{"id":151,"date":"2021-06-08T10:52:53","date_gmt":"2021-06-08T10:52:53","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/?page_id=151"},"modified":"2021-06-22T07:12:17","modified_gmt":"2021-06-22T07:12:17","slug":"sudameriketest-uldiselt","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/infomaterjalid\/sudameriketest-uldiselt\/","title":{"rendered":"S\u00fcdameriketest \u00fcldiselt"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-el\">Kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikked on s\u00fcdame ja suurte veresoonte v\u00e4\u00e4rarendid, mis esinevad juba lapse s\u00fcnnil. Maailmas hinnatakse kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikete esinemist u 8-10 juhule 1000 eluss\u00fcnni kohta. Eestis s\u00fcnnib aastas umbes 100-120 kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikkega last. Kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerike pole kosmeetiline probleem vaid v\u00f5ib m\u00f5jutada vereringet ja seet\u00f5ttu kogu organismi sedav\u00f5rd, et lapse normaalne areng ei ole v\u00f5imalik, seet\u00f5ttu vajab suur osa kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikkega lapsi kirurgilist ravi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Erinevaid s\u00fcdamerikkeid ja nende kombinatsioone on kokku sadu, siinkohal m\u00f5ningate sagedasemate rikete tutvustused.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-el wp-block-heading\"><strong>\u201eAuk S\u00fcdames\u201c<\/strong><\/h2>\n\n\n<div id=\"acf-block-block_60c7360639787\" class=\"acf-block-element \">\n<div class=\"accordion\" id=\"accordion-block_60c7360639787\"><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading1-block_60c7360639787\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse1-block_60c7360639787\" aria-controls=\"collapse1-block_60c7360639787\">Vatsakeste vaheseina defekt (Ventricular septal defect), VSD<\/button><\/div><div id=\"collapse1-block_60c7360639787\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading1-block_60c7360639787\" data-parent=\"#accordion-block_60c7360639787\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">S\u00fcdame parema ja vasaku vatsakese vahelises vaheseinas on defekt, \u201cauk\u201d, mille t\u00f5ttu veri p\u00e4\u00e4seb liikuma kahe tavap\u00e4raselt eraldatud s\u00fcdame\u00f5\u00f5ne vahel.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Probleem:<\/strong> kopsust tulev hapnikuga rikastatud veri liigub l\u00e4bi defekti\u00a0 tagasi kopsuvereringesse selle asemel, et liikuda aordi kaudu suure vereringe poolt varustatavatesse\u00a0 kudedesse ja organitesse. S\u00fcda peab antud tingimustes rohkem t\u00f6\u00f6d tegema, et tagada keha hapnikuga varustatus. Pikemas perspektiivis v\u00f5ib VSD viia muuhulgas s\u00fcdamepuudulikkuse, kopsuarteri h\u00fcpertensiooni ja endokardiidini (s\u00fcdame sisekesta p\u00f5letik).<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Ravimetoodika ja ajastuse \u00fcle otsustatakse individuaalselt. Kui defekt on vereringe seisukohast oluline, p\u00f5hjustades lapsele probleeme, tuleb VSD sulgeda. Sulgemise metoodika ja ajastus otsustatakse lastekardioloogi ja lastekardiokirurgi konsultatsiooni k\u00e4igus. Valdav osa sulgemist vajavatest VSD-dest suletakse s\u00fcdameoperatsiooni k\u00e4igus esimese kahe eluaasta jooksul, m\u00f5nel juhul vajab laps operatsiooni juba esimestel elukuudel.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">M\u00f5ningatel juhtudel v\u00f5ib VSD sulguda ka ilma kirurgilise vahelesegamiseta.<\/p>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-151 gallery-columns-4 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-vsd.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"248\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-vsd.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-183\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-183'>\n\t\t\t\tVatsakeste vaheseina defekt (Ventricular septal defect)\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-208\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-208'>\n\t\t\t\tNormaalne s\u00fcda\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading2-block_60c7360639787\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse2-block_60c7360639787\" aria-controls=\"collapse2-block_60c7360639787\">Kodade vaheseina defekt (Atrial septal defect), ASD<\/button><\/div><div id=\"collapse2-block_60c7360639787\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading2-block_60c7360639787\" data-parent=\"#accordion-block_60c7360639787\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">S\u00fcdame parema ja vasaku koja vaheseinas on defekt, \u201cauk\u201d, mille t\u00f5ttu veri p\u00e4\u00e4seb liikuma kahe tavap\u00e4raselt eraldatud s\u00fcdame\u00f5\u00f5ne vahel.