{"id":5910,"date":"2023-03-31T08:51:15","date_gmt":"2023-03-31T06:51:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/?page_id=5910"},"modified":"2025-11-04T08:02:30","modified_gmt":"2025-11-04T06:02:30","slug":"vahikahtlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/vahikahtlus\/","title":{"rendered":"V\u00e4hikahtlus"},"content":{"rendered":"\n
\n
\n

<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hikahtlus ei t\u00e4henda, et tegemist on v\u00e4higa. Siiski tuleb kahtluse puhul kiiresti tegutseda, et v\u00f5imalikult vara s\u00fcmptomite p\u00f5hjus tuvastada ning vastava raviga alustada.<\/p>\n\n\n\n

Kahtluse puhul p\u00f6\u00f6rduge esmalt oma perearsti poole. Perearst saab tellida vajalikud uuringud ning otsus-tada, kas nende tulemuste ja Teie s\u00fcmptomite p\u00f5hjal on alust kahtlustada v\u00e4hkkasvajat. Vajadusel suunab perearst Teid edasi Kliinikumi eriarstide juurde. <\/p>\n\n\n\n

Rohkem kui pooled v\u00e4hihaigetest saavad kasvaja-vastase ravi j\u00e4rel terveks. Mida varasemas staadiumis haigus avastatakse, seda t\u00f5husam on v\u00e4hivastane ravi.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Varased s\u00fcmptomid<\/h2>\n\n\n\n

Kuna erinevate kehapiirkondade kasvajatel ehk v\u00e4hipaikmetel on erinevad s\u00fcmptomid, siis j\u00e4rgnevalt on antud \u00fclevaade k\u00fcmne enam levinud v\u00e4hipaikme s\u00fcmptomitest. Tekst p\u00e4rineb dr Jana Jaali poolt koostatud materjalist \u201cVarem avastatud v\u00e4hk on paremini ravitav. Vajalik info 10 k\u00f5ige sagedasema v\u00e4hipaikme kohta<\/a>\u201d.<\/p>\n\n\n

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tRinnav\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad rinnav\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- t\u00fckk v\u00f5i tihend rinnas<\/strong>;
- muutunud rinnakuju (nt naha sisset\u00f5mme rinnal);
- rinnanibu sisset\u00f5mme;
- eritis rinnanibust;
- rinna nahav\u00e4rvi muutus (nt punetav, p\u00f5letikuline nahk);
- nn sidrunikoore fenomen, s.t rinna nahk on sidrunikoore moodi krobelise v\u00e4limusega;
- kaenlaaluste l\u00fcmfis\u00f5lmede suurenemine.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks rinnav\u00e4hi suhtes olla naistel,
- kelle perekonnas ja l\u00e4hisugulastel on esinenud rinnav\u00e4hki;
- kellel on leitud geneetilisi mutatsioone (BRCA1 ja BRCA2 geenis);
- kellel on olnud pahaloomuline kasvaja teises rinnas;
- kellel on menstruatsioonid alanud vara (enne 12. eluaastat) ning l\u00f5ppenud hilja (p\u00e4rast 55. eluaastat);
- kellel on olnud hiline esmass\u00fcnnitus (p\u00e4rast 30. eluaastat) v\u00f5i kes ei ole \u00fcldse s\u00fcnnitanud;
- kes kasutavad menopausi s\u00fcmptomite leevendamiseks hormoonasendusravi.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tKopsuv\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad kopsuv\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- k\u00f6ha ja verik\u00f6ha;
- sagedased kopsup\u00f5letikud, mis ei allu h\u00e4sti antibakteriaalsele ravile;
- \u00f5hupuudustunne;
- hingeldus f\u00fc\u00fcsilisel koormusel;
- valu (tekib, kui kasvaja haarab kopsukelmet).
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks kopsuv\u00e4hi suhtes olla inimestel, kes
- on kunagi pikka aega suitsetanud<\/strong>;
- on aktiivsed suitsetajad<\/strong>;
- viibivad tihti suitsustes ruumides (passiivne suitsetamine);
- p\u00f5evad kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK); ning
- naistel, kes kasutavad menopausi s\u00fcmptomite leevendamiseks hormoonasendusravi.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMelanoom<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad melanoomi varajased s\u00fcmptomid on:
- s\u00fcnnim\u00e4rgi kiire ja j\u00e4tkuv suurenemine;
- s\u00fcnnim\u00e4rgi v\u00e4rvuse muutus (ilmnevad mitmed v\u00e4rvivarjundid);
- s\u00fcnnim\u00e4rgi pinna muutumine krobeliseks v\u00f5i s\u00f5lme teke;
- erosioonide, l\u00f5hede, koorikute, leemetuse teke s\u00fcnnim\u00e4rgi pinnale.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks melanoomi suhtes olla inimestel,
- kellel on hele nahk;
- kellel esineb rohkelt s\u00fcnnim\u00e4rke (\u00fcle 100);
- kellel on suured kaasas\u00fcndinud s\u00fcnnim\u00e4rgid;
- kes on elus saanud palju p\u00e4ikesep\u00f5letusi;
- kes k\u00e4ivad sageli solaariumis;
- kes viibivad pidevalt p\u00e4ikese k\u00e4es (k.a rohke p\u00e4evitamine);
- kes k\u00e4ivad sagedastel p\u00e4ikesereisidel intensiivse p\u00e4ikesekiirgusega geograafilistes piirkondades.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tBasaalrakuline nahav\u00e4hk ehk basalioom<\/span><\/div>

