LABORATOORNE MEDITSIIN ARSK.03.012

Kokku 1 EAP, st. 26 tundi, sealhulgas 11 t auditoorset tööd: praktikume 9 t, loenguid 2 t.

loengud:
     1. loeng Ensüümide määramisest kliinilises praktikas. Hüpolaktaasia. 1 t
         Lektor: prof. A.Tamm
     2. loeng Ravimite mõju laboritestidele. 1 t
         Lektor: ass. M. Tõnisson

praktikumid:
     1. praktikum • Aneemiate laboratoorne uurimine.1,5 t
         Valkude ainevahetuse laboratoorne uurimine 1,5t
     2. praktikum • Hemostaasisüsteemi laboratoorne uurimine 1,5t
        Ensüümide kasutamine laboratoorses diagnostikas. 1,5 t
     3. praktikum • Ravimite kontsentratsioonide määramine. 2 t
        Teadmiste kontroll 1 t

Eksamile pääsemise eeldused:
1. AKTIIVNE osavõtt praktikumidest.
2. Puudutud praktikum tuleb mõne teise rühmaga koos järgi teha (eelnevalt kokku leppida tel 7319342)
3. Positiivse sooritusega (s.o. vähemalt 6,5 punkti) kirjalik test.

Õppekirjandus:
1. ÕIS õppematerjal
2. M. Lember jt. Pärilik primaarne hüpolaktaasia – genotüübid ja nende seos piimatalumatusega. Eesti Arst 2007
3. Ühendlabori käsiraamat IV 2012
www.kliinikum.ee/yhendlabor/uudised/101-uehendlabori-kaesiraamat-iv 

ARSTITEADUSKONNA IV KURSUSE PRAKTIKUMID KARDIOLOOGIAS

Praktikumide teemad

Praktikumide toimumisajad nähtaval õppeinfosüsteemis.

KORDAMISKÜSIMUSED KARDIOLOOGIAS

Kordamisküsimused 

KARDIOLOOGIA ÕPPEKIRJANDUS

Õppekirjandus

Gastroenteroloogia ARSK.01.034

Kogumaht (1 EAP=26 tundi) 3,75 EAP

Hindamine Eristav (A, B, C, D, E, F, mi)

Õppejõud: dotsent Riina Salupere (vastutav), Katrin Labotkin, Karin Kull, Ingrid Kull, Leana Sits

Õppetöö vormid ja mahud tundidesloengud: 12 praktikumid: 36 iseseisev töö (sh e-õpe): 49,5 

 

Eesmärgid:

Sisehaiguste ühe eriala - gastroenteroloogia - õpetamise eesmärgiks on anda teadmised erialast tasemel, mis on vajalikud töötamiseks arstina. Gastroenteroloogia õpetamisel antakse ülevaade seedeelundite enamlevinud haigustest - etioloogiast, patogeneesist, diagnoosimisest, eritusdiagnoosist ja ravi põhimõtetest.


Õpiväljundid:
Gastroenteroloogia kursuse läbinud üliõpilased:
1) on omandanud teoreetilised teadmised seedeelundite haiguste esinemisest, etioloogiast, patogeneesist, diagnoosimisest ja ravist;
2) omavad piisavalt teadmisi ja oskusi seedeelundite haigustega haigete uurimisel;
3) oskavad seedeelundite haigusi diagnoosida ning püstitada eristusdiagnoose;
4) tunnevad seedeelundite haiguste ravi ja jälgimise põhimõtteid.

Täpsem info toimumise ja materjalide kohta ÕIS-is

Praktikumid: 

  • Praktikumid ei ole toodud ajalises järgnevuses.
  • Praktikumides kasutatakse lisaks haige uurimisele ka ülesannete kogus toodud haigusjuhte. Üliõpilase ettevalmistust praktikumiks kontrollitakse vastavate ülesannete abil.

Praktikumide eesmärk:

  1. seedeelundite haigusega patsiendi anamneesi ja objektiivse uuringu teostamise oskuste omandamine;
  2. diagnostiliste uuringute vajaduse määramine, diferentsiaaldiagnostiliste probleemide lahendamine ja esmase ravi ning jälgimistaktika määramine ning võimalusel haige jälgimine praktikumide jooksul;
  3. põhiliste sümptomide, sündroomide ja haiguste etioloogiast, patogeneesist, kliinilisest leiust, ravist arusaamine.
    1. Sissejuhatus, peamised sümptomid ja sündroomid, sagedased ja harvaesinevad haigused, peamised uurimismeetodid, maoröntgenuuringu jälgimine, ultraheliuuringu jälgimine. Kõhuvalu kui peamise sümptomiga haige küsitlus. Gastroskoopia näidustused, vastunäidustused, ettevalmistus, biopsia, tüsistused. Koloskoopia näidustused, vastunäidustused, ettevalmistus, tüsistused. Gastroskoopia/koloskoopia jälgimine. Video (vaba): Oesophageal manometry 20 min., Gastro-duodenojejunal manometry 15 minutit.
    2. Gastroösofageaalne reflukshaigus: haige uurimine, gastroskoopia, arutlus tüsistuste üle. Gastroskoopia/koloskoopia jälgimine. Video (vaba): Oesophageal pH-metry and manometry 20 minutit
    3. Peptiline haavand, funktsionaalne düspepsia, NSAID – haavand, haavandi verejooks, maovähk: võimalusel vastavate haigete uurimine ja arutelu. Video (vaba): Gastric emptying-scintigraphy 20 minutit.
    4. Gerdi ja peptilise haavandi ravi seminar järgmiste teemade käsitlemisega: ravi ägenemise ajal, säilitusravi olemus ja vajadus, H2RA, PPI, tsütoprotektiivne ravi, antatsiidid, toit ja reziim, Helicobacter pylori infektsiooni ravi. Video (kohustuslik): Helicobacter pylori 30 minutit.
    5. Põletikuline soolehaigus: haigete uurimine ja arutelu, arutelu sooleväliste ilmingute ja diagnoosimise üle. Röntgenfilmide arutelu. Võimalusel koloskoopia jälgimine.
    6. Põletikulise soolehaiguse ja soole ärritussündroomiga haigete arutelu. Põletikulise soolehaiguse ravi: ravi ägenemise ajal, säilitusravi, 5ASA erinevad ravimid. Video: Inflammatory bowel disease 25 minutit (kohustuslik):, Crohni koliit 20 minutit (vaba).
    7. Malabsorptsiooni sündroom: sümptomid, diagnoosimine; haigused, millest eraldi käsitletakse hüpolaktaasiat, gluteenenteropaatiat. Võimalusel röntgenkabinetis enteroskoopia jälgimine. Kõhulahtisusega haige käsitlus.
    8. Kroonilise pankreatiidi haige arutelu. Endoskoopilise retrograadse kolangio-pankreatograafia näidustused, vastunäidustused, ettevalmistus, tüsistused. EPCG ja võimalusel sfinkterotoomia jälgimine.
    9. Sapikivitõbi, tüsistunud ja tüsistumata juhtude arutelu. Sapikivi diagnoosimine ultraheliuuringu abil. Ühissapijuha kivi ravi, EPCG jälgimine.
    10. Maksahaigusete peamised sümptomid. Maksatsirroosi sümptomid. Söögitoru veenilaiendite jälgimine gastroskoopial. Võimalusel maksabiopsia (Menghini meetodil või ultrahelikontrolli all) jälgimine.
    11. Autoimmuunse tekkepõhjusega (sh. primaarse biliaarse maksatsirroosiga) maksahaiguse käsitlus. Alkohoolse maksahaigusega haige käsitlus.
    12. Hepatotroopsest viirusest põhjustatud maksahaiguse käsitlus. Video (vaba): Interferoon alfa maksahaiguste ravis 20 minutit.
    13. Astsiidi diferentsiaaldiagnostika. Portaalhüpertensiooni sündroomi ravi. Hepaatilise entsefalopaatia diagnoosimine. Söögitoru veenilaiendite jälgimine gastroskoopial.

