Reumatoloogia ARSK.01.039

Hindamine Eristav (A, B, C, D, E, F, mi)
Õppejõud Riina Kallikorm (vastutav), Reet Kuuse, Mart Kull

Õppetöö vormid ja mahud tundides loengud: 12 praktikumid: 27 iseseisev töö (sh e-õpe): 39

Eesmärgid:
Reumatoloogia aine õpetamise eesmärk on saavutada üldised teadmised erialast tasemel, mis on vajalik töötamiseks arstina. Aine õpetamisel antakse ülevaade reumaatilistest haigustest, nende etiopatogeneesist, diagnoosimisest ja diferentsiaaldiagnostilistest aspektidest ning ravist. Üliõpilane omandab teoreetilise aluse sidekoekahjustusega kulgevatest haigustest ja saab põhioskused reumaatilise haige kliinilisest uurimisest, ravist ning ravi jälgimisest.


Õpiväljundid:
Kursuse läbinud üliõpilased
1) on omandanud teoreetilised teadmised sagedasemate reumatoloogiliste haiguste epidemioloogiast, etioloogiast, patogeneesist ja kliinilisest väljendusest;
2) omavad praktilisi oskusi haige uurimisel sh osates eristada normileidu haiguslikust: põletikulisi ja mittepõletikulisi haigusseisundeid tugiorgankonnas (luud, liigesed, pehmed koed); liigeste ja liigesväliseid vaevusi; süsteemseid ja lokaalseid muutusi. Tunnevad sagedasemaid naha-ja aluskoe muutusi seoses reumaatiliste haigustega;
3) oskavad süsteemselt lähenedes määrata ja interpreteerida laboratoorseid ja instrumentaalseid uuringuid haiguse diagnoosimiseks;
4) tunnevad reumatoloogias kasutatavaid ravimgruppe ja nende sagedasemaid kõrvaltoimeid ning ravi ja selle jälgimise põhimõtteid;
5) omavad ülevaadet reumatoloogilisest haigusest tingitud elukvaliteedi muutustest, rehabilitatsioonivõimalustest sagedasemate haiguste korral


Sisu lühikirjeldus
Käsitletakse reumatoloogiliste autoimmuunsete haiguste etiopatogeneesi, diagnoosimist ja ravi sidudes teoreetilise ettevalmistuse bed side õppimisega. Põletikulistest autoimmuunsetest haigustest keskendutakse reumatoidartriidile, spondüloartriitidele ja difuussetele sidekoehaigustele (süsteemne erütematoosluupus, süsteemne skleroos, dermato- ja polümüosiit, vaskuliidid). Metaboolsetest ja degeneratiivsetest haigustest on rõhk osteoporoosil, osteoartroosil ja ainevahetushaigustel (podagra, pseudopodagra,jt) . Käsitletakse ägedate reumaatiliste situatsioonide lahendamist. Õpitakse diferentsiaal-diagnostikat ja erinevate (infektsioossed , geneetilised jmt) faktorite osalust haiguste vallandumisel ja kulus.

Täpsem info toimumise ja materjalide kohta ÕIS-i

Praktikumide plaan

40 tundi, 10 praktikumi

  1. Reumatoloogiliste haiguste sümptomatoloogia ja haigete uurimine
  2. Infektsioossed ja reaktiivsed artriidid Streptokokk-reaktiivsed reumaatilised haigused: reuma, streptokokk-reaktiivne artriit
  3. Spondüloartropaatiad
  4. Reumatoidartriit
  5. Difuussed sidekoehaigused (süsteemne luupus, sklerodermia, polümüosiit).
  6. Süsteemsed vaskuliidid. Krüoglobulineemia.
  7. Osteoartroos. Podagra. Osteoporoos reumaatilistel haigetel
  8. Reumaatiliste haiguste ravi küsimused
  9. Reumaatiliste haiguste diferentsiaaldiagnoos
  10. Kokkuvõte tsüklist. Teadmiste kontroll.