Enamasti p\u00f6\u00f6rdutakse arsti poole, kui nahale on tekkinud roosakas aeglaselt kasvav s\u00f5lm. Nahas\u00f5lm v\u00f5ib olla keskelt madalam ja \u00e4\u00e4rtest k\u00f5rgem ning selle pinnal v\u00f5ib olla punetavaid pindmiste veresoonte laiendeid.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tS\u00f6\u00f6gitoruv\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad s\u00f6\u00f6gitoru pahaloomulise kasvaja varajased s\u00fcmptomid on:
- neelamish\u00e4ire (takistustunne neelamisel),
- valu neelamisel,
- kaalulangus.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks s\u00f6\u00f6gitoruv\u00e4hi suhtes olla inimestel,
- kes suitsetavad,
- kes tarvitavad kanget alkoholi,
- kellel on pikka aega esinenud k\u00f5rvetisi (reflukshaigus),
- kellel esinevad s\u00f6\u00f6gitoru s\u00f6\u00f6vitusj\u00e4rgsed ahenemised ehk striktuurid.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMaov\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad maov\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- ebamugavustunne (kiire t\u00e4isk\u00f5hutunne, raskustunne) maos;
- neelamish\u00e4ire (s\u00f6\u00f6gitoru ja mao \u00fchenduskoha kasvajalise haaratuse korral);
- iiveldus ja oksendamine;
- verejooks maost;
- aneemiast tingitud s\u00fcmptomid (v\u00e4simus, j\u00f5uetus, s\u00fcdamepekslemine);
- kaalulangus.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks maov\u00e4hi suhtes olla inimestel, kellel on:
- maos avastatud healoomulisi pol\u00fc\u00fcpe;
- Helicobacter pylori<\/em> tekitatud maolimaskestap\u00f5letik;
- pikka aega esinenud k\u00f5rvetisi (reflukshaigus);
- B12-vitamiini defitsiidist tingitud aneemia;
- magu varem opereeritud.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tP\u00e4rasoolev\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad soolev\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- veri v\u00e4ljaheites;
- lima v\u00e4ljaheites;
- roojamistungi muutused (sagenenud tung soolt t\u00fchjendada, soole mittet\u00e4ieliku t\u00fchjendamise tunne p\u00e4rast roojamist);
- k\u00f5hukinnisus;
- k\u00f5hulahtisus;
- k\u00f5hukinnisuse vaheldumine k\u00f5hulahtisusega;
- kramplikud k\u00f5huvalud;
- kaalulangus.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks p\u00e4rasoolev\u00e4hi suhtes olla inimestel,
- kellel on soolestikus avastatud healoomulisi pol\u00fc\u00fcpe;
- kellel on p\u00e4rilik eelsