Aprillikuu on p\u00fchendatud s\u00fcdame tervisele, et juhtida t\u00e4helepanu s\u00fcdamehaigustele ja nende ennetamisele. T\u00e4naseni on s\u00fcdame-veresoonkonna haigused inimeste peamine surmap\u00f5hjus \u2013 ligi pooled surmadest Eestis on tingitud nendest haigustest. Kliinikumi Lehe k\u00fcsimustele vastas dr Timo Alter Tartu \u00dclikooli Kliinikumi s\u00fcdamekliiniku kardiointensiivravi osakonnast.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas inimesed igap\u00e4evaselt ise oma s\u00fcdame tervist m\u00f5jutavad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u00dcks k\u00f5ige lihtsam meetod igap\u00e4evaselt oma tervist m\u00f5jutada on ennast igal v\u00f5imalusel liigutada. Siia alla k\u00e4ib nii poes k\u00e4imine, koristamine, s\u00f6\u00f6gi tegemine kui ka k\u00f5ndimine. Viimase paari aasta uuringute selge s\u00f5num on, et meie istuv eluviis ning v\u00e4hene liikumine m\u00f5jutavad oluliselt meie f\u00fc\u00fcsilist ja vaimset tervist. Istuvast eluviisist tulenevad probleemid kuhjuvad aja jooksul ning avalduvad sageli j\u00e4rsku ning katastroofiliselt.<\/p>\n\n\n\n Kindlasti k\u00e4ib kehalise aktiivsusega kaasas ka tervislik toidulaud, kus on rohkelt taimetoitu, vitamiine, h\u00e4id rasvu nagu n\u00e4iteks p\u00e4hklid, seemned, oliivi\u00f5li, mereannid ning kiudaineid, mida on vaja k\u00f5hukinnisuse ennetamiseks. Tervislik toidulaud hoiab korras meie soolestiku mikrofloora, mis omakorda avaldab mitmetahulist toimet seedetegevuse toimimisele, vitamiinide ja rasvhapete s\u00fcnteesile. J\u00e4rjest rohkem uuringuid toovad v\u00e4lja mikrofloora rolli inimkeha aine- ja energiavahetusele, n\u00e4rvis\u00fcsteemi toimimisele ning immuuns\u00fcsteemile. Mitmeid raskeid ja kroonilisi haigusi seostatakse tasakaalust v\u00e4ljas oleva mikroflooraga ning on leitud, et toitumise muutmisel on v\u00e4ga olulisi haiguse kulgu modifitseerivaid toimeid.<\/p>\n\n\n\n Kahjuliku elustiili alla k\u00e4ib suitsetamine, millel on s\u00f5ltumata teistest kardiovaskulaarsetest faktoritest oluline s\u00fcdamehaiguste riski t\u00f5stev toime. Alkoholi osas on viimased suuremad uuringud n\u00e4idanud, et n\u00e4dalas \u00fcle 100g alkoholi tarvitamine v\u00e4hendab elulemust, r\u00e4\u00e4kimata selle verer\u00f5hku ja kehakaalu t\u00f5stvast m\u00f5just. Seega kuigi veel eelnevalt arvati n\u00e4iteks punasel veinil olevat kardiovaskulaarset riski v\u00e4hendav toime, siis praegused uuringud n\u00e4itavad, et ohutut alkoholi kogust olemas ei ole.<\/p>\n\n\n\n Kui v\u00f5tame eelnevalt mainitud punktid kokku, siis v\u00f5ib \u00f6elda, et m\u00f5ne pahega liialdamine ning tervislike hobide puudumine viivad kehakaalu t\u00f5usuni. \u00dclekaal ning eelk\u00f5ige rasvumine on selges korrelatsioonis s\u00fcdamehaiguste esinemise t\u00f5usuga. Kehakaalu t\u00f5us t\u00e4hendab tihti rasvkoe hulga t\u00f5usu ning \u00fclem\u00e4\u00e4rane rasvkude kehas soodustab v\u00e4ga paljude ainevahetuslike radade k\u00f5rvalekaldeid, mis m\u00e4ngivad rolli s\u00fcdame- ja veresoonkonnahaiguste, aga ka diabeedi, maksa rasvladestuse ja kognitsioonih\u00e4irete kujunemise osas.<\/p>\n\n\n\n Kas ja millised s\u00fcdamehaigused on p\u00e4ritavad?<\/strong><\/p>\n\n\n\n L\u00fchike vastus on, et kuigi mitmed s\u00fcdamehaigused on p\u00e4ritavad, siis enamus s\u00fcdamehaigusi vajavad avaldumiseks elustiili m\u00f5jutavate faktorite samaaegset esinemist.<\/p>\n\n\n\n Milliseid s\u00fcdamehaiguse s\u00fcmptomeid eiratakse, aga ei tohiks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eiratakse tihti \u00fcsna ebam\u00e4\u00e4raseid s\u00fcmptomeid, mille p\u00f5hjuseid v\u00f5ib t\u00f5esti olla mitmeid. M\u00f5ned neist on ebaselge v\u00e4simus, \u00f5hupuudus, r\u00f5humistunne rinnaku taga, s\u00fcdamepekslemine, peap\u00f6\u00f6ritus, jalgade paistetus, ebam\u00e4\u00e4rane iiveldustunne v\u00f5i r\u00f5humine \u00fclak\u00f5hus. Samuti ka liigne higistamine, millel ei ole seost kehalise koormuse v\u00f5i v\u00e4liskeskonna temperatuuriga.<\/p>\n\n\n\n Ka uneh\u00e4ireid seostatakse s\u00fcdamehaigustega, sest kehv unekvaliteet t\u00e4hendab, et \u00f6\u00f6sel ei suuda erinevad organs\u00fcsteemid piisavalt puhata-taastuda. N\u00e4iteks inimestel, kes kogevad unetust (uinumish\u00e4ireid), sagedast \u00f6ist \u00e4rkamist ning uneapnoet, on seet\u00f5ttu suurem t\u00f5en\u00e4osus leida s\u00fcdameveresoonkonna haigusi.<\/p>\n\n\n\n Mida peaksid j\u00e4lgima (tervise)sportlased s\u00fcdame tervise juures? Mis ohud on viimasel ajal populaarseks saanud suurv\u00f5istluste l\u00e4bimisel?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tervisesport on s\u00fcdametervise osas kaitsev faktor, kuid tippsportlastel esineb sagedamini teatud s\u00fcdameprobleeme v\u00f5rreldes tavapopulatsiooniga. N\u00e4iteks esineb neil sagedamini s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ireid ning kui esinevad sellised s\u00fcmptomid nagu j\u00e4rsku tekkinud s\u00fcdamepekslemine, peap\u00f6\u00f6ritus, minestamine v\u00f5i ebamugavustunne rinnaku taga, siis peaks p\u00f6\u00f6rduma t\u00e4psustamiseks kardioloogi vastuv\u00f5tule.<\/p>\n\n\n\n Igasuguse pikamaa v\u00f5i \u00fclipikamaa distantside l\u00e4bimine eeldab v\u00e4ga p\u00f5hjalikku ettevalmistust. Kuna sellised \u00fcritused n\u00f5uavad s\u00fcdame-veresoonkonnalt v\u00e4ga pikka pingutust, on neil ka suurem risk s\u00fcdameinfarkti, eluohtlike r\u00fctmih\u00e4irete ja \u00e4kksurma tekkeks. Eelk\u00f5ige k\u00e4ib see muidugi juba eelnevalt dokumenteeritud riskifaktorite, nagu k\u00f5rge verer\u00f5hk, s\u00fcdame p\u00e4rgarterite haigus, ar\u00fctmiad, esinemisel.<\/p>\n\n\n\n Arvestama peab ka keskkonnafaktoritega \u2013 kuumas ja niiskes keskkonnas t\u00f5useb oluliselt kuumarabanduse, veres olevate soolade nihetest tekkivate probleemide risk. Veres olevate soolade nihked on iseenesest k\u00f5rgem risk erinevate s\u00fcdameprobleemide avaldumiseks.<\/p>\n\n\n\n Eelnevalt teadaolevate s\u00fcdamehaiguste esinemisel on soovitatud tihe koost\u00f6\u00f6 treeneritega, aga ka enne suuremat f\u00fc\u00fcsilist koormust kontroll taastusraviarsti v\u00f5i kardioloogi vastuv\u00f5tul, kus hinnatakse s\u00fcdamehaiguste riski ning tehakse vajadusel t\u00e4psustavad uuringud.<\/p>\n\n\n\n Millal, kus ja kuidas peaks oma s\u00fcdant kontrollima?