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Probleem:<\/strong> \u201cauk\u201d kahe koja vahel tekitab olukorra, kus l\u00e4bi parema s\u00fcdamepoole ja v\u00e4ikese vereringe liigub pidevalt suurem kogus verd kui peaks. Suurenenud verevool l\u00e4bi kopsuvereringe kahjustab pikemas perspektiivis nii s\u00fcdant kui kopsusid.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Ravimetoodika ja ajastuse \u00fcle otsustatakse individuaalselt. Kui defekt on vereringe seisukohast oluline, p\u00f5hjustades lapsele probleeme, tuleb ASD sulgeda. Sulgemise metoodika ja ajastuse teeb otsuse lastekardioloog koost\u00f6\u00f6s lastekardiokirurgi ja lastega tegeleva interventsionaalkardioloogiga. Valdav osa sulgemist vajavatest ASD-dest suletakse veresoone kaudse protseduuri k\u00e4igus enne lapse kooli minekut. Teatud juhtudel pole lapse ja defekti anatoomia sobilik veresoone kaudseks raviks. Sel juhul suletakse defekt s\u00fcdameoperatsiooni k\u00e4igus.\u00a0<!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<div id='gallery-2' class='gallery galleryid-151 gallery-columns-4 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-asd.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"248\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-asd.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-181\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-181'>\n\t\t\t\tKodade vaheseina defekt (Atrial septal defect)\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-208\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-208'>\n\t\t\t\tNormaalne s\u00fcda\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading3-block_60c7360639787\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse3-block_60c7360639787\" aria-controls=\"collapse3-block_60c7360639787\">Atrioventrikulaarseptumi defekt (atrioventricular septal defect), AVSD<\/button><\/div><div id=\"collapse3-block_60c7360639787\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading3-block_60c7360639787\" data-parent=\"#accordion-block_60c7360639787\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">S\u00fcdame \u201ckeskkohas\u201d e paremat ja vasakut vatsakest ning paremat ja vasakut koda eraldavates vaheseinades on \u201cauk\u201d e defekt. Vaheseinade vaegmoodustumise t\u00f5ttu on moodustunud \u00fchine klapp kodade ja vatsakeste vahel (tavap\u00e4raselt on m\u00f5lemal s\u00fcdamepoolel oma klapp &#8211; vasemal oma klapp ja paremal pool oma). AVSD-sid on omakorda raskemaid ja kergemaid, mis m\u00e4\u00e4rab ka tekkiva vereringeh\u00e4ire.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Probleem:<\/strong> suure defekti ja vaegmoodustunud klappide t\u00f5ttu ei liigu veri s\u00fcdames nii nagu peaks- s\u00fcdamest pumbatakse rohkem verd kopsuvereringesse, mist\u00f5ttu on nii s\u00fcdame kui kopsude t\u00f6\u00f6 h\u00e4iritud, \u00fchine klapp ei pruugi korrektselt funktsioneerida, h\u00e4irides s\u00fcdame t\u00f6\u00f6d veelgi.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Ravimetoodika ja -aja \u00fcle otsustatakse individuaalselt. Tavaliselt vajavad AVSD-ga patsiendid kirurgilist ravi esimese eluaasta jooksul. Otsuse ravi ajastuse osas teeb lastekardioloog koost\u00f6\u00f6s lastekardiokirurgiga, olenevalt vereringe h\u00e4irest konkreetsel lapsel.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<div id='gallery-3' class='gallery galleryid-151 gallery-columns-4 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-avsd.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"248\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-avsd.