Käesoleval ajal on sisehaiguste propedeutika kateedri ülesandeks haigete kliinilise uurimise algteadmiste, seega ka diagnoosimise metoodika ja semiootika õpetamine arstiteaduskonna ravi-, pediaatria, spordimedetsiini- ja stomatoloogiaosakonna III kursuse üliõpilastele 5. ja 6. semestril.
Sisehaiguste diagnostikat hakati Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnas õpetama juba 1844.a. J. Varvinski poolt, kes oli vastloodud teraapia ja kliiniku teise õppetooli esimene juhataja. 1861. aastal loodi teraapia ja kliiniku kateedrite juurde kaks dotsentuuri, kusjuures üks neist pidi lugema kliinilist propedeutikat. Aastatel 1892-1897 loeb sisehaiguste propedeutika kursust prof. S. M. Vassiljev.
Eesti Vabariigi perioodil sisehaiguste propedeutika kateedrit ei eksisteerinud. Sisehaiguste diagnostikat õpetasid peamiselt hospitaalsisehaiguste (II sisehaiguste kliinik) õppejõud.
Sisehaiguste propedeutika kateeder reorganiseeriti 1944/1945. õppeaastal. 1950. aasta kevadsemestril viidi sisehaiguste propedeutika õpetamine polikliiniku baasilt kliinilisele plaanile. 1950. ja 1951. õppeaastal alustati sisehaiguste propedeutika kateedris röntgenidiagnostika kursuse õpetamist. See kujunes koos meditsiinilise radioloogia õpetamisega iseseisvaks professuuriks (K. Villako) vastavalt õppejõudude kvalifikatsiooni tõusule. 1972.a. sügissemestrist alates moodustati sisehaiguste propedeutika kateedri juhataja - professori ametikoht.
1898.a. loodud kolmanda eripatoloogia, diagnostika ja teraapia kateedri juhatajaks määrati prof. N. A. Saveljev (1898-1912), kelle ülesandeks oli ka diagnostika õpetamine arstiteaduskonna III kursuse üliõpilastele.
Järgnevalt õpetasid sisehaiguste diagnostikat eradotsent E. Masing aastatel 1912-1917 (kliinilised ja mikroskoopilised praktikumid) ja polikliiniku direktor, eradotsent H. Koppel.
Eesti Vabariigi ülikooli taasorganiseerimise järel hakkasid sisehaiguste diagnostikat õpetama prof. E. Masing (1921-1925), eradotsent V. Vadi (1925-1934), hiljem eradotsent F. Lepp.
ENSV perioodil on sisehaiguste propedeutika kateedri juhatajateks olnud prof. H. Norman (1944-1950), dots J. Savisaar (1950-1952), v.-õpet. P. Mallene (1952-1956) ja neuroloogia kateedri juhataja dots. E. Raudam (1956-1961), kusjuures propedeutika kursust luges edasi v.-õpet. P. Mallene ja röntgenidiagnostikat ning meditsiinilise radioloogia kursust dots. K. Villako. Alates 1961.a. oli kateedri juhatajaks dots. J. Riiv, kes valiti 1972.a. sama kateedri juhatajaks-professoriks.
Vabariikliku Tartu Kliinilise Haigla II sisehaiguste osakonna baasil töötas kateeder alates 1950.a. 1957.a. moodustati auditooriumi ümberehitamise teel õppelaboratoorium.
26. aprillil 1976.a. avati Tartu Vabariikliku Kiinilise Haigla (Maarjamõisa Haigla) juures kardioloogiakorpus, kuhu kolis ka sisehaiguste propedeutika kateeder. Kateedri kliiniliseks baasiks sai kardioloogiakorpus järgmiste allüksustega:
- üldkardioloogiaosakond (80 voodit);
- infarktiosakond (40 voodit);
- kardiokirurgia osakond (15 voodit);
- infarkti-intensiivüksus (6 voodit);
- funktsionaaldiagnostika osakond (kardio-respiratoorse süsteemi uurimiseks).
Sel ajal tegeles sisehaiguste propedeutika kateeder kahe teadusliku probleemiga: 1) arteriaalne hüpertoonia, ateroskleroos ja südame isheemiatõbi; 2) seedimise füsioloogia ja patoloogia. Erilist märkimist väärisid saavutused gastroenteroloogia valdkonnas, kus oldi juhtival positsioonil Nõukogude Liidu ulatuses (prof. K. Villako).
Alates 1. sept. 1980.a. eraldati sisehaiguste propedeutika kateedrist röntgenidiagnostika ja meditsiinilise radioloogia õpetamine. Loodi röntgenoloogia, radioloogia ja onkoloogia kateeder, mille juhatajaks valiti prof. K. Villako.
1989.a. valiti sisehaiguste propedeutika kateedri juhatajaks-professoriks prof. R. Teesalu.
2. septembril 1992.a. muudeti sisehaiguste propedeutika kateeder kardioloogiakliinikuks, mille juhatajaks oli edasi prof. R. Teesalu.
21. septembril 1993. aastal sai sisehaiguste propedeutika dotsendiks K. Saks, kes sellest ajast alates kureerib sisehaiguste propedeutika kursust.
1997.a. toimus prof. R. Teesalu ümbervalimine kardioloogia kliiniku juhataja kohale.
27.08.1999.a. moodustati TÜ Nõukogu otsusega kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik, mille koosseisu viidi ka seni kardioloogia kliinikusse kuulunud kardiotorakaalkirurgia õppetool.
Arstiteaduskonna otsusega viidi 1999.a. sügisel sisehaiguste propedeutika õpetamine üle sisekliinikusse.
Seoses SA TÜ Kliinikumi moodustamisega toimusid sügisel 1999.a. kliinikumi raames kliinikute juhatajate ja direktorite valimised. SA TÜK kardioloogia kliiniku juhatajaks valiti prof. Rein Teesalu ja direktoriks dots. Maido Uusküla.