Praktikumide käigus üliõpilased tegelevad iseseisvalt haigetega (anamnees, staatus, vajalikud uuringud, diagnoos ja raviplaan), mille järgselt toimub arutelu rühmas..Praktikumide järjekord erineb sõltuvalt kliinikus olevast haigete kontingendist. Temaatiliste haigete puudumisel toimud õpetus haigusjuhtude põhjal. Igaks praktikumiks on vajalik kodune ettevalmistus, mis seisneb vastava loengumaterjali läbitöötamises ja kirjandusega tutvumises. Arvestades aine mahukust, antakse üliõpilastele kodust iseseisvat tööd kirjandusega. Praktikumi sissejuhatavas osas kontrollitakse üliõpilaste valmisolekut antud teema käsitlemiseks. Akadeemilise haigusloo tegemiseks saab üliõpilane haigusjuhu praktikumitsükli ajal. Haigusloo tegemist juhendab ja kontrollib praktikumi vastutav õppejõud. Haiguslugu peab olema esitatud hiljemalt 10 päeva enne eksamisessiooni algust.

Kordamisküsimused

  1. Reumaatiliste haiguste riskitegurid
  2. Reumatoloogilise haige uurimine: anamnees ja objektiivne staatus
  3. Reumatoloogilise haige uurimine: laboratoorne diagnostika.
  4. Reumatoloogilise haige instrumentaalsed ja kujunduuringud.
  5. Autoimmuunsete sidekoehaiguste patogeneesi põhiprintsiibid
  6. Reumaatline palavik (Reuma)
  7. Reumatoidartriidi kliiniline pilt
  8. Reumatoidartriidi diagnostilised kriteeriumid
  9. Reumatoidartriidi kliinilised vormid
  10. Reumatoidartriidi ravi: ägeda faasi ja haiguse kulgu modifitseeriv ravi
  11. Spondüloartropaatiad: mõiste ja kliinilised vormid
  12. Spondüloartriitide ravi põhimõtted
  13. Anküloseeriva spondüloartriidi kliiniline pilt ja diagnostilised kriteeriumid
  14. Psoriaatiline artriit: kliiniline pilt ja ravi
  15. Põletikulise soolehaiguse artriit
  16. Infektsioosne artriit: tekitajad ja diagnoosimine
  17. Infektsioosne artriit: kliiniline pilt, ravi
  18. Reaktiivne artriit: definitsioon, vormid, kliiniline pilt
  19. Reiteri sündroom: kliiniline pilt, kulg ja prognoos
  20. Süsteemne erütematoosne luupus: kliinilised sündroomid ja diagnoosimine
  21. Süsteemne erütematoosne luupus: ravi
  22. Antifosfolipiidsündroom
  23. Süsteemsed vaskuliidid: mõiste, põhivormid, diagnoosimine
  24. Krüoglobulineemia: kliiniline pilt, vormid
  25. Raynaud fenomeen
  26. Süsteemne sklerooos: kliiniline pilt ja diagnoosimine
  27. Süsteemne skleroos: ravi põhimõtted
  28. Sjögreni sündroom: olemus , vormid, kliiniline pilt ja ravi
  29. Dermatomüosiit ja polümüosiit: kliiniline pilt, diagnoos ja ravi
  30. Metaboolsed artropaatiad: podagra- etiopatogenees, kliiniline pilt ja ravi (ataki ravi, retsidiivide vältimine), hilistagajärjed
  31. Osteoartroos: perifeerne ja aksiaalne (spondüloos) kahjustus, kliiniline pilt, ravi
  32. Ägeda artriidi diferentsiaaldiagnoos
  33. Artriidi ja artroosi diferentsiaaldiagnoos
  34. NSAID-ravi reumaatilistel haigetel: näidustused, kõrvaltoimed
  35. Glükokortikoidravi reumaatilistel haigetel: näidustused, manustamisviisid, kõrvaltoimed
  36. Haigust modifitseeriv ravi: DMARD, bioloogiline ravi
  37. Osteoporoos: riskitegurid, vormid, diagnoosimine, ravi põhimõtted ja erisused reumaatilistel haigetel

Kirjandus

  1. Birkenfeldt R., Päi L., Haviko T. Reumatoloogia Medicina, 2000;
  2. Klippel J.H. Dieppe P.A. Rheumatology, Second edition. Mosby, 1998.
  3. Harrison´s Principal of Internal medicine.
  4. Reumatoloogia konspekt.