27. m\u00e4rtsil 2025 kasutati Tartu \u00dclikooli Kliinikumis esmakordselt Eestis s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4irete ravis pulsilaine tehnoloogiat. Kasutusele v\u00f5etud seade ja spetsiaalne kateeter on kasutusel Baltikumis esmakordselt.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige sagedasem s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ire on kodade virvendusar\u00fctmia. Seda esineb erinevates vanusegruppides, alates 40-aastastest, \u00fcksikutel juhtudel ka noorematel. \u00dcle 65-aastastel inimestel esineb seda r\u00fctmih\u00e4iret juba kuni 5%-l. \u201eEuroopas arvatakse olevat ligikaudu 11 miljonit kodade virvendusar\u00fctmiaga patsienti, millele lisandub igal aastal kuni 900 000 juhtu. Seet\u00f5ttu on kodade virvendusar\u00fctmiat nimetatud globaalseks epideemiaks, mida seostatakse \u00fcldise rahvastiku vananemise, krooniliste haiguste lisandumisega, stressitaseme t\u00f5usuga jm. Soomes on kodade virvendusar\u00fctmiaga ligi 200 000 patsienti, seega Eestis kuni 50 000. T\u00e4pset arvu ei teata, kuna paljudel puuduvad haigusn\u00e4hud,\u201c kirjeldas s\u00fcdamekliiniku r\u00fctmih\u00e4irete osakonna juht dr Rain Paju.<\/strong><\/p>\n\n\n\n S\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ireid on kaasaegsete diagnostikavahendite abil v\u00f5imalik diagnoosida ja seel\u00e4bi ravida varakult. Ravi eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida haigusega kaasnevaid t\u00fcsistusi, millest k\u00f5ige ohtlikumaks on ajuinsult. Enamikele patsientidele m\u00e4\u00e4ratakse medikamentoosne ravi, mille tulemusel nad on as\u00fcmptomaatilised ja kaitstud trombembooliliste t\u00fcsistuste eest. Probleemiks on nooremad, t\u00f6\u00f6v\u00f5imelised patsiendid, kes enamasti tunnetavad h\u00e4ireid ja kelle puhul tablettravi pole k\u00fcllaldane s\u00fcmptomite leevendamiseks ega ka r\u00fctmih\u00e4irete taaskordumise \u00e4rahoidmiseks. Ravita ei tohiks j\u00e4\u00e4da ka eakamad, heas f\u00fc\u00fcsiliselt vormis ja toonuses patsiendid.<\/p>\n\n\n\n Nende patsientide ravimiseks tehakse erinevaid raviprotseduure. \u00dcks neist on raadiosageduslik kateeterablatsioon (RF). Seda tehakse s\u00fcdamesiseselt, liikudes s\u00fcdamesse veresoonte kaudu ning m\u00f5jutades s\u00fcdant raadiosagedusliku energiaga, katkestades s\u00fcdames mittetavap\u00e4rased, s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4ireid p\u00f5hjustavad impulsiahelad. \u201e\u00c4sja kasutusele v\u00f5etud meetodi, pulsilaine ablatsiooniga (PFA), m\u00f5jutatakse s\u00fcdant elektriimpulssidega. S\u00fcdamekude ei kuumene, vastupidiselt RF ablatsioonile, ja nagu senised uuringud on n\u00e4idanud, puuduvad ka l\u00e4hedal asuvate arterite, n\u00e4rvide ja ka s\u00f6\u00f6gitoru v\u00f5imalikud kahjustused. Puudub kopsuveenide stenoosi p\u00f5hjustav m\u00f5ju,\u201c tutvustas uut ravimeetodit dr Rain Paju.<\/p>\n\n\n\n Protseduur toimub pindmise narkoosi tingimustes, olles seel\u00e4bi patsiendile v\u00e4hem vaevusi tekitav. \u201ePatsiendid ei vaja protseduuri j\u00e4rgselt pikemalt j\u00e4lgimist ja v\u00f5ivad minna kodusele ravile samal v\u00f5i j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, kus nad j\u00e4tkavad medikamentoosse j\u00e4relraviga v\u00e4hemalt kahe kuu jooksul. Kuna uus meetod on kiirem, v\u00f5imaldab see teha p\u00e4evas senise kahe tavalise raadiosagedusliku kateeterablatsiooni asemel kuni neli pulsilaine protseduuri. See parandaks oluliselt kodade virvendusar\u00fctmia ravi k\u00e4ttesaadavust Eestis,\u201c lausus r\u00fctmih\u00e4irete osakonna juht.<\/p>\n\n\n\n Kliinikumis tehti kaks esimest pulsilaine ablatsioon 27. m\u00e4rtsil 70aastasele nais- ja 55aastasele meespatsiendile . Protseduurid oli edukad ja patsiendid peale protseduuri vaevusteta. \u201eProtseduur kuulub Tervisekassa teenuste loetellu ning 2025. aastal on meil plaanis viia Kliinikumis l\u00e4bi ligikaudu 50 sellist protseduuri,\u201c tutvustas j\u00e4rgmisi samme dr Paju.<\/p>\n\n\n\n Esimesed kakspulsilaine ablatsiooni viisid l\u00e4bi dr Rain Paju, operatsiooni\u00f5ed Kadi Oras, Eva Liisa Kaasik, n\u00f5u ja j\u00f5uga olid toetamas doktorid ja \u00f5ed r\u00fctmih\u00e4irete osakonnast, dr Erik Salum, dr Priit Pauklin, hooldajad Elleriina Loorits, Jaana Joosepson ning anestesioloogilist toetust teostas sujuvalt ja valutult dr Urmas Kuum oma meeskonnaga. Protseduuri juures viibisid ka Varipulse kateetri tehnikud Maria Paat, Urzila Hangiel.<\/p>\n\n\n\n