kirjandus:

  1. Harrison´s Principles of Internal Medicine.1998. 228 - 258, 1579-1753.
  2. Oxford Textbook of Medicine. Oxford: Oxford University Press, 1996. 1817 – 2141.
  3. Merck Manual. New York: Merck Research Laboratories, 1999. 221 – 406.
  4. R. Salupere, I. Kull, K. Labotkin. Gastroenteroloogia praktikumi ülesannete kogu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus1999.

haiguslugu: iga üliõpilane peab kirjutama haigusloo sisehaigustest, üliõpilane võib valida selleks ka gastroenteroloogia haigusjuhu, haigusloo sooviga peab üliõpilane pöörduma praktikumi juhendava õppejõu juurde.

Infektsioonhaigused ARSK.04.001

Kogumaht (1 EAP=26 tundi) 3 EAP

Hindamine Eristav (A, B, C, D, E, F, mi)
Õppejõud Matti Maimets (vastutav), Piret Mitt, Vivika Adamson, Kadri Kõivumägi, Pilleriin Soodla

Õppetöö vormid ja mahud tundides loengud: 12 praktikumid: 27 iseseisev töö (sh e-õpe): 39

Eesmärgid:

Kaasaja nõuetele vastavate teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamine tähtsamate infektsioonhaiguste epidemioloogia, diagnostika, diferentsiaaldiagnostika, ravi ja profülaktika valdkonnas.


Õpiväljundid:
Õppeaine läbimise järgselt üliõpilane:
1. Tunneb bioloogilisi etioloogilisi tegureid, mis viivad patoloogiliste protsesside ja seisundite tekkimiseni, samuti nende kujunemise mehhanisme.
2. Tunneb organismi muutunud funktsioneerimist ning selle avaldumist erinevate infektsioonhaiguste korral.
3. Tunneb infektsioonhaige uurimise ja diagnostika põhilisi võimalusi.
4. Tunneb antibiootikumravi ja immuunprofülaktika põhimõtteid.
5. Tunneb levinumate infektsioonhaiguste epidemioloogiat, riskifaktoreid ja riskide vähendamise põhimõtteid.
6. Oskab võtta infektsioonhaiguse anamneesi.
7. Suudab läbi viia infektsioonhaige objektiivse uuringu, valida uurimismeetodeid diagnoosimiseks.
8. Suudab tõlgendada enamkasutatavate diagnostiliste meetodite tulemusi.
9. Suudab luua sobivaid ravistrateegiad enamlevinud infektsioonhaiguste korral.

Täpsem info toimumise ja materjalide kohta ÕIS-is

Endokrinoloogia ARSK.01.030 (2,25 EAP)

Hindamine Eristav (A, B, C, D, E, F, mi)

Õppejõud Maire Lubi (vastutav), Svetlana Matjus, Vallo Volke, Kaia Tammiksaar, Olga Gusseva

Õppetöö vormid ja mahud tundides loengud: 6 praktikumid: 18 iseseisev töö (sh e-õpe): 34,5

Eesmärgid:

Endokrinoloogia moodustab ühe osa õppeainest "Sisehaigused" (17AP),kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele üldised praktilised teadmised endokrinoloogiliste haiguste etiopatogeneesist, diagnoosimisest ja preventsioosist.

Õpiväljundid:

