{"id":5879,"date":"2023-06-09T12:09:34","date_gmt":"2023-06-09T10:09:34","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/?page_id=5879"},"modified":"2023-10-03T18:59:14","modified_gmt":"2023-10-03T16:59:14","slug":"veri-ja-vereloome","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/","title":{"rendered":"Veri"},"content":{"rendered":"\n<p>Veri koosneb plasmast ja plasmas olevatest rakkudest. Suurema osa plasmast moodustab vesi, milles on lahustunud palju erinevaid keemilisi aineid- valgud (nagu n\u00e4iteks albumiin), hormoonid, mineraalid, vitamiinid, antikehad. Vere koostisesse kuuluvad rakud on er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid (vere punalibled) , trombots\u00fc\u00fcdid (vereliistakud), neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid, monots\u00fc\u00fcdid ning l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-28f84493 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:100%\">\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-28f84493 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:100%\">\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-28f84493 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p>Er\u00fctrots\u00fc\u00fct on umbes 6- 8 \u00b5m l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ja 2 \u00b5m paksune kaksikn\u00f5gusa kujuga rakk. Tema maht on umbes 90 fl (10<sup>-15<\/sup>). Kokku on inimese organismis 2-3 x 10<sup>13 <\/sup>er\u00fctrots\u00fc\u00fcti. Igas er\u00fctrots\u00fc\u00fcdis on umbes 270 miljonit hemoglobiini molekuli. Igas sekundis toodab luu\u00fcdi 2 miljonit er\u00fctrots\u00fc\u00fcti. \u00dche er\u00fctrots\u00fc\u00fcdi k\u00fcpsemine proer\u00fctroblastist k\u00fcpseks er\u00fctrots\u00fc\u00fcdiks kestab 7 p\u00e4eva. Er\u00fctrots\u00fc\u00fcdi eluiga on 100- 120 p\u00e4eva. <\/p>\n\n\n\n<p>Er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid moodustavad umbes poole kogu vere mahust.<\/p>\n\n\n\n<p>Er\u00fctrots\u00fc\u00fctide funktsiooniks on hapniku transport kopsudest kudedesse.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Redbloodcells.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6025\" style=\"width:253px;height:291px\" width=\"253\" height=\"291\"\/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-28f84493 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p>Trombots\u00fc\u00fcdid on pisikesed (er\u00fctrots\u00fc\u00fcdist umbes 10 korda v\u00e4iksemad) rakud, mis aitavad koevigastuse puhul verejooksu peatada. Veresoone seina terviklikkuse katkemisel trombots\u00fc\u00fcdid kleepuvad vigastatud kohas omavahel moodustades trombots\u00fctaarse trombi, millega suletakse vigastatud koht. Hiljem aktiveerub ka vere h\u00fc\u00fcbimiss\u00fcsteem ja moodustub l\u00f5plik tromb, mis tagab veresoone seina terviklikkuse kuni veresoone seina l\u00f5pliku paranemiseni.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0740_Platelets-1024x1024.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-6023\" style=\"width:302px;height:302px\" width=\"302\" height=\"302\" srcset=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0740_Platelets-1024x1024.png 1024w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0740_Platelets-300x300.png 300w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0740_Platelets-150x150.png 150w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0740_Platelets-768x768.png 768w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0740_Platelets.png 1500w\" sizes=\"auto, (max-width: 302px) 100vw, 302px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Trombots\u00fc\u00fcdid ja aktiveeritud trombots\u00fc\u00fcdid<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-28f84493 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p>Neutrofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid ehk neutrofiilid ja monots\u00fc\u00fcdid on p\u00f5hilised valged vererakkud ehk leukots\u00fc\u00fcdid. Neid nimetatakse ka \u00f5girakkudeks, sest nende funktsiooniks on bakterite ja teiste v\u00f5\u00f5rkehade \u00f5gimine ja tapmine. Erinevalt trombots\u00fc\u00fctidest ja er\u00fctrots\u00fc\u00fcdidest on neutrofiilid ja monots\u00fcdid v\u00f5imelised lahkuma verest kudedesse, kus nad v\u00f5itlevad kudedesse sattunud seente ja bakteritega aidates sellega paraneda viimaste poolt p\u00f5hjustatud infektsioonidest.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-28f84493 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-28f84493 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"993\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0676_Neutrophil_crop-1024x993.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-5987\" srcset=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0676_Neutrophil_crop-1024x993.png 1024w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0676_Neutrophil_crop-300x291.png 300w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0676_Neutrophil_crop-768x745.png 768w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0676_Neutrophil_crop.png 1165w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Neutrofiilne granulots\u00fc\u00fct<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"993\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0649_Monocyte_crop-1-1024x993.png\" alt=\"Monots\u00fc\u00fct\" class=\"wp-image-5991\" srcset=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0649_Monocyte_crop-1-1024x993.png 1024w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0649_Monocyte_crop-1-300x291.png 300w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0649_Monocyte_crop-1-768x745.png 768w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0649_Monocyte_crop-1.png 1165w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Monots\u00fc\u00fct<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-28f84493 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p>Eosinofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid ja basofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid osalevad organismi allergilistes reaktsioonides.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-28f84493 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"993\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0352_Eosinophil_crop-1024x993.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-5995\" srcset=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0352_Eosinophil_crop-1024x993.png 1024w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0352_Eosinophil_crop-300x291.png 300w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0352_Eosinophil_crop-768x745.png 768w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0352_Eosinophil_crop.png 1165w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Eosinofiilne granulots\u00fc\u00fct<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"993\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0077_Basophil_crop-1-1024x993.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-6005\" srcset=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0077_Basophil_crop-1-1024x993.png 1024w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0077_Basophil_crop-1-300x291.png 300w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0077_Basophil_crop-1-768x745.png 768w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0077_Basophil_crop-1.png 1165w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Basofiilne granulots\u00fc\u00fct<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-28f84493 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p>Enamus l\u00fcmfots\u00fc\u00fcte, teine suur r\u00fchm leukots\u00fc\u00fcte, paiknevad enamasti l\u00fcmfis\u00f5lmedes, p\u00f5rnas ja l\u00fcmfisoontes, kuid osa neist ringleb ka veres. Eristatakse kolme t\u00fc\u00fcpi l\u00fcmfots\u00fc\u00fcte: B-l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid, T-l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid ja loomulikud tapjarakud. B-l\u00fcmfots\u00fc\u00fctide funktsiooniks on antikehade tootmine. Antikehad on vajalikud organismi tunginud bakterite, seente ja viiruste h\u00e4vitamiseks. T-l\u00fcmfots\u00fc\u00fctidel on mitu erinevat funktsiooni: nad aitavad antikehadel h\u00e4vitada organismi tunginud baktereid, seeni ja viiruseid, nad toodavad bioaktiivseid keemilisi \u00fchendeid, mida nimetatakse l\u00fcmfokiinideks. L\u00fcmfokiinidel on oluline osa organismis toimuvates immuunreaktsioonides. Loomulikud tapjarakud on v\u00f5imelised r\u00fcndama k\u00f5iki organismile v\u00f5\u00f5raid osiseid, nagu ka n\u00e4iteks v\u00e4hirakud, aidates sellega kaasa nende eemaldamisele organismist.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-28f84493 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"993\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0624_Lymphocyte_B_cell_crop-1024x993.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-6012\" srcset=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0624_Lymphocyte_B_cell_crop-1024x993.png 1024w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0624_Lymphocyte_B_cell_crop-300x291.png 300w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0624_Lymphocyte_B_cell_crop-768x745.png 768w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0624_Lymphocyte_B_cell_crop.png 1165w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">B- l\u00fcmfots\u00fc\u00fct<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"993\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0625_Lymphocyte_T_cell_crop-1024x993.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-6010\" srcset=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0625_Lymphocyte_T_cell_crop-1024x993.png 1024w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0625_Lymphocyte_T_cell_crop-300x291.png 300w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0625_Lymphocyte_T_cell_crop-768x745.png 768w, https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Blausen_0625_Lymphocyte_T_cell_crop.png 1165w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">T- l\u00fcmfots\u00fc\u00fct<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Veri koosneb plasmast ja plasmas olevatest rakkudest. Suurema osa plasmast moodustab vesi, milles on lahustunud palju erinevaid keemilisi aineid- valgud (nagu n\u00e4iteks albumiin), hormoonid, mineraalid, vitamiinid, antikehad. Vere koostisesse kuuluvad rakud on er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid (vere punalibled) , trombots\u00fc\u00fcdid (vereliistakud), neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid, monots\u00fc\u00fcdid ning l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid. Er\u00fctrots\u00fc\u00fct on umbes 6- 8 \u00b5m l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ja 2 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":34,"featured_media":0,"parent":5850,"menu_order":2,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-5879","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Veri - T\u00fcvirakukeskus<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Veri - T\u00fcvirakukeskus\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Veri koosneb plasmast ja plasmas olevatest rakkudest. Suurema osa plasmast moodustab vesi, milles on lahustunud palju erinevaid keemilisi aineid- valgud (nagu n\u00e4iteks albumiin), hormoonid, mineraalid, vitamiinid, antikehad. Vere koostisesse kuuluvad rakud on er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid (vere punalibled) , trombots\u00fc\u00fcdid (vereliistakud), neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid, monots\u00fc\u00fcdid ning l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid. Er\u00fctrots\u00fc\u00fct on umbes 6- 8 \u00b5m l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ja 2 [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"T\u00fcvirakukeskus\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-10-03T16:59:14+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Redbloodcells.jpg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\\\/veri-ja-vereloome\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\\\/veri-ja-vereloome\\\/\",\"name\":\"Veri - T\u00fcvirakukeskus\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\\\/veri-ja-vereloome\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\\\/veri-ja-vereloome\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/06\\\/Redbloodcells.jpg\",\"datePublished\":\"2023-06-09T10:09:34+00:00\",\"dateModified\":\"2023-10-03T16:59:14+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\\\/veri-ja-vereloome\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\\\/veri-ja-vereloome\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\\\/veri-ja-vereloome\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/06\\\/Redbloodcells.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2023\\\/06\\\/Redbloodcells.jpg\",\"width\":144,\"height\":166},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\\\/veri-ja-vereloome\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"T\u00fcvirakud ja veri\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Veri\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/\",\"name\":\"T\u00fcvirakukeskus\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/tyvirakukeskus\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Veri - T\u00fcvirakukeskus","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Veri - T\u00fcvirakukeskus","og_description":"Veri koosneb plasmast ja plasmas olevatest rakkudest. Suurema osa plasmast moodustab vesi, milles on lahustunud palju erinevaid keemilisi aineid- valgud (nagu n\u00e4iteks albumiin), hormoonid, mineraalid, vitamiinid, antikehad. Vere koostisesse kuuluvad rakud on er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid (vere punalibled) , trombots\u00fc\u00fcdid (vereliistakud), neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid, monots\u00fc\u00fcdid ning l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid. Er\u00fctrots\u00fc\u00fct on umbes 6- 8 \u00b5m l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ja 2 [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/","og_site_name":"T\u00fcvirakukeskus","article_modified_time":"2023-10-03T16:59:14+00:00","og_image":[{"url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Redbloodcells.jpg","type":"","width":"","height":""}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/","name":"Veri - T\u00fcvirakukeskus","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Redbloodcells.jpg","datePublished":"2023-06-09T10:09:34+00:00","dateModified":"2023-10-03T16:59:14+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Redbloodcells.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-content\/uploads\/2023\/06\/Redbloodcells.jpg","width":144,"height":166},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/veri-ja-vereloome\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"T\u00fcvirakud ja veri","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/tuvirakkudest-ja-vereloomest\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Veri"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/","name":"T\u00fcvirakukeskus","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Jane Freimann","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/author\/janef\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Veri koosneb plasmast ja plasmas olevatest rakkudest. Suurema osa plasmast moodustab vesi, milles on lahustunud palju erinevaid keemilisi aineid- valgud (nagu n\u00e4iteks albumiin), hormoonid, mineraalid, vitamiinid, antikehad. Vere koostisesse kuuluvad rakud on er\u00fctrots\u00fc\u00fcdid (vere punalibled) , trombots\u00fc\u00fcdid (vereliistakud), neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed granulots\u00fc\u00fcdid, monots\u00fc\u00fcdid ning l\u00fcmfots\u00fc\u00fcdid. Er\u00fctrots\u00fc\u00fct on umbes 6- 8 \u00b5m l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ja 2&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5879","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/34"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5879"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5879\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5850"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/tyvirakukeskus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5879"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}