Tartu \u00dclikooli Kliinikumis 2022. aasta alguses avatud palliatiivravi osakond pakub patsientidele elul\u00f5puravi, mis toob viimastesse elup\u00e4evadesse inimv\u00e4\u00e4rsust raskete vaevuste leevendamisega.<\/p>\n\n\n\n
Dr Katrin Elmet kliinikumi anestesioloogia osakonnast ning kliinikumi kliinilise eetika komitee esimees ja hingehoidja Naatan Haamer r\u00e4\u00e4kisid Kliinikumi Lehele, kuidas on muutunud \u00fchiskonna suhtumine elu l\u00f5pu teemadesse ning mida see tervishoius endaga kaasa toob.<\/p>\n\n\n\n
Miks on palliatiivravi muutumas aina olulisemaks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Dr Katrin Elmet<\/strong>: Vaatamata meditsiini arengule, ei ole inimesed muutunud surematuks. V\u00e4hestele on antud kiire ja valutu elust lahkumine, enamusele saavad osaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed kannatused. \u00dcha rohkem v\u00f5etakse omaks seisukohta, et t\u00e4nap\u00e4eval ei pea inimene leppima kogu valu ja viletsusega, mis raskete haiguste ja elu l\u00f5puga pahatihti kaasnevad. Seet\u00f5ttu on palliatiivravi v\u00e4ltimatult patsiendi raviteekonna osa juhtudel, kui haiguse paranemisele suunatud ravi on ammendatud. V\u00e4\u00e4rikas elu l\u00f5pp peaks olema iseenesest m\u00f5istetav. Ja mitte ainult elu l\u00f5pp, vaid ka raskete haiguste ravi, n\u00e4iteks v\u00e4hiravi, v\u00f5ib osutada nii karmiks, et patsiendid vajavad palliatiivravi v\u00f5tteid.<\/p>\n\n\n\n Palliatiivse ravi sihiks on patsient kui tervik koos f\u00fc\u00fcsiliste, vaimsete ja sotsiaalsete muredega, mitte enam haigusest paranemine. Lisaks peaks palliatiivravi pakkuma tuge ja n\u00f5ustamist elu l\u00f5pusirgele j\u00f5udnud patsiendi l\u00e4hedastele, muuhulgas ka leinaabi.<\/p>\n\n\n\n Naatan Haamer<\/strong>: Aktiivravis on fookus tervistava ravi poole. Kui see aga enam ei ole v\u00f5imalik, peab olema hooliv ja soe koht, kus tervenemise eesm\u00e4rk asendub eesm\u00e4rgiga mitte kannatada. Palliatiivravi osakonnas v\u00e4\u00e4rtustatakse ja austatakse elu, mis on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud. See vajab laiemat pilti, kui \u00fche v\u00f5i mitme seisundi v\u00f5i haiguse ravimine. \u00dchel hetkel ei ole k\u00fcsimus enam f\u00fc\u00fcsilisel tervisel, vaid inimesel tervikuna. Palliatiivravis on esindatud hoiak, et inimene on tervik.<\/p>\n\n\n\n Millised tegevused kuuluvad palliatiivravi juurde?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Naatan Haamer: <\/strong>Nagu \u00f6eldud, siis fookuses on inimese heaolu, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad k\u00f5ne alla tulla ka meetodid, mis traditsiooniliselt tervistamise protsessi juurde ei k\u00e4i \u2013 n\u00e4iteks maitseelamuste lubamine, kohvi v\u00f5i koguni pokaali veini lubamine, meelistegevuste planeerimine p\u00e4evakavasse. Piiratud vabadusega inimese jaoks saavad eriti t\u00e4htsaks inimesed tema \u00fcmber, suhe ja suhtlus nendega.