Kursuse läbinud üliõpilased:
- on omandanud teoreetilised teadmised sagedamini esinevate endokriinhaiguste epidemioloogiast, etioloogiast, patogeneesist ja kliinilisest sümptomaatikast
- teavad, millised on endokriinhaiguste diagnoosimisel ja jälgimisel kasutatavad laboratoorsed ja instrumentaalsed uurimisvõimalused ja oskavad saadud tulemusi interpreteerida; tunnevad sagedamini esinevate endokriinhaiguste ravi ja jälgimise põhimõtteid
- oskavad küsitleda ja uurida endokriinhaigusega (või selle kahtlusega) patsienti
- oskavad iseseisvalt küsitleda ja füüsikaliselt uurida diabeediga patsienti (diabeetilise neuropaatia hindamine); oskavad teha põhjendatud otsuseid diabeediga patsiendi ravi muutmise vajaduse osas; teavad, kuidas uurida ja jälgida patsienti diabeedi tüsistuste suhtes
- teavad diabeedi ravis kasutatavaid ravimigruppe, nende peamisi kõrvaltoimeid ning diabeedi ravi ja jälgimise põhimõtteid
- tunnevad ära erakorralist arstiabi vajava endokriinhaigusega patsiendi ja oskavad osutada vajalikku abi eriolukordades (ägedad diabeedi tüsistused, neerupealiste puudulikkus)

Täpsem info toimumise ja materjalide kohta ÕIS-is.

ENDOKRINOLOOGIA LOENGUTE PLAAN (= 6 tundi )

  1. Sissejuhatus endokrinoloogiasse: üldkehtivad printsiibid endokriinsüsteemis, autoimmuunsed endokriinhaigused, geenimutatsioonide roll hormonaalse vaeg- ja liigtoime etioloogias ja sümptomatoloogias, stimulatsiooni ja supressioonitestid endokriinhaiguste diagnostikas
  2. Suhkrutõbi:, suhkrutõve epidemioloogia, etioloogia, patogenees, klassifikatsioon. Suhkrutõve ja rasvtõve puutepunktid, ravimeetodite hierarhia. Suhkrutõve tüsistused.
  3. Kilpnäärmehaigused: epidemioloogia, etiopatogenees, klassifikatsioon.

PRAKTIKUMIDE PLAAN ( 7 praktikumi, a 4 tundi )

1. Suhkrutõbi.

GTT ja selle hindamine

1 ja 2. tüübi võrdlus

Laboratoorsed uuringud skriiningul diabeedi suhtes, diabeedi diagnoosimisel ja haigete jälgimisel.

Suhkrutõve kliiniline pilt ja ravi põhimõtted

Diabeedi kompensatsiooni hindamine

Dieet- süsivesikute ja kaloraazi arvestus, dieedi koostamine. Enesekontrollivahendid ja põhimõtted. Tutvumine diabeedi kabineti tööga.

2. Suhkrutõbi.

Ägedad ja kroonilised tüsistused.

Diabeetiline ketoatsidoos ja kooma, hüpoglükeemia, hüperosmolaarne seisund. Patogenees, kliinik, diferentsiaaldiagnostika ja ravi.

Diabeetiline retinopaatia ( võimalusel laserravi demonstratsioon silmaarsti poolt).

Diabeetiline nefropaatia

Diabeetiline neuropaatia ( tutvumine jalakabineti tööga)

Diabeedi makrovaskulaarsed tüsistused.

3. Hüpofüüsi patoloogia.

Hüpopituitarism, kliinik, diagnostilised kriteeriumid, asendusravi.

Akromegaalia.

Hüperprolaktineemia.

Mage diabeet.

4. Cushingi sündroom ( AKTH – sõltuv ja AKTH-mittesõltuv ).

Hüperkortitsismiga kulgevad haigused, diagnostika, dif.diagnostika, ravi.

Neerupealiste puudulikkus ( primaarne ja sekundaarne), kliiniline pilt, diagnoosimine, akuutse seisundi ravi ja asendusravi. printsiibid.

Adrenogenitaalne sündroom ja selle diferentsimine teistest hüperandrogeneemiaga kulgevatest seisunditest.

Endokriinne hüpertensioon ( primaarne hüperaldosteronism, feokromotsütoom ja teised võimalikud põhjused)

5. Kilpnäärmehaigused.

Kilpnäärme uurimiseks kasutatavad laboratoorsed ja instrumentaalsed meetodid: joodineeldumistest, skenneerimine/stsintigraafia, ultraheliuuring, hormoonid)

Plpatsiooni harjutamine nii normaalse leiu kui patoloogia puhul.

