Endokrinoloogia ARSK.01.030 (2,25 EAP)

Hindamine Eristav (A, B, C, D, E, F, mi)

Õppejõud Maire Lubi (vastutav), Svetlana Matjus, Vallo Volke, Kaia Tammiksaar, Olga Gusseva

Õppetöö vormid ja mahud tundides loengud: 6 praktikumid: 18 iseseisev töö (sh e-õpe): 34,5

Eesmärgid:

Endokrinoloogia moodustab ühe osa õppeainest "Sisehaigused" (17AP),kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele üldised praktilised teadmised endokrinoloogiliste haiguste etiopatogeneesist, diagnoosimisest ja preventsioosist.

Õpiväljundid:

Kursuse läbinud üliõpilased:
- on omandanud teoreetilised teadmised sagedamini esinevate endokriinhaiguste epidemioloogiast, etioloogiast, patogeneesist ja kliinilisest sümptomaatikast
- teavad, millised on endokriinhaiguste diagnoosimisel ja jälgimisel kasutatavad laboratoorsed ja instrumentaalsed uurimisvõimalused ja oskavad saadud tulemusi interpreteerida; tunnevad sagedamini esinevate endokriinhaiguste ravi ja jälgimise põhimõtteid
- oskavad küsitleda ja uurida endokriinhaigusega (või selle kahtlusega) patsienti
- oskavad iseseisvalt küsitleda ja füüsikaliselt uurida diabeediga patsienti (diabeetilise neuropaatia hindamine); oskavad teha põhjendatud otsuseid diabeediga patsiendi ravi muutmise vajaduse osas; teavad, kuidas uurida ja jälgida patsienti diabeedi tüsistuste suhtes
- teavad diabeedi ravis kasutatavaid ravimigruppe, nende peamisi kõrvaltoimeid ning diabeedi ravi ja jälgimise põhimõtteid
- tunnevad ära erakorralist arstiabi vajava endokriinhaigusega patsiendi ja oskavad osutada vajalikku abi eriolukordades (ägedad diabeedi tüsistused, neerupealiste puudulikkus)

Täpsem info toimumise ja materjalide kohta ÕIS-is.

ENDOKRINOLOOGIA LOENGUTE PLAAN (= 6 tundi )

  1. Sissejuhatus endokrinoloogiasse: üldkehtivad printsiibid endokriinsüsteemis, autoimmuunsed endokriinhaigused, geenimutatsioonide roll hormonaalse vaeg- ja liigtoime etioloogias ja sümptomatoloogias, stimulatsiooni ja supressioonitestid endokriinhaiguste diagnostikas
  2. Suhkrutõbi:, suhkrutõve epidemioloogia, etioloogia, patogenees, klassifikatsioon. Suhkrutõve ja rasvtõve puutepunktid, ravimeetodite hierarhia. Suhkrutõve tüsistused.
  3. Kilpnäärmehaigused: epidemioloogia, etiopatogenees, klassifikatsioon.

PRAKTIKUMIDE PLAAN ( 7 praktikumi, a 4 tundi )

1. Suhkrutõbi.

GTT ja selle hindamine

1 ja 2. tüübi võrdlus

Laboratoorsed uuringud skriiningul diabeedi suhtes, diabeedi diagnoosimisel ja haigete jälgimisel.

Suhkrutõve kliiniline pilt ja ravi põhimõtted

Diabeedi kompensatsiooni hindamine

Dieet- süsivesikute ja kaloraazi arvestus, dieedi koostamine. Enesekontrollivahendid ja põhimõtted. Tutvumine diabeedi kabineti tööga.

2. Suhkrutõbi.

Ägedad ja kroonilised tüsistused.

Diabeetiline ketoatsidoos ja kooma, hüpoglükeemia, hüperosmolaarne seisund. Patogenees, kliinik, diferentsiaaldiagnostika ja ravi.

Diabeetiline retinopaatia ( võimalusel laserravi demonstratsioon silmaarsti poolt).

Diabeetiline nefropaatia

Diabeetiline neuropaatia ( tutvumine jalakabineti tööga)

Diabeedi makrovaskulaarsed tüsistused.

3. Hüpofüüsi patoloogia.

Hüpopituitarism, kliinik, diagnostilised kriteeriumid, asendusravi.

Akromegaalia.

Hüperprolaktineemia.

Mage diabeet.

4. Cushingi sündroom ( AKTH – sõltuv ja AKTH-mittesõltuv ).

Hüperkortitsismiga kulgevad haigused, diagnostika, dif.diagnostika, ravi.

Neerupealiste puudulikkus ( primaarne ja sekundaarne), kliiniline pilt, diagnoosimine, akuutse seisundi ravi ja asendusravi. printsiibid.