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-179\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-179'>\n\t\t\t\tAtrioventrikulaarseptumi defekt (atrioventricular septal defect)\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-208\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-208'>\n\t\t\t\tNormaalne s\u00fcda\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-el wp-block-heading\">\u201eVeresoonte vahel on \u00fchendus\u201c<\/h2>\n\n\n<div id=\"acf-block-block_60c738e03c9b0\" class=\"acf-block-element \">\n<div class=\"accordion\" id=\"accordion-block_60c738e03c9b0\"><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading1-block_60c738e03c9b0\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse1-block_60c738e03c9b0\" aria-controls=\"collapse1-block_60c738e03c9b0\">Avatud arterioosjuha (Patent ductus arteriosus), PDA<\/button><\/div><div id=\"collapse1-block_60c738e03c9b0\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading1-block_60c738e03c9b0\" data-parent=\"#accordion-block_60c738e03c9b0\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Lootevereringest p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud \u00fchendus aordi ja kopsuarteri vahel, mis pole s\u00fcnnij\u00e4rgselt sulgunud.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Probleem:<\/strong> \u00fchendus aordi ja kopsuarteri vahel pole s\u00fcnnij\u00e4rgses elus enam vajalik; vastupidi, tekitab \u00fclem\u00e4\u00e4rase k\u00f5rge r\u00f5huga verevoolu kopsuvereringesse, kahjustades sellega s\u00fcdant ja kopsusid.\u00a0Ravimetoodika ja ajastuse \u00fcle otsustatakse individuaalselt. Kui PDA on vereringe seisukohast oluline, p\u00f5hjustades lapsele probleeme, suletakse see ajaliselt s\u00fcndinud lastel veresoone kaudselt. S\u00fcgavalt enneaegsetel lastel suletakse PDA kas medikamentoosselt (ravimitega) v\u00f5i (kui medikamentoosne ravi on efektita v\u00f5i vastun\u00e4idustatud) operatsiooni teel. Otsuse ravi vajalikkuse, metoodika ja ajastuse kohta teeb lastekardioloog\/intensiivraviarst koost\u00f6\u00f6s lastekardiokirurgi ja lastega tegelev interventsionaalkardioloogiga.<\/p>\n<div id='gallery-4' class='gallery galleryid-151 gallery-columns-4 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-pda.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"286\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-pda.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-4-177\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-4-177'>\n\t\t\t\tAvatud arterioosjuha (Patent ductus arteriosus)\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-4-208\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-4-208'>\n\t\t\t\tNormaalne s\u00fcda\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading2-block_60c738e03c9b0\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse2-block_60c738e03c9b0\" aria-controls=\"collapse2-block_60c738e03c9b0\">Aortopulmonaalne \u201eaken\u201c (Aortopulmonary window), APW<\/button><\/div><div id=\"collapse2-block_60c738e03c9b0\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading2-block_60c738e03c9b0\" data-parent=\"#accordion-block_60c738e03c9b0\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">S\u00fcdamerike, mille korral on \u00fchendus aordi ja kopsuarteri vahel h\u00e4sti nende soonte alguskoha l\u00e4hedal.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Probleem:<\/strong> aordist voolab veri kopsudesse, mist\u00f5ttu peab s\u00fcda rohkem t\u00f6\u00f6d tegema ning pikemas perspektiivis h\u00e4irub s\u00fcdame ja kopsude t\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p class=\"wp-el\">Ravimetoodika ja ajastuse \u00fcle otsustavad lastekardioloog ning kardiokirurg koost\u00f6\u00f6s, kuid tavaliselt vajab rike korrektsiooniks kiireloomulist kirurgiat.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<div id='gallery-5' class='gallery galleryid-151 gallery-columns-4 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-apw.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"248\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-apw.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-5-175\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-5-175'>\n\t\t\t\tAortopulmonaalne \u201eaken\u201c (Aortopulmonary window)\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-5-208\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-5-208'>\n\t\t\t\tNormaalne s\u00fcda\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-el wp-block-heading\"><strong>\u201eVerevool on takistatud\u201c<\/strong><\/h2>\n\n\n<div id=\"acf-block-block_60c739663c9b2\" class=\"acf-block-element \">\n<div class=\"accordion\" id=\"accordion-block_60c739663c9b2\"><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading1-block_60c739663c9b2\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse1-block_60c739663c9b2\" aria-controls=\"collapse1-block_60c739663c9b2\">Aordi koarktatsioon (aortic coarctation), AoCo\/Coa<\/button><\/div><div id=\"collapse1-block_60c739663c9b2\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading1-block_60c739663c9b2\" data-parent=\"#accordion-block_60c739663c9b2\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Aordi kitsus aordikaare ja alaneva torakaalaordi piiril, millest veri ei p\u00e4\u00e4se vabalt alakehasse voolama.