1. oktoobril alustasid Tartu \u00dclikooli Kliinikumis t\u00f6\u00f6d nelja kliiniku uued juhid \u2013 nahahaiguste kliiniku juht dr Viljar Jaks, ortopeediakliiniku juht dr Katre Maasalu, ps\u00fchhiaatriakliiniku juht dr Andres Lehtmets ning spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht dr Aet Lukmann.<\/p>\n\n\n\n
Dr Viljar Jaks, nahahaiguste kliiniku juht<\/strong>: astusin Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonda aastal 1986, kuid saatuse tahtel sattusin hoopis teadust\u00f6\u00f6le. Doktorikraadi kaitsesin aastal 2003 ning siirdusin j\u00e4reldoktorantuuri Karolinska Instituuti Rootsis. T\u00f6\u00f6tades rohkem kui kuue ja poole aasta jooksul naha regeneratsiooni ja nahakasvajatega, tekkis s\u00fcgavam huvi nahahaiguste vastu. Dermatoveneroloogia residentuuri l\u00f5petasin teadmisega, et olen leidnud endale sobiva eriala. Praegusel ametikohal on k\u00f5ige olulisemaks \u00fclesandeks meie kliiniku stabiilse t\u00f6\u00f6 tagamine. Nahakliiniku senine juhtkond on seadnud lati v\u00e4ga k\u00f5rgele, nii patsientide kui ka t\u00f6\u00f6tajate rahulolu on v\u00e4ga hea. Peamisteks probleemideks on j\u00e4rjekordade pikkus ning ruumipuudus. On selge, et need kaks aspekti on omavahel tihedalt seotud ja seet\u00f5ttu peame kiiremas korras hakkama tegelema ruumiprobleemiga. \u00dcheks lahenduseks on kolimine J. Kuperjanovi t\u00e4nava hoonesse, kus praegu asub k\u00f5rvakliinik. Enne, kui l\u00f5plik otsus saab tehtud, on vaja lahendada veel mitmeid k\u00fcsimusi. Lisaks tahaksime laiendada pakutavate teenuste repertuaari ning arendada edasi oma tehnilist ja meditsiinialast v\u00f5imekust. See k\u00f5ik aga saab toimuda vaid kogu meie toreda ning \u00fchtehoidva kollektiivi t\u00f6\u00f6 kaudu. Seet\u00f5ttu n\u00e4en enda rolli eelk\u00f5ige tingimuste loojana edasiseks arenguks.<\/p>\n\n\n\n Dr Katre Maasalu, ortopeediakliiniku juht: <\/strong>minu seotus kliinikumiga ulatub tagasi esimeste arsti\u00f5ppe aastateni, mil alustasin oma meditsiinikarj\u00e4\u00e4ri sanitarina, 3. kursuse j\u00e4rgselt suundusin \u00f5eks ortopeedia osakonda ning sealt edasi arstiks ja j\u00e4rgmistele ametipostidele. Seega on mulle tuttavad pea k\u00f5ik ametid ja ka kliinikumi inimesed. Dr Andres Lehtmets, ps\u00fchhiaatriakliiniku juht<\/strong>: Minu viimase 20 aasta t\u00f6\u00f6 on olnud seotud L\u00e4\u00e4ne-Tallinna Keskhaiglaga, kus t\u00f6\u00f6tasin ps\u00fchhiaatriakeskuse juhatajana. Sellele eelnes t\u00f6\u00f6 Wismari haiglas ja Tallinna Ps\u00fchhiaatriahaiglas (Seewaldis); viimases neist 1992\u20131998 pea- ja \u00fclemarstina. Olen olnud Arstide Liidu president, aastaid ka liidu eestseisuses. 2004\u20132019 olin Ps\u00fchhiaatrite Seltsi president, 2015\u20132018 P\u00f5hjamaade Ps\u00fchhiaatriaseltside \u00dchenduse (NPA) president. Dr Aet Lukmann, spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht<\/strong>: olen t\u00f6\u00f6tanud Tartu \u00dclikooli Kliinikumis alates selle loomisest. Esialgu taastusravi ambulatoorses osakonnas, seej\u00e4rel taastusravi statsionaarses osakonnas vanemarst-\u00f5ppej\u00f5una\/osakonnajuhatajana kuni t\u00e4naseni. V\u00f5in lugeda end Kliinikumi patrioodiks ja Eesti ainsa \u00fclikoolihaigla k\u00e4ek\u00e4ik l\u00e4heb mulle korda.
Nahahaiguste kliinikus t\u00f6\u00f6tades tekkisid tahes-tahtmata erinevad ideed, mis sai kolleegidega l\u00e4bi arutatud. Nahahaiguste kliiniku juhi konkursi avanedes vaatasid mind nii mitmed kergelt etteheitvad silmapaarid nagu k\u00fcsides, et kas jutule j\u00e4rgnevad ka teod? Esitasin avalduse.<\/p>\n\n\n\n
Uues ametis on j\u00e4tkuvalt esmat\u00e4htis korraldada luu- ja liigesehaigustega patsientide ravi nii, et saaks t\u00e4idetud ka Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingus ette n\u00e4htud kohustused. Esimesed n\u00e4dalad kliinikujuhina on n\u00e4idanud, et enam ei saa kuidagi m\u00f6\u00f6da vaadata ruumipuudusest. See puudutab nii ambulatoorseid ruume kui statsionaarseid voodeid, aga ka administratiivseid v\u00f5i \u00f5ppet\u00f6\u00f6 tegemise ruume, mida meile pole enam j\u00e4\u00e4nud \u00fchtegi.
