7.\u201314. veebruaril t\u00e4histatakse rahvusvahelist kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikete n\u00e4dalat eesm\u00e4rgiga t\u00f5sta inimeste teadlikkust. 2024. aastal keskendutakse Eestis teeman\u00e4dala raames kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketega t\u00e4iskasvanutele, tuletades meelde regulaarset kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketele spetsialiseerunud kardioloogi k\u00fclastamise vajadust.<\/p>\n\n\n\n
Tartu \u00dclikooli Kliinikumi s\u00fcdamekliiniku kardioloog dr Maarja Maser<\/strong>, kes on saanud v\u00e4ga laiap\u00f5hjalise v\u00e4lja\u00f5ppe just kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketega t\u00e4iskasvanute osas, nendib, et nende patsientide puhul on peamiseks ja suurimaks murekohaks arstide vaatev\u00e4ljast kadumine p\u00e4rast t\u00e4iskasvanuikka j\u00f5udmist. \u201eKuni 1% lastest s\u00fcnnib kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikkega, mis ongi sagedaseim s\u00fcnnil esinev arengurike. Neid rikkeid diagnoositakse j\u00e4rjest enam ka s\u00fcnnieelselt, mist\u00f5ttu on v\u00f5imalik varakult teha raviotsuseid s\u00fcdamerikete korrigeerimise vajaduse ja aegkriitilisuse osas. Kuna Kliinikumis on s\u00fcdamerikkeid korrigeeritud juba mituk\u00fcmmend aastat, kasvab ka Eestis j\u00e4rjest kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikkega t\u00e4iskasvanute arv. Arenenud riikides \u00fcletab t\u00e4iskasvanuikka j\u00f5udnud kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketega patsientide arv oluliselt kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketega laste hulga. P\u00f5hiliseks probleemiks on see, et sageli nende patsientide regulaarne j\u00e4lgimine katkeb vanuses, mil patsient peab liikuma lastekardioloogi juurest t\u00e4iskasvanute kardioloogi j\u00e4lgimisele. Lapseeas vastutavad ravi eest vanemad, kes v\u00f5ivad lastele edastada terviseinfot valikuliselt, mis v\u00f5ib omakorda kaasa tuua v\u00e4hese haigusteadvuse. Samuti v\u00f5ib noor t\u00e4iskasvanu tunda end v\u00e4ga h\u00e4sti ja tervena, mist\u00f5ttu ei tunneta vajadust regulaarseteks kardioloogilisteks kontrollideks,\u201c r\u00e4\u00e4kis kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketega t\u00e4iskasvanutega tegelev dr Maser.<\/p>\n\n\n\n Ta r\u00f5hutas, et s\u00f5ltumata sellest, kas kaebused esinevad v\u00f5i mitte, vajavad enamik kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketega patsiente eluaegset j\u00e4lgimist. \u201eKaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketega t\u00e4iskasvanute k\u00e4sitlus ja vajadused erinevad sageli oluliselt teiste s\u00fcdamehaigustega patsientide omadest ning seet\u00f5ttu peaksid nad olema j\u00e4lgimisel spetsialiseerunud keskuses. Regulaarse j\u00e4lgimisega on v\u00f5imalik tagada normil\u00e4hedane elukvaliteet, mille osadeks on aktiivne t\u00f6\u00f6elu, pere loomine kui ka sportimine. Selleks, et osata m\u00e4rgata ja ennetada v\u00f5imalikke riske tervisele, peaksid kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketega patsiendid enne suuremaid elus\u00fcndmusi, n\u00e4iteks raseduse, spordiv\u00f5istluste v\u00f5i mittekardioloogiliste operatsioonide planeerimist, need sammud l\u00e4bi arutama ka kardioloogiga. J\u00e4lgimise puudumisel v\u00f5ivad patsiendile endale \u00fcsna m\u00e4rkamatult areneda raskesti ravitavad v\u00f5i isegi p\u00f6\u00f6rdumatud probleemid s\u00fcdame toimimises \u2013 klapirikke s\u00fcvenemine, s\u00fcdame vatsakeste funktsiooni halvenemine, s\u00fcdamepuudulikkuse \u00e4genemine, eluohtlikud r\u00fctmih\u00e4ired kuni \u00e4kksurmani v\u00e4lja,\u201c selgitas kardioloog.