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Probleem:<\/strong> S\u00fcda peab k\u00f5vasti rohkem t\u00f6\u00f6d tegema, et pumbata verd alakehasse l\u00e4bi kitsenenud koha aordis . S\u00fcdamelihas pakseneb, verer\u00f5hk \u00fclakehas t\u00f5useb, samas kui alakehasse j\u00f5uab veri madalama r\u00f5huga. Hilisemateks probleemideks on arterite seina kahjustus, v\u00f5imalikud veresoonelaiendite tekked ja suhteline hapnikupuudus alakehas.<\/p>\n<p class=\"wp-el\">Ravimetoodika ja -aja \u00fcle otsustatakse individuaalselt selle j\u00e4rgi, kui oluline aordi kitsus on ja kuidas see m\u00f5jutab vereringet. Kitsus korrigeeritakse lapseeas operatsiooni teel, suuremate laste puhul veresoone kaudselt. Otsuse ravi vajalikkuse, metoodika ja ajastuse kohta teevad lastekardioloog koost\u00f6\u00f6s lastekardiokirurgi ja lastega tegeleva interventsionaalkardioloogiga.<\/p>\n<div id='gallery-6' class='gallery galleryid-151 gallery-columns-4 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-aoco.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"248\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-aoco.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-6-173\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-6-173'>\n\t\t\t\tAordi koarktatsioon (aortic coarctation)\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-6-208\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-6-208'>\n\t\t\t\tNormaalne s\u00fcda\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading2-block_60c739663c9b2\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse2-block_60c739663c9b2\" aria-controls=\"collapse2-block_60c739663c9b2\">Fallot\u00b4 tetraad (Tetralogy of Fallot), F4\/TOF<\/button><\/div><div id=\"collapse2-block_60c739663c9b2\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading2-block_60c739663c9b2\" data-parent=\"#accordion-block_60c739663c9b2\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerike, mida iseloomustab 4 omadust-<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:list --><\/p>\n<ul class=\"wp-el\">\n<li>vatsakeste vaheseina defekt (VSD)<\/li>\n<li>aordi l\u00e4htumine vatsakeste vaheseina defekti kohalt (mitte vasemast vatsakesest)<\/li>\n<li>kitsus parema vatsakese ja kopsuarteri suunal (takistus vere liikumisel paremast vatsakesest kopsuvereringesse)<\/li>\n<li>parema vatsakese h\u00fcpertroofia (seina paksenemine).<\/li>\n<\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Probleem:<\/strong> tavap\u00e4raselt pumpab vasak vatsake verd kehasse ja parem vatsake kopsudesse. TOF puhul liigub veri paremast vatsakesest l\u00e4bi VSD aorti ja piisavalt palju verd ei liigu l\u00e4bi kopsuvereringe- laps v\u00f5ib seet\u00f5ttu olla sinaka jumega (ts\u00fcanootiline), sest veri, mis liigub l\u00f5pporganitesse, ei ole vajalikul m\u00e4\u00e4ral hapnikuga rikastatud. S\u00fcda peab tegema oluliselt\u00a0 rohkem t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Ravimetoodika ja -aja \u00fcle otsustatakse individuaalselt. Ravi on kirurgiline ja teostatakse tavaliselt esimese kahe eluaasta jooksul. Korrigeeriva operatsiooni eel v\u00f5ib patsient vajada n\u00f6 j\u00e4releaitavat operatsiooni (palliatsioon) v\u00f5i veresoonekaudset kopsuarteri ja aordi vahelise veresoone toestamist. Otsuse ravimetoodika ja ajastuse \u00fcle teeb lastekardioloog koost\u00f6\u00f6s lastekardiokirurgi ja lastega tegeleva interventsionaalkardioloogiga.<\/p>\n<div id='gallery-7' class='gallery galleryid-151 gallery-columns-4 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-7-208\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-7-208'>\n\t\t\t\tNormaalne s\u00fcda\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-f4.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"248\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-f4.