<\/p>\n\n\n\n Katrin Elmet: <\/strong>V\u00e4\u00e4rikas elu l\u00f5pp on v\u00f5imalik siis, kui patsient tunneb end inimv\u00e4\u00e4rsena. Inimest v\u00f5ivad piinata v\u00e4ga paljud f\u00fc\u00fcsilised kaebused, mille leevendamiseks on palju erinevaid v\u00f5tteid. Kuid mulle tundub, et palju keerulisem on lahendada ps\u00fchholoogilisi, spirituaalseid ja sotsiaalseid muresid ning raskeim \u00fclesanne on patsiendi l\u00e4hedaste lepitamine olukorraga. Tundub, et palliatiivravi v\u00f5imsaim raviv\u00f5te on s\u00f5na. Ilma hea ja professionaalse suhtlemisoskuseta on siin ilmselt raske head abi pakkuda. <\/p>\n\n\n\n Kes kuuluvad palliatiivravi meeskonda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Katrin Elmet<\/strong>: Palliatiivravi on interdistsiplinaarne valdkond, siin ei piisa vaid arstidest ja \u00f5dedest. Meeskonda peavad kuuluma veel v\u00e4ga paljud spetsialistid: hingehoidjad, ps\u00fchholoogid, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad, f\u00fcsioterapeudid, toitmisn\u00f5ustajad, logopeedid.<\/p>\n\n\n\n Palliatiivravi juurde kuuluvad ka hospiitsi voodikohad, milles on nende erinevus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Katrin Elmet:<\/strong> Hospiits on nende inimeste jaoks, kellel ei ole j\u00e4\u00e4nud enam kaua elada. Hospiitsi nimetatakse ka elul\u00f5puraviks. Hospiitsi peamine eesm\u00e4rk on vaevuste leevendamine, inimv\u00e4\u00e4rikust austav p\u00f5etamine ja parima v\u00f5imaliku elukvaliteedi v\u00f5imaldamine kuni surmani, l\u00e4hedaste toetamine ning leinat\u00f6\u00f6 surma saabudes. Hospiitsteenust saab osutada kodus, hooldekodus ja haiglas. Hospiits on palliatiivravi elu l\u00f5pus.<\/p>\n\n\n\n Milliste haigustega patsiendid vajavad peamiselt palliatiivravi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Katrin Elmet<\/strong>: Palliatiivravi on alguse saanud v\u00e4hihaigete vaevuste leevendamiseks ja ka t\u00e4nap\u00e4eval on p\u00f5hiline palliatiivravi patsient pahaloomulise kasvajaga inimene. Palliatiivravi algab juba haiguse paranemisele suunatud raviga koos ja kui patsient ei tervistu, siis kasvab haiguse progresserudes palliatiivravi osakaal j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Tegelikult vajavad aga palliatiivravi k\u00f5ik raskeid elu ohustavaid haigusi p\u00f5devad patsiendid, eriti kui haigus ei ole enam ravitav. Nii et palliatiivravi peaks olema k\u00e4ttesaadav s\u00fcdamehaigetele, kopsuhaigetele, neuroloogilisi ja paljusid teisi haigusi p\u00f5devatele inimestele.<\/p>\n\n\n\n Kuidas on teie arvates \u00fchiskond valmis v\u00f5tma vastu elu l\u00f5pu teemasid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Katrin Elmet<\/strong>: Mul on tunne, et isegi tervishoiut\u00f6\u00f6tajad ei ole eriti valmis surmaga leppima. Meditsiinis on pikka aega peetud \u00fclimaks eesm\u00e4rgiks inimelu s\u00e4ilitamist nagu see ka Genfi deklaratsioonis peale II maailmas\u00f5da, 1948. aastal, kirja pandud sai. See \u00fclesanne on paljude arstide jaoks k\u00f5ige p\u00fcham ka t\u00e4nap\u00e4eval, vaatamata sellele, et kaasaja meditsiinis ei tohiks elu s\u00e4ilitamine enam omaette eesm\u00e4rk olla. Oleme muutunud tehnoloogiliselt nii v\u00f5imsaks, et peame v\u00f5tma kohustuse seda v\u00f5imu ka vastutustundeliselt kasutada. Selles valguses on ka Genfi deklaratsioon aastast 2005 kaasajastatud \u2013 arstil lasub n\u00fc\u00fcd kohustus inimelusse hoopis austavalt suhtuda. Austus ilmselgelt pole s\u00e4ilitamine, vaid t\u00e4hendab ka inimese surma aktsepteerimist. T\u00e4nap\u00e4evaste v\u00f5imaluste juures on elu s\u00e4ilitamine ju \u00fcsna lihtne eesm\u00e4rk, palju keerulisem on tegutseda inimese parimates huvides, teda mitte kahjustada ja austada tema tahet ja v\u00e4\u00e4rtusruumi.