{"id":139,"date":"2021-05-11T10:03:46","date_gmt":"2021-05-11T10:03:46","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/?page_id=139"},"modified":"2021-06-16T10:57:35","modified_gmt":"2021-06-16T10:57:35","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/missioon-ajalugu\/ajalugu\/","title":{"rendered":"Ajalugu"},"content":{"rendered":"\n

Kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikete kirurgia algas maailmas 1938. aastal, mil dr Robert Gross, astudes \u00fcle oma \u00fclemuste keelust, opereeris noort neiut avatud arterioosjuhaga. Operatsiooni k\u00e4igus sulges ta kopsuarteri ja aordi vahelise \u00fchenduse (avatud arterioosjuha)<\/strong> ning operatsioon kulges h\u00e4sti. <\/p>\n\n\n\n

Kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikete opereerimine Eestis algas 1963. aastal, mil professor Albert Kliiman tegi esimese operatsiooni kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikke t\u00f5ttu – sulges, nagu dr Gross m\u00f5nik\u00fcmmend aastat varemgi, avatud arterioosjuha kirurgilisel teel.<\/p>\n\n\n\n

1950ndatel aastatel alustati maailmas katsetamisi kunstliku kehav\u00e4lise vereringe masinaga, mis v\u00f5imaldaks opereerida ka s\u00fcdamesiseseid rikkeid. Kuna polnud head ja ohutut kunstliku kehav\u00e4lise vereringe tagamise aparatuuri ja kogemust, teostati algselt maailma  esimesed s\u00fcdamesisesed korrektsioonid, kasutades \u201crist-vereringet\u201d (cross-circulation<\/em>) : lapsevanema ja lapse vereringe \u00fchendati omavahel ning, sel ajal kui lapse s\u00fcdameriket parandati, pidid lapsevanema s\u00fcda ja kopsud tagama nii lapse kui lapsevanema vereringe. Kuna taolisel protseduuril oli v\u00f5imalik ka 200% letaalsus e surml\u00f5ppe v\u00f5imalus, loobuti sellest \u00fcsna pea. Varasemalt oli kasutatud ka patsiendi maha jahutamist j\u00e4\u00e4vannis- tekitades patsiendi alajahtumine oli v\u00f5imalik m\u00f5neks ajaks s\u00fcda seisata, korrektsioon teostada, ning seej\u00e4rel patsient \u00fcles soojendada veidi ohutumalt kui normaalse temperatuuri juures. Ka see on metoodika, mida t\u00e4nap\u00e4eval sellisel kujul rutiinselt ei kasutata suure k\u00f5rvalm\u00f5jude ohu t\u00f5ttu. \u00d5nneks t\u00f6\u00f6tati Ameerika \u00dchendriikides v\u00e4lja \u00fcsna ohutu kunstliku kehav\u00e4lise vereringe masin, mis oma edasiarendustega on muutnud kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikete korrigeerivad operatsioonid v\u00f5imalikuks.<\/p>\n\n\n\n

1966. a 17. m\u00e4rts on m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega p\u00e4ev, kuna sel p\u00e4eval teostati Eestis esimene \u201cavatud\u201d s\u00fcdameoperatsioon kasutades kunstliku kehav\u00e4lise vereringe metoodikat ja masinat. Operatsioon teostati Maarjam\u00f5isa haiglas, Tartus, kardiokirurgia t\u00f6\u00f6tajate poolt. Patsiendiks oli 16-aastane neiu, kellel oli kodade vaheseina defekt. Operatsioon kulges kenasti. <\/p>\n\n\n\n

Operatsiooni meeskonda kuulusid: kirurgia professor Albert Kliiman, dr Rein Purre, dr Ernst K\u00f5o, dr Heino Kokk. Anestesioloogiks oli dr Juta J\u00fcrgens (Reiland). Kunstliku kehav\u00e4lise vereringe eest vastutasid dotsent J\u00fcri Samar\u00fctel ja dr J\u00fcri V\u00e4li. Operatsiooniaegset s\u00fcdametegevust j\u00e4lgisid dr \u00dclo Lepp ja dr Elvi Liiv. Operatsiooni\u00f5dedeks olid Maret Kukk ja Endla Posti, anestesistiks oli Mall Ehrlich, perfusiooni\u00f5eks Ellen Kivits. Operatsiooni \u00f5nnestumisele aitasid enne operatsiooni kaasa pediaater-kardioloog Maido Luts ja insener Ado Jaagosild. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sellele edukale operatsioonile j\u00e4rgnes j\u00e4rjest uute ja keerulisemate rikete operatsioonide ette v\u00f5tmine ning kogu personal k\u00e4is end t\u00e4iendamas tol ajal peamiselt Bakulevi instituudis Moskvas. Regulaarne t\u00f6\u00f6 kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketega oli alanud.<\/strong> <\/p>\n\n\n\n

Muuseas polnud endise N Liidu territooriumil kollektiivi, kes oleksid suutnud kehav\u00e4lise vereringe kasutamist juurutada sama madala letaalsusega- esimese 50 operatsiooni kohta vaid 3 surmajuhtumit!  (v\u00e4ljav\u00f5te dr M. Ressi kirjutatust kardiokirurgia ajaloo kohta, raamat Kliinikum 200)<\/p>\n\n\n\n

02.aprillil 1966 teostati ka esimene s\u00fcdame angiograafiline uuring, kus leiti patsiendil olevat kodade vaheseina defekt. Sama patsiendi operatsioon juunis 1966 on ka videofilmile salvestatud.<\/p>\n\n\n\n