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-7-171\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-7-171'>\n\t\t\t\tFallot\u00b4 tetraad (Tetralogy of Fallot)\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading3-block_60c739663c9b2\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse3-block_60c739663c9b2\" aria-controls=\"collapse3-block_60c739663c9b2\">Kopsuarteriklapi stenoos (pulmonary valve stenosis), PS<\/button><\/div><div id=\"collapse3-block_60c739663c9b2\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading3-block_60c739663c9b2\" data-parent=\"#accordion-block_60c739663c9b2\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Kopsuarteri klapi vaegmoodustamine selliselt, et klapp ei ole piisava l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga v\u00f5i ei toimi korrektselt, tagamaks takistuseta verevoolu paremast vatsakesest kopsuvereringesse.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Probleem:<\/strong> Paremal vatsakesel tuleb teha rohkem t\u00f6\u00f6d, et pumbata veri kopsuvereringesse l\u00e4bi kitsa klapi. Vatsakese sein seet\u00f5ttu pakseneb ja vatsakese funktsioon saab kahjustada.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Ravimetoodika ja -aja \u00fcle otsustatakse individuaalselt. Ravi on enamasti veresoone kaudne (klappi laiendatakse ballooniga) ja teostatakse siis, kui klapi stenoos tekitab olulise vereringeh\u00e4ire. Ballooniga laiendamise j\u00e4rgselt v\u00f5ib klapp j\u00e4\u00e4da h\u00e4sti funktsioneerima v\u00f5i v\u00f5ib laps vajada hiljem operatsiooni kopsuarteri klapi proteesimiseks. Otsuse ravimetoodika ja ajastuse \u00fcle teevad lastekardioloog koost\u00f6\u00f6s lastekardiokirurgi ja lastega tegeleva interventsionaalkardioloogiga.<\/p>\n<div id='gallery-8' class='gallery galleryid-151 gallery-columns-4 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-ps.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"248\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-ps.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-8-169\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-8-169'>\n\t\t\t\tKopsuarteriklapi stenoos (pulmonary valve stenosis)\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-8-208\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-8-208'>\n\t\t\t\tNormaalne s\u00fcda\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading4-block_60c739663c9b2\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse4-block_60c739663c9b2\" aria-controls=\"collapse4-block_60c739663c9b2\">Aordiklapi stenoos (Aortic valve stenosis), AS<\/button><\/div><div id=\"collapse4-block_60c739663c9b2\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading4-block_60c739663c9b2\" data-parent=\"#accordion-block_60c739663c9b2\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Aordiklapi vaegmoodustumine selliselt, et klapp ei ole piisava l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga v\u00f5i ei toimi korrektselt, tagamaks takistuseta verevoolu vasemast vatsakesest aorti ja suurde vereringesse.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Probleem:<\/strong> Vasemal vatsakesel tuleb teha rohkem t\u00f6\u00f6d, et pumbata veri suurde vereringesse (aorti) l\u00e4bi kitsa klapi. Vatsakese sein pakseneb ja vatsakese funktsioon ei ole piisav, tagamaks kudede hapnikuga varustatust (tekib s\u00fcdamepuudulikkus).<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">Ravimetoodika ja -aja \u00fcle otsustatakse individuaalselt, kuna aordiklapi stenoos v\u00f5ib olla erinevas raskusastmes. Ravi on raske stenoosiga juhtudel esmalt enamasti veresoone kaudne (klappi laiendatakse ballooniga), hiljem v\u00f5ivad need lapsed vajada uut ballooniga laiendamist, kirurgilist klapi laiendamist v\u00f5i klapi asendamist proteesiga kirurgiliselt. Otsuse ravimetoodika ja ajastuse \u00fcle teevad lastekardioloog koost\u00f6\u00f6s lastekardiokirurgi ja lastega tegeleva interventsionaalkardioloogiga.<\/p>\n<div id='gallery-9' class='gallery galleryid-151 gallery-columns-4 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-as.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"248\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-as.