Adrenogenitaalne sündroom ja selle diferentsimine teistest hüperandrogeneemiaga kulgevatest seisunditest.

Endokriinne hüpertensioon ( primaarne hüperaldosteronism, feokromotsütoom ja teised võimalikud põhjused)

5. Kilpnäärmehaigused.

Kilpnäärme uurimiseks kasutatavad laboratoorsed ja instrumentaalsed meetodid: joodineeldumistest, skenneerimine/stsintigraafia, ultraheliuuring, hormoonid)

Plpatsiooni harjutamine nii normaalse leiu kui patoloogia puhul.

Joodivaeguse osa kilpnäärmehaiguste patogeneesis.

Eutüreoidne difuusne ja sõlmeline struuma.

Türeoidiidid.

6. Kilpnäärme ja kõrvalkilpnäärme haigused.

Hüpertüreoosi kliiniline pilt. Hüpertüreoosiga kulgevad kilpnäärmehaigused: diferentsiaaldiagnostika ja ravi.

Hüpotüreoosi kliiniline pilt. Hüpotüreoosiga kulgevad kilpnäärmehaigused: diferentsiaaldiagnostika ja ravi.

Kilpnäärme pahaloomulised kasvajad. Kõrgelt diferentseeritud kilpnäärmevähkide diagnoosimine ja ravi.

Hüper- ja hüpoparatüreoos.

7. Test ( 16 küsimust valikvastusega)

ENDOKRINOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED.

  1. Suhkrutõve klassifikatsioon ja diagnoosimise kriteeriumid.
  2. 1.ja 2.tüübi suhkrutõve võrdlus.
  3. Insuliinsõltuv diabeet kui autoimmuunhaigus.
  4. Suhkrutõve mikroangiopaatilised kaugtüsistused: patogenees ja skriiningu põhimõtted 1.ja2.tüübi suhkruhaigetel.
  5. Diabeediga seotud erakorraliste seisundite diferentsimise ja ravi põhimõtted (diabeetiline ketoatsidoos, hüpoglükeemia ja hüperosmolaarne mittetoksiline seisund).
  6. Insuliinravi põhimõtted 1.ja 2. tüübi suhkruhaigetel.
  7. Peroraalsete antidiabeetiliste vahendite põhirühmad, toimemehhanism ja näidustused.
  8. Eutüreoidse struuma võimalikud patogeneesimehhanismid.
  9. Joodivaeguse osa kilpnäärmehaiguste patogeneesis.
  10. Hüpertüreoosiga kulgevad kilpnäärmehaigused ja nende diferentsiaaldiagnostika.
  11. Hüpotüreoosi põhjused.
  12. Hüpertüreoosiga kulgevate kilpnäärmrhaiguste ravimeetodid ja nende valiku pohimõtted.
  13. Türeoidiitide klassifikatsioon kulu ja patogeneesi iseärasustest lähtudest.
  14. Hüperkortisoleemia võimalikud põhjused ja nende diferentsimine.
  15. Endokriinse hüpertensiooni võimalikud põhjused ja nende diferentsimine.
  16. Hüpopituitarismi kujunemise põhjused ja kliiniline pilt.
  17. Magediabeedi eristamine teistest polüuuriaga kulgevatest seisunditest.
  18. Primaarse ja sekundaarse neerupealiste puudulikkuse etioloogia, diferentseerimine ja ravi põhimõtted.
  19. Hüperkaltseemia levinumad põhjused ja nende diferentsimine.
  20. Sekundaarse hüperparatüreoosi põhjused ja patogenees.
  21. Hüperandrogeneemia põhjused naistel.
  22. Akromegaalia diagnoosi kinnitamise või ümberlükkamise võimalused.
  23. Hüperprolaktineemia võimalikud põhjused ja kliiniline pilt meestel ja naistel.

KIRJANDUS.

  1. Harrison`s Principles of Internal Medicine. McGraw – Hill
  2. Clinical Endocrinology. Michael Besser, Michael Thorner. Mosby – Wolfe, 1995
  3. Clinical Endocrinology. Ashley Grossman. Blackwell Science, 1998
  4. Endocrinology and Metabolism. Philip Felig, John D. Baxter, Lawrence A.Frohman, McGraw – Hill, 1995
  5. Williams Textbook of Endocrinology. Jean D. Wilson, Daniel W. Foster, Henry Kronenberg, Reed Larsen. B. Saunders Company, 1998
  6. Basic& Clinical Endocrinology. Francis S. Greenspan John D.Baxter.
  7. Clinical Hypertension. Norman M.Kaplan