Treeningute (eeskätt vastupidavusliku suunitlusega) planeerimises ja juhtimises omab suurt tähtsust laktaadi (piimhappe soola) määramine veeni- või kapillaarveres. Üldlevinud on väide, et laktaat on anaeroobse ainevahetuse kõrvalprodukt, kuid laktaati produtseeritakse ja eemaldatakse meie kehas pidevalt, sealhulgas rahulolekus. Rahuloleku laktaadi tase veres on keskmiselt 0,8-1,5 mmol/l.

 

Töö intensiivsust, millest alates vere laktaadi kontsentratsioon suurenema hakkab ning aeroobsetele protsessidele lisanduvad anaeroobsed protsessid, nimetatakse aeroobseks läveks. Sportliku saavutusvõime suhtes on siiski olulisem koormuse intensiivsus, millest alates aeroobsete protsesside võimalused töö energeetilisel kindlustamisel ammendatakse ja lihasenergeetikas hakkavad domineerima anaeroobsed protsessid. Seda piiri tähistatakse terminiga anaeroobne lävi. Selle läve ületamisega kaasneb järsk tõus lihase ja vere laktaadisisalduses, sellega seonduvalt ka pH langus. Intensiivistunud laktaadi tekkega kaasnev H+-ioonide kõrge kontsentratsioon on tegelikult see, mis pH languse läbi lihasrakus energiatootmist ja kontraktsioonimehhanismi tööd pärsib ning väsimust põhjustab. Laktaadi enese otsene toime väsimuse tekkele on vähene.

 

Vere laktaadisisalduse dünaamikas (laktaadikõveral) vastusena suure intensiivsusega koormusele on täheldatavad kaks murdekohta. Esimene neist tasemel 2-2,5 mmol/l ehk laktaadisisalduse tõusul ~1 mmol/l võrra üle puhkeoleku väärtuse. See on aeroobse läve tase. Aeroobse ja anaeroobse läve vahele mahtuvatel koormustel laktaadi kontsentratsioon stabiliseerub, kuna laktaadi juurdevool verre ja äravool hoitakse tasakaalus. Koormuse edasisel suurendamisel, anaeroobse läve ületamisel, laktaadi ümbertöötlemise ja eemaldamise mehhanismide võimekus ületatakse ja püsitaseme asemel ilmneb selle kontsentratsiooni pidev tõus. Fikseeritud anaeroobse läve kontseptsiooni järgi on selleks piiriks vere laktaadisisaldus 4 mmol/l.

Laboratoorsetes tingimustes määratakse anaeroobne lävi vere laktaadisisalduse määramisega astmeliselt suureneva intensiivsusega koormustestil liikurrajal, velo- või sõudeergomeetril. Laktaadiproovide võtmise võib ühitada hapnikutarbimise maksimumi määramisega. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest (näpuotsast).

Viimasel kümnekonnal aastal on ensümaatiliste meetodite kasutamise kõrval populaarsust kogunud portatiivsed laktaadianalüsaatorid (ribaanalüsaatorid) Accusport, LactatePro ja Lactate Scout, mille usaldusväärsus on küllaltki kõrge.

 REGISTREERIMINE

Taastusarst
731 9100

Spordiarst
731 9221

Sporditraumatoloog
731 9221

731 9100

Töötervishoiuarst

731 9110

 

Logopeed

7319100

 KLIINIKUMI ÜLDINFO

731 8111
E-P kell 08.00 - 19.00
 esmf  sport est tartu ulikool   tartu eok 
 klubi tartu maraton  spordimed sa  ty spordiklubi estonia eu logo  EL logod