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-9-191\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-9-191'>\n\t\t\t\tAordiklapi stenoos (Aortic valve stenosis)\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-9-208\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-9-208'>\n\t\t\t\tNormaalne s\u00fcda\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n\n<h2 class=\"wp-el wp-block-heading\"><strong>\u201eS\u00fcda on valesti ehitatud\u201c<\/strong><\/h2>\n\n\n<div id=\"acf-block-block_60c73a473c9b6\" class=\"acf-block-element \">\n<div class=\"accordion\" id=\"accordion-block_60c73a473c9b6\"><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading1-block_60c73a473c9b6\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse1-block_60c73a473c9b6\" aria-controls=\"collapse1-block_60c73a473c9b6\">\u00dche vatsakese h\u00fcpoplaasia, \u00fche vatsakese vereringe (univentricular circulation, univentricular heart), UVH<\/button><\/div><div id=\"collapse1-block_60c73a473c9b6\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading1-block_60c73a473c9b6\" data-parent=\"#accordion-block_60c73a473c9b6\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">S\u00fcdamerikete \u00fchisnimetaja, mille puhul \u00fcks s\u00fcdame vatsakestest (parem v\u00f5i vasem) pole korrektselt v\u00e4lja arenenud ning pole v\u00f5imeline pumpama oma vereringesse verd.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Probleem:<\/strong> s\u00fcda ja veresoonkond on ehitatud nii, et kummagi \u201cpumba\u201d (parem vatsake ja vasak vatsake) jaoks on \u00fcks \u201cvereringe\u201d (suur ja v\u00e4ike vereringe), kuhu ta verd pumpab. Antud riketekompleksi korral aga \u00fcks pumpadest ei ole v\u00e4lja arenenud, seega on meil 1 \u201cpump\u201d kahe vereringe jaoks. Selline olukord pole j\u00e4tkusuutlik- \u00fcks s\u00fcdamepool ei suuda toetada kahte vereringet &#8211; vatsake v\u00e4sib ja ei funktsioneeri korralikult ning selleks, et laps saaks elada, vajab ta vereringe \u00fcmberehitamist.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Ravimetoodika:<\/strong> Univentrikulaarse hemod\u00fcnaamikaga laps vajab vereringe t\u00e4ielikku \u00fcmberehitamist- see t\u00e4hendab mitmeid s\u00fcdameoperatsioone elu kestel, alustades esimestest elukuudest (isegi n\u00e4dalatest). Univentrikulaarse hemod\u00fcnaamikaga lapse vereringe on t\u00e4iesti erinev tavap\u00e4rasest, sellega kaasnevad ka p\u00e4rast korrektsiooni olulised probleemid, millest r\u00e4\u00e4gib teile lastekardioloog konsultatsiooni k\u00e4igus.<\/p>\n<div id='gallery-10' class='gallery galleryid-151 gallery-columns-4 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-uvh.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"264\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-uvh.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-10-189\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-10-189'>\n\t\t\t\t\u00dche vatsakese h\u00fcpoplaasia, \u00fche vatsakese vereringe (univentricular circulation, univentricular heart)\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-10-208\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-10-208'>\n\t\t\t\tNormaalne s\u00fcda\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading2-block_60c73a473c9b6\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse2-block_60c73a473c9b6\" aria-controls=\"collapse2-block_60c73a473c9b6\">Suurte arterite transpositsioon (transposition of great arteries), d-TGA<\/button><\/div><div id=\"collapse2-block_60c73a473c9b6\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading2-block_60c73a473c9b6\" data-parent=\"#accordion-block_60c73a473c9b6\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">S\u00fcdamerike, mille puhul s\u00fcdamest v\u00e4ljuvad suured veresooned on oma kohad \u00e4ra vahetanud &#8211; paremast vatsakesest v\u00e4ljub aort ja vasakust vatsakesest kopsuarter.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Probleem:<\/strong> d-TGA puhul tekib (p\u00e4rast looteeas esinevate \u00fchenduste sulgumist) kahe j\u00e4rjestikuse vereringe asemel kaks paralleelset, \u00fcksteisest s\u00f5ltumatut vereringet: hapnikuvaene veri ei saa kopsude poolt rikastatud ja hapnikuga rikastatud veri ei p\u00e4\u00e4se suurde vereringesse. Tegu on kriitilise s\u00fcdamerikkega, mis vajab kiiret invasiivset vahelesegamist esimeste elutundide &#8211; p\u00e4evade jooksul.<\/p>\n<p class=\"wp-el\">Ravimetoodika: d-TGA-ga laps vajab veresoonekaudset ravi esimeste elutundide-p\u00e4evade jooksul (Rashkindi protseduur)\u00a0 ja vasts\u00fcndinute intensiivravi kuni korrigeeriva operatsioonini ning selle j\u00e4rgselt. Korrigeeriv operatsioon teostatakse esimeste elun\u00e4dalate jooksul- suurte veresoonte alguskohad vahetatakse operatsiooni k\u00e4igus \u00fcmber selliselt, et aort t\u00f5stetakse vasaku vatsakese k\u00fclge ja kopsuarter parema vatsakese k\u00fclge. \u00dcmber \u201cistutatakse\u201d ka p\u00e4rgarterid (s\u00fcdame enda veresooned).