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Esmased s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste riski hindamise vereanal\u00fc\u00fcsid (kolesteroolid jm) ja uuringud (verer\u00f5hk, EKG) v\u00f5iks olla m\u00f5nede allikate alusel dokumenteeritud juba alates 20ndatest eluaastatest neil, kellel on k\u00f5rge riskiprofiil. Sagedasem j\u00e4lgimine v\u00f5imaldab ennetada raskeid t\u00fcsistusi. Selliste patsientide leidmine toimub l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tervishoiuarsti ning perearstide kaudu.<\/p>\n\n\n\n \u00dcldiselt peaksid aga ilma s\u00fcdamehaiguse riskifaktoriteta >40.a mehed ning >50.a naised j\u00f5udma kontrolli perearsti juurde ning seda kordama iga 5 aasta tagant. Riskiprofiili kujunemine m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra, kui tihti patsient peaks kontrolli j\u00f5udma. Riski t\u00f5us t\u00e4hendab sagedasemat visiiti perearsti vastuv\u00f5tule.<\/p>\n\n\n\n Palun nimetage \u00fcks asi, mida iga inimene saab t\u00e4na kohe oma s\u00fcdame heaks teha?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Igasugune liigutamine on s\u00fcdametervise seisukohalt soodne. Inimene ei ole loodud diivanikaunistuseks. Viimased uuringud n\u00e4itavad, et ka juba alates 2000 sammu tegemisest p\u00e4evas on s\u00fcdamele kaitsev efekt, mis on oluliselt v\u00e4hem kui varasemalt arvatud 10 000 sammu.<\/p>\n\n\n\n Ideaalne oleks, kui n\u00e4dalas oleks v\u00e4hemalt 150 minutit m\u00f5\u00f5duka intensiivsusega aeroobset tegevust \u2013 sellist, kus nahk natuke higiseks muutub. V\u00f5i 75 minutit tugevat f\u00fc\u00fcsilist aktiivsust. Lisaks eelmainitule oleks hea v\u00e4hemalt kahel p\u00e4eval n\u00e4dalas teha lihasj\u00f5udu suurendavaid tegevusi (j\u00f5usaal, keharaskusega harjutused).<\/p>\n\n\n\n J\u00e4lgida tuleks tervislikke toitumisharjumusi, milles oleks tasakaalustatud toidulaud puuviljadest, juurviljadest, t\u00e4isteraviljadest, monok\u00fcllastamata v\u00f5i pol\u00fck\u00fcllastamata rasvadest ning valkudest.<\/p>\n\n\n\n Riskide esinemise korral on kindlasti vajalik oma riskiprofiili kontrolli alla saamine. See t\u00e4hendab, et k\u00f5rge verer\u00f5hu ja kolesteroolidega peab tegelema aegsasti, mitte t\u00fcsistuste esinemise j\u00e4rgselt.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4lja peab tooma ka une m\u00f5ju tervisele. Uni ei m\u00f5juta ainult s\u00fcdameveresoonkonna tervist, aga ka kehakaalu, keskendumisv\u00f5imet ja vaimset tervist. V\u00e4hem kui kuus tundi und \u00f6\u00f6 jooksul suurendab s\u00fcdameinfarkti tekkeriski 20%. Und soodustab kehaline aktiivsus p\u00e4eva jooksul ning enne magamaminekut nutiseadmes olemise, televiisori vaatamise v\u00e4ltimine.<\/p>\n\n\n\n Kliinikumi Leht<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Aprillikuu on p\u00fchendatud s\u00fcdame tervisele, et juhtida t\u00e4helepanu s\u00fcdamehaigustele ja nende ennetamisele. T\u00e4naseni on s\u00fcdame-veresoonkonna haigused inimeste peamine surmap\u00f5hjus \u2013 ligi pooled surmadest Eestis on tingitud nendest haigustest. Kliinikumi Lehe k\u00fcsimustele vastas dr Timo Alter Tartu \u00dclikooli Kliinikumi s\u00fcdamekliiniku kardiointensiivravi osakonnast. Kuidas inimesed igap\u00e4evaselt ise oma s\u00fcdame tervist m\u00f5jutavad? \u00dcks k\u00f5ige lihtsam meetod igap\u00e4evaselt oma […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","categories":[],"tags":[],"class_list":["post-7691","uudised","type-uudised","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n