15.\u201322. mai toimub \u00fcle-euroopaline HIV ning B- ja C-hepatiidi testimise n\u00e4dal, mille eesm\u00e4rk on t\u00f5sta nii patsientide kui tervishoiut\u00f6\u00f6tajate teadlikkust ja laiendada testimisv\u00f5imalusi nimetatud viiruste osas.<\/p>\n\n\n\n
Tartu \u00dclikooli Kliinikumi sisekliiniku infektsioonhaiguste arst-\u00f5ppej\u00f5u Kerstin Aimla<\/strong> s\u00f5nul saab B-hepatiiti ennetada vaktsineerimisega, kuid C-hepatiidi jaoks vaktsiini ei ole. \u201eK\u00fcll aga on selle viiruse jaoks olemas efektiivne ravi, mist\u00f5ttu on nakatunute \u00fcles leidmine eriti oluline,\u201c s\u00f5nas dr Aimla. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et viimase rahvusvahelise Polaris Observatory aastate 2015\u20132020 raporti alusel on Eestis C-hepatiidi esinemissagedus 1,2% elanikkonnast. \u201eSeega v\u00f5ib Eestis arvestuslikult olla kuni 16 000 kroonilist C-hepatiiti p\u00f5devat inimest, kes pole oma haigusest teadlikud. Haiguse varajane avastamine on aga oluline, sest viirushepatiidid v\u00f5ivad oluliselt kahjustada maksa, viies selle k\u00e4rbumiseni v\u00f5i halvemal juhul p\u00f5hjustada maksav\u00e4hki. Lisaks v\u00f5ib C-hepatiidiviirus p\u00f5hjustada ka mitmeid teisi haigusi nagu krooniline neeruhaigus, nahahaigused, vereloomekasvaja, autoimmuunhaigused ja vaimse tervise probleemid,\u201c p\u00f5hjendas viiruse varajase avastamise olulisust dr Aimla. Haiguse varajane avastamine ja ravi m\u00e4\u00e4ramine omavad suurt rolli edasiste kaugt\u00fcsistuste v\u00e4ltimisel.<\/p>\n\n\n\n \u00dcheks p\u00f5hjuseks, miks haigus v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da diagnoosimata, v\u00f5ib olla s\u00fcmptomite puudumine. \u201eSagedasemad haigused, mille puhul tuleks m\u00f5elda ka C-hepatiidile on nahahaigused, neeruhaigused, II t\u00fc\u00fcpi diabeet, kr\u00fcoglobulineemiline vaskuliit, l\u00fcmfoproliferatiivsed haigused, kardiovaskulaarhaigused,\u201c loetles dr Aimla.<\/p>\n\n\n\n Teine viirus, millele testimise n\u00e4dal keskendub, on HIV. Kliinikumi infektsioonhaiguste arst-\u00f5ppej\u00f5ud dr Pilleriin Soodla<\/strong> s\u00f5nul diagnoositi 2022. aastal Eestis 250 uut HIV haigusjuhtu, sealjuures pooltel juhtudel oli tegemist Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikega. \u201eTeame, et heast \u00fcldisest testimise tasemest hoolimata elab Eestis hinnanguliselt ligi tuhat inimest, kellel ei ole HIV-nakkus veel diagnoositud. Hilise diagnoosimise t\u00f5ttu hilineb ravile p\u00f6\u00f6rdumine, halveneb elukvaliteet ja suurenevad ravikulud. Peale selle levitavad inimesed, kes oma nakkusest ei tea, viirust palju suurema t\u00f5en\u00e4osusega kui teadlikud nakatunud,\u201c r\u00e4\u00e4kis dr Soodla. Ta t\u00f5i v\u00e4lja ka kaebused, mis v\u00f5ivad viidata HIV-le: palavik koos kurguvalu ja l\u00f6\u00f6bega, pikema aja jooksul \u00f6ised higistamised, vahelduv k\u00f5hulahtisus. HIVile viitavad haigused ja seisundid on korduv kopsup\u00f5letik \u00fche aasta jooksul, tuberkuloos, \u00e4ge v\u00f5i krooniline B-hepatiit ja C-hepatiit, herpes zoster<\/em> (v\u00f6\u00f6tohatis) alla 65-aastastel inimestel, herpese levinud p\u00f5letikud, seksuaalsel teel levivad haigused, seenp\u00f5letikud, generaliseeritud t\u00fc\u00fckad ja nakkuslikud molluskid, ebaselge p\u00f5hjusega muutused verepildis (leukopeenia, trombots\u00fctopeenia), erinevad v\u00e4hiseisundid ja v\u00e4hieelsed seisundid ning erinevad nahap\u00f5letikud.<\/p>\n\n\n\n \u201eEesti HIV-testimise ravijuhendi j\u00e4rgi on testimine soovitatud riskir\u00fchmadesse kuuluvatele inimestele, kuid kindlasti ka k\u00f5igile, kellel esinevad \u00e4geda HIV-infektsiooni s\u00fcmptomid v\u00f5i HIV-ga seotud haigused. Kindlasti peaksid olema testitud k\u00f5ik Harjumaal, sh Tallinnas, ja Ida-Virumaal arsti poole p\u00f6\u00f6rduvad 16\u201349 vanuses inimesed ning seda s\u00f5ltumata p\u00f6\u00f6rdumise p\u00f5hjusest,\u201c r\u00f5hutas dr Soodla. Ta lisas, et nii HIV kui B- ja C-hepatiidi positiivse testi korral tuleb patsient suunata t\u00e4psustavateks uuringuteks infektsioonhaiguste arsti v\u00f5i hepatiitide korral ka gastroenteroloogi vastuv\u00f5tule.<\/p>\n\n\n\n 15.\u201322. mail toimuva Euroopa HIV ja hepatiidi testimise n\u00e4dalaga \u00fchinevad kaheksa Eesti haiglat, samuti perearstid. HIV ja hepatiidi testimise osas on inimestel v\u00f5imalus lisainfot saada nii perearsti kui ka eriarstide juures.<\/p>\n\n\n\n Kliinikumis on patsientidel v\u00f5imalik ilma saatekirjata p\u00f6\u00f6rduda HIV n\u00f5ustamis- ja testimiskabinetti aadressil Riia 167 (B-korpus, I korrus, ruum B142), telefon: 742 7611. Kabineti vastuv\u00f5tt on avatud igal t\u00f6\u00f6p\u00e4eval: E: 10.00\u201313.00, T 14.00\u201317.00, K 08.00\u201311.00, N 15.00\u201318.00, R 10.00\u201313.00.<\/p>\n\n\n\n Lisainfo 15.\u201322. mai toimub \u00fcle-euroopaline HIV ning B- ja C-hepatiidi testimise n\u00e4dal, mille eesm\u00e4rk on t\u00f5sta nii patsientide kui tervishoiut\u00f6\u00f6tajate teadlikkust ja laiendada testimisv\u00f5imalusi nimetatud viiruste osas. Tartu \u00dclikooli Kliinikumi sisekliiniku infektsioonhaiguste arst-\u00f5ppej\u00f5u Kerstin Aimla s\u00f5nul saab B-hepatiiti ennetada vaktsineerimisega, kuid C-hepatiidi jaoks vaktsiini ei ole. \u201eK\u00fcll aga on selle viiruse jaoks olemas efektiivne ravi, mist\u00f5ttu on […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","categories":[],"tags":[],"class_list":["post-7419","uudised","type-uudised","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n
Dr Pilleriin Soodla
Pilleriin.Soodla@kliinikum.ee<\/a>
Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee<\/a>, tel: 5331 9423<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"