Samas peame valmistuma uuendusteks \u2013 kohe on algamas koost\u00f6\u00f6s haigekassaga patsiendi endoproteesimise raviteekonna k\u00e4ivitamine ja proteeside j\u00e4rjekorra korrastamine. Ambitsioonika projekti eesm\u00e4rk on oluliselt l\u00fchendada ravij\u00e4rjekordi ning muuta teekond patsiendi jaoks kvaliteetsemaks ja mugavamaks. Projekti esimesed sammud algavad juba j\u00e4rgmistel n\u00e4dalatel, mil meie kliinik piloteerib projekti k\u00fcsitluste t\u00f6\u00f6lehti.
Olen t\u00e4nulik, et ortopeediakliiniku meeskond on ideaalil\u00e4hedane. Viimastel aastatel on meie kollektiiviga liitunud mitmeid uusi noori kolleege nii ortopeedide kui \u00f5endust\u00f6\u00f6tajate n\u00e4ol, kes on oma eriala tugevad spetsialistid ning lisaks v\u00e4ga head meeskonnam\u00e4ngijad. R\u00f5\u00f5m on t\u00f6\u00f6tada koos oma eriala entusiastidega ja eespool mainitu elluviimine oleks t\u00e4iesti v\u00f5imatu ilma sellise meeskonnata!<\/p>\n\n\n\n
Olen aastaid olnud seotud kinnipidamisasutuste monitooringuga tegeleva rahvusvahelise komiteega CPT \u2013 algul komitee liikmena, hiljem eksperdina.
Tartu \u00dclikooli Kliinikumi ps\u00fchhiaatriakliinik on olnud heades k\u00e4tes ja h\u00e4sti juhitud, n\u00e4en oma esmase \u00fclesandena senise joone j\u00e4tkamist. Vaimse tervise teemad on viimastel aastatel t\u00f5usnud fookusesse; ps\u00fchhiaatriakliiniku roll on olla selles valdkonnas Eesti tippkeskuseks. Oluline v\u00e4ljakutse on abi k\u00e4ttesaadavuse parandamine \u2013 selleks p\u00fc\u00fcame kaasata rohkem vaimse tervise \u00f5desid ja parandada koost\u00f6\u00f6d esmatasandiga. Kokkuv\u00f5ttes aga teevad kliiniku heaks seal t\u00f6\u00f6tavad arstid, \u00f5ed, ps\u00fchholoogid. Nende motiveerimine ja sidumine toimivaks meeskonnaks on kliinikujuhi peamiseks \u00fclesandeks.<\/p>\n\n\n\n
Meie kliinikus t\u00f6\u00f6tab 9 \u00fcsna eriilmelist osakonda. Lisaks kolmele taastusravi pakkuvale osakonnale on siin spordimeditsiini, sporditraumatoloogia, \u00f5endusabi, kodu\u00f5enduse, t\u00f6\u00f6tervishoiu ja vastloodud palliatiivravi osakond. Leian, et spordimeditsiini ja taastusravi kliinik on nii ravit\u00f6\u00f6s kui ka \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6s olnud pidevas ja silmn\u00e4htavas arengus, nii et olemasolevat tuleks kindlasti s\u00e4ilitada ja edasi arendada.
Oluline on t\u00f6\u00f6tajate potentsiaali maksimaalne leidmine ja realiseerimine nii ravit\u00f6\u00f6 uute suundade juurutamisel kui ka \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6s. Kliinikumi arst-\u00f5ppej\u00f5ud peaksid olema rohkem kaasatud nii diplomi-eelsesse kui -j\u00e4rgsesse \u00f5ppet\u00f6\u00f6sse vastavalt nende ametinimetusele ja \u00fclikoolihaigla rollile Eesti meditsiinis.
Nii ambulatoorses kui statsionaarses taastusravis tuleb oluliselt suuremat r\u00f5hku panna onkoloogilise taastusravi v\u00e4ljaarendamisele. Vastavat tegevust toetab erialade-\u00fclene EV v\u00e4hit\u00f5rje programm. Kaasaegsetele v\u00f5imalustele vastavalt peab j\u00e4tkuma ravitegevuse digitaliseerimine. Sel aastal on ambulatoorse taastusravi osakonnas k\u00e4ivitunud s\u00fcdamehaigete taastusravi kaugteenusmudel, mis v\u00f5imaldab programmis osaleda ka t\u00f6\u00f6ealistel ja keskustest eemal elavatel patsientidel. Analoogseid mudeleid saab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada ka teiste haigusseisundite taastusravis, nii on plaanis arendada l\u00e4hitulevikus valuravi digitaliseeritud platvormi.
Plaanis on ka juba h\u00e4sti toimivate struktuuride, n\u00e4iteks Eesti unikaalse k\u00f5ne- ja neelamish\u00e4irete taastusravi keskuse, v\u00f5i kompleksse kardioloogilise taastusravi edasiarendamine koost\u00f6\u00f6s teiste erialadega. Niisamuti spastilisuse kompleksse ravi v\u00e4ljaarendamine koost\u00f6\u00f6s n\u00e4rvikliinikuga.
\u00dcksuse juhina pean olulisimaks, et t\u00f6\u00f6tajatel oleks olemas t\u00f6\u00f6rahu ja kui t\u00e4htede seis on eriti \u00f5nnelik, siis ka t\u00f6\u00f6r\u00f5\u00f5m.<\/p>\n\n\n\n