivimaja Vallikraavi ja Maarjam\u00f5isa t\u00e4nava nurgale. 10.Septembril 1871 avati pidulikult…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5928","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/34"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5928"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5928\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/silmakliinik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5928"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}