Joodivaeguse osa kilpnäärmehaiguste patogeneesis.

Eutüreoidne difuusne ja sõlmeline struuma.

Türeoidiidid.

6. Kilpnäärme ja kõrvalkilpnäärme haigused.

Hüpertüreoosi kliiniline pilt. Hüpertüreoosiga kulgevad kilpnäärmehaigused: diferentsiaaldiagnostika ja ravi.

Hüpotüreoosi kliiniline pilt. Hüpotüreoosiga kulgevad kilpnäärmehaigused: diferentsiaaldiagnostika ja ravi.

Kilpnäärme pahaloomulised kasvajad. Kõrgelt diferentseeritud kilpnäärmevähkide diagnoosimine ja ravi.

Hüper- ja hüpoparatüreoos.

7. Test ( 16 küsimust valikvastusega)

ENDOKRINOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED.

  1. Suhkrutõve klassifikatsioon ja diagnoosimise kriteeriumid.
  2. 1.ja 2.tüübi suhkrutõve võrdlus.
  3. Insuliinsõltuv diabeet kui autoimmuunhaigus.
  4. Suhkrutõve mikroangiopaatilised kaugtüsistused: patogenees ja skriiningu põhimõtted 1.ja2.tüübi suhkruhaigetel.
  5. Diabeediga seotud erakorraliste seisundite diferentsimise ja ravi põhimõtted (diabeetiline ketoatsidoos, hüpoglükeemia ja hüperosmolaarne mittetoksiline seisund).
  6. Insuliinravi põhimõtted 1.ja 2. tüübi suhkruhaigetel.
  7. Peroraalsete antidiabeetiliste vahendite põhirühmad, toimemehhanism ja näidustused.
  8. Eutüreoidse struuma võimalikud patogeneesimehhanismid.
  9. Joodivaeguse osa kilpnäärmehaiguste patogeneesis.
  10. Hüpertüreoosiga kulgevad kilpnäärmehaigused ja nende diferentsiaaldiagnostika.
  11. Hüpotüreoosi põhjused.
  12. Hüpertüreoosiga kulgevate kilpnäärmrhaiguste ravimeetodid ja nende valiku pohimõtted.
  13. Türeoidiitide klassifikatsioon kulu ja patogeneesi iseärasustest lähtudest.
  14. Hüperkortisoleemia võimalikud põhjused ja nende diferentsimine.
  15. Endokriinse hüpertensiooni võimalikud põhjused ja nende diferentsimine.
  16. Hüpopituitarismi kujunemise põhjused ja kliiniline pilt.
  17. Magediabeedi eristamine teistest polüuuriaga kulgevatest seisunditest.
  18. Primaarse ja sekundaarse neerupealiste puudulikkuse etioloogia, diferentseerimine ja ravi põhimõtted.
  19. Hüperkaltseemia levinumad põhjused ja nende diferentsimine.
  20. Sekundaarse hüperparatüreoosi põhjused ja patogenees.
  21. Hüperandrogeneemia põhjused naistel.
  22. Akromegaalia diagnoosi kinnitamise või ümberlükkamise võimalused.
  23. Hüperprolaktineemia võimalikud põhjused ja kliiniline pilt meestel ja naistel.

KIRJANDUS.

  1. Harrison`s Principles of Internal Medicine. McGraw – Hill
  2. Clinical Endocrinology. Michael Besser, Michael Thorner. Mosby – Wolfe, 1995
  3. Clinical Endocrinology. Ashley Grossman. Blackwell Science, 1998
  4. Endocrinology and Metabolism. Philip Felig, John D. Baxter, Lawrence A.Frohman, McGraw – Hill, 1995
  5. Williams Textbook of Endocrinology. Jean D. Wilson, Daniel W. Foster, Henry Kronenberg, Reed Larsen. B. Saunders Company, 1998
  6. Basic& Clinical Endocrinology. Francis S. Greenspan John D.Baxter.
  7. Clinical Hypertension. Norman M.Kaplan