<\/p>\n\n\n\n Kliinikumi s\u00fcdamekirurg ja kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikete kompetentsikeskuse eestvedaja dr Raili Tagen <\/strong>t\u00f5i v\u00e4lja, et kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikked on olemuselt v\u00e4ga eriilmelised ning neid v\u00f5ib jagada lihtsustatult kergeteks, keskmisteks ning rasketeks riketeks. \u201eEnamik keerukamatest s\u00fcdameriketest vajavad elu jooksul kirurgilist sekkumist ning seda vajadusel ka korduvalt. Ka \u201ekerge\u201c s\u00fcdamerike v\u00f5ib aastatepikkuse kestuse korral muutuda inimesele ohtlikuks. Seet\u00f5ttu vajavad k\u00f5ik kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikkega patsiendid, olgu nad lapsed v\u00f5i t\u00e4iskasvanud, just neile kohandatud ravi ja j\u00e4lgimisplaani. Selle \u00fcheks eelduseks on patsiendi regulaarne j\u00e4lgimine kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikete kompetentsikeskuses. Ka kaebusteta patsientidel v\u00f5ib esineda kiiret ravi vajavaid olukordi ning aeg hea ravitulemuse saamiseks v\u00f5ib olla limiteeritud. Selliseid hetki on v\u00f5imalik ennetada, omades infot oma tervise erip\u00e4rade kohta,\u201c kinnitas s\u00fcdamekirurg. Ta lisas, et operatsioonisaali j\u00f5uab ka neid patsiente, kelle kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerike on avastatud alles t\u00e4iskasvanueas. \u201eKuna t\u00e4iskasvanueas ei ole enam k\u00f5iki kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikkeid v\u00f5imalik korrigeerida, siis mida varem on rike diagnoositud, seda parem. \u00dchtlasi n\u00f5uab kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikke olemasolu teadlikumat patsiendi j\u00e4lgimist perearsti poolt, mille juures on oluline tihe koost\u00f6\u00f6 kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketele spetsialiseerunud arstidega,\u201c lausus dr Tagen.<\/p>\n\n\n\n Kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketega patsientide regulaarsed s\u00fcdamen\u00e4itajate kontrollid<\/strong><\/p>\n\n\n\n Nii dr Maser kui dr Tagen kinnitasid, et ekslik on arvata, et kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketega tegeleva kardioloogi juurde tuleks minna alles siis, kui varasemalt diagnoositud ja ravitud kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikkega patsient tunneb, et midagi on valesti. \u201eTavap\u00e4rane regulaarne s\u00fcdamen\u00e4itajate kontroll t\u00e4hendab enamasti pikemat vestlust patsiendiga, EKG-d, verer\u00f5hu ja hapniku saturatsiooni m\u00f5\u00f5tmist ning s\u00fcdame ultraheliuuringut hetkeseisundi hindamiseks. Vajadusel j\u00e4rgnevad t\u00e4iendavad uuringud koormustaluvuse hindamiseks ja t\u00e4psustav piltdiagnostika s\u00fcdame magnetresonantstomograafias v\u00f5i kompuutertomograafias,\u201c kirjeldas dr Maser. Regulaarsete kontrollide oluliseks osaks on patsiendi informeerimine tema seisundist ja n\u00f5ustamine igap\u00e4evaelu puudutavates k\u00fcsimuste osas. Patsiendiga arutatakse vastavalt tema hetke eluetapile olulisi k\u00fcsimusi nagu sportimine, raseduseaegse riski hindamine ja selle v\u00f5imalikult ohutu planeerimine, rasestumisvastaste vahendite valimine, ohtlike t\u00fcsistuste, nagu s\u00fcdameklapi p\u00f5letiku, ennetamine kui ka teiste mittekardiaalsete haiguste ravi planeerimine selliselt, et see oleks kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamerikkega patsiendile v\u00f5imalikult ohutu. Vanuse kasvades v\u00f5ivad lisanduda kaasas\u00fcndinud s\u00fcdameriketega patsientidel ka tavap\u00e4rasemad elu jooksul omandatud s\u00fcdamehaigused.<\/p>\n\n\n\n