<\/p>\n<div id='gallery-11' class='gallery galleryid-151 gallery-columns-4 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-tga.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"251\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-tga.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-11-187\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-11-187'>\n\t\t\t\tSuurte arterite transpositsioon (transposition of great arteries)\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-11-208\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-11-208'>\n\t\t\t\tNormaalne s\u00fcda\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"card\"><div class=\"card-header\" id=\"heading3-block_60c73a473c9b6\"><button type=\"button\" class=\"collapsed\" data-toggle=\"collapse\" data-target=\"#collapse3-block_60c73a473c9b6\" aria-controls=\"collapse3-block_60c73a473c9b6\">T\u00e4ielik anomaalne kopsuveenide \u00fchendus (total anomalous pulmonary venous return\/drainage\/connection), TAPVR\/TAPVD\/TAPVC<\/button><\/div><div id=\"collapse3-block_60c73a473c9b6\" class=\"collapse\" aria-labelledby=\"heading3-block_60c73a473c9b6\" data-parent=\"#accordion-block_60c73a473c9b6\"><div class=\"card-body\"><div class=\"gutenberg-content\"><p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\">S\u00fcdamerike, mille korral kopsudest saabuv hapnikurikas veri ei satu s\u00fcdame vasakusse kotta vaid suubub hoopis paremasse kotta<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p class=\"wp-el\"><strong>Probleem:<\/strong> TAPVD puhul ei j\u00f5ua hapnikuga rikastatud veri aorti ja seel\u00e4bi organismini- hapnikuga rikastatud veri satub hoopis uuesti s\u00fcdame paremasse poolde ja liigub sealt taaskord kopsuvereringesse. Tegu on kriitilise s\u00fcdamerikkega, mis vajab kiiret invasiivset vahelesegamist ja s\u00fcdameoperatsiooni esimeste elup\u00e4evade jooksul.<\/p>\n<p class=\"wp-el\">Ravimetoodika: TAPVD puhul on tihti vajalik veresoonekaudne ravi esimeste elutundide- p\u00e4evade jooksul ning s\u00fcdameoperatsioon esimestel elup\u00e4evadel\/-n\u00e4dalatel. Operatsiooni k\u00e4igus \u00fchendatakse kopsuveenid s\u00fcdame vasaku kojaga.<\/p>\n<div id='gallery-12' class='gallery galleryid-151 gallery-columns-4 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-tapvd.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"248\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-tapvd.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-12-185\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-12-185'>\n\t\t\t\tT\u00e4ielik anomaalne kopsuveenide \u00fchendus (total anomalous pulmonary venous return\/drainage\/connection)\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"300\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/joonis-normalne.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-12-208\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-12-208'>\n\t\t\t\tNormaalne s\u00fcda\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n\n<p class=\"wp-el\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikked on s\u00fcdame ja suurte veresoonte v\u00e4\u00e4rarendid, mis esinevad juba lapse s\u00fcnnil. Maailmas hinnatakse kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikete esinemist u 8-10&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":118,"menu_order":10,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"class_list":["post-151","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>S\u00fcdameriketest \u00fcldiselt - S\u00fcdamerikked<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/infomaterjalid\/sudameriketest-uldiselt\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"S\u00fcdameriketest \u00fcldiselt - S\u00fcdamerikked\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikked on s\u00fcdame ja suurte veresoonte v\u00e4\u00e4rarendid, mis esinevad juba lapse s\u00fcnnil. Maailmas hinnatakse kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikete esinemist u 8-10...\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/infomaterjalid\/sudameriketest-uldiselt\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"S\u00fcdamerikked\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-06-22T07:12:17+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/8.1.1-150x150.jpg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"1 minut\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/sudameriketekeskus\\\/infomaterjalid\\\/sudameriketest-uldiselt\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/sudameriketekeskus\\\/infomaterjalid\\\/sudameriketest-uldiselt\\\/\",\"name\":\"S\u00fcdameriketest \u00fcldiselt - S\u00fcdamerikked\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/sudameriketekeskus\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2021-06-08T10:52:53+00:00\",\"dateModified\":\"2021-06-22T07:12:17+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/sudameriketekeskus\\\/infomaterjalid\\\/sudameriketest-uldiselt\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/sudameriketekeskus\\\/infomaterjalid\\\/sudameriketest-uldiselt\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/sudameriketekeskus\\\/infomaterjalid\\\/sudameriketest-uldiselt\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/sudameriketekeskus\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Infomaterjalid\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/sudameriketekeskus\\\/infomaterjalid\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"S\u00fcdameriketest \u00fcldiselt\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/sudameriketekeskus\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/sudameriketekeskus\\\/\",\"name\":\"S\u00fcdamerikked\",\"description\":\"J\u00e4rjekordne WordPressi veebileht\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/sudameriketekeskus\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"S\u00fcdameriketest \u00fcldiselt - S\u00fcdamerikked","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/infomaterjalid\/sudameriketest-uldiselt\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"S\u00fcdameriketest \u00fcldiselt - S\u00fcdamerikked","og_description":"Kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikked on s\u00fcdame ja suurte veresoonte v\u00e4\u00e4rarendid, mis esinevad juba lapse s\u00fcnnil. Maailmas hinnatakse kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikete esinemist u 8-10...","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/infomaterjalid\/sudameriketest-uldiselt\/","og_site_name":"S\u00fcdamerikked","article_modified_time":"2021-06-22T07:12:17+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/8.1.1-150x150.jpg","type":"","width":"","height":""}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"1 minut"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/infomaterjalid\/sudameriketest-uldiselt\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/infomaterjalid\/sudameriketest-uldiselt\/","name":"S\u00fcdameriketest \u00fcldiselt - S\u00fcdamerikked","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/#website"},"datePublished":"2021-06-08T10:52:53+00:00","dateModified":"2021-06-22T07:12:17+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/infomaterjalid\/sudameriketest-uldiselt\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/infomaterjalid\/sudameriketest-uldiselt\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/infomaterjalid\/sudameriketest-uldiselt\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Infomaterjalid","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/infomaterjalid\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"S\u00fcdameriketest \u00fcldiselt"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/","name":"S\u00fcdamerikked","description":"J\u00e4rjekordne WordPressi veebileht","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"coauthors":[],"author_meta":{"author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/author\/haldur\/","display_name":"Haldur"},"relative_dates":{"created":"Posted 5 aastat ago","modified":"Updated 5 aastat ago"},"absolute_dates":{"created":"Posted on 8. juuni 2021","modified":"Updated on 22. juuni 2021"},"absolute_dates_time":{"created":"Posted on 8. juuni 2021 10:52","modified":"Updated on 22. juuni 2021 07:12"},"featured_img_caption":"","featured_img":false,"series_order":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/151","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=151"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/151\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/118"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/sudameriketekeskus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=151"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}