<\/p>\n\n\n\n Naatan Haamer<\/strong>: \u00dchiskond ei ole veel h\u00e4sti valmis, mis puudutab reageerimist surmale. V\u00f5i \u00f5igemine, on selle \u00e4ra unustanud. Teemaga tegelemist v\u00e4lditakse ja l\u00fckatakse edasi, perekondadel on olukorraga raske leppida ning otsitakse v\u00f5imalusi, kardetakse, s\u00fc\u00fcdistatakse. Tegelikult tuleks v\u00f5tta vastu m\u00f5te surmast, et inimene on oma elu elanud ning ei saa enam naasta tavap\u00e4rasesse ellu v\u00f5i terveneda. Suremises ei ole inimelu m\u00f5ttes midagi valesti \u2013 see kuulub inimelu juurde, see pole kellegi s\u00fc\u00fc.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5tlemine on muutunud p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da, kus surm omandas koletisliku ilme ja kaotas loomulikkuse. Algas ka meditsiini h\u00fcppeline areng ning s\u00f5jaj\u00e4rgselt oli inimkonnale ka vaja kuvandit, et meditsiin on k\u00f5ikv\u00f5imas. Mulle isiklikult tundub, et oma roll on ka sellel, et inimkond liigub individualismi poole. See omakorda seab inimestele k\u00f5rged ootused, ent surev inimesi ei suuda ju neid t\u00e4ita. Samuti ei ole perekonnad enam koos vana aja traditsioonilises m\u00f5ttes, lapsed ei n\u00e4e, kui vanavanemad surevad. L\u00e4hedased k\u00fcll suudavad hooldada l\u00e4hedast kodust, ent ei ole valmis ega harjunud m\u00f5tlema sellest, et eesm\u00e4rk ei ole inimese tervistamine, vaid tuleb austada surma ja loomulikku suremise protsessi ehk h\u00e4\u00e4buva elu elamist, mille sihiks on surm.<\/p>\n\n\n\n Katrin Elmet<\/strong>: Elu l\u00f5pusirgele j\u00f5udnud inimene soovib oma kodus, tuttavas keskkonnas, rahus lahkuda. Aga see k\u00e4ib sageli \u00fcle j\u00f5u perekonnale, kes toovad sureva l\u00e4hedase haiglasse. Palliatiivravi ning hospiitsi voodikohad on ikka v\u00e4ga vajalikud, sest surmast distantseerunud \u00fchiskonnas teist v\u00f5imalust ei ole.<\/p>\n\n\n\n Kliinikumi Leht<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Tartu \u00dclikooli Kliinikumis 2022. aasta alguses avatud palliatiivravi osakond pakub patsientidele elul\u00f5puravi, mis toob viimastesse elup\u00e4evadesse inimv\u00e4\u00e4rsust raskete vaevuste leevendamisega. Dr Katrin Elmet kliinikumi anestesioloogia osakonnast ning kliinikumi kliinilise eetika komitee esimees ja hingehoidja Naatan Haamer r\u00e4\u00e4kisid Kliinikumi Lehele, kuidas on muutunud \u00fchiskonna suhtumine elu l\u00f5pu teemadesse ning mida see tervishoius endaga kaasa toob. Miks […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","categories":[],"tags":[],"class_list":["post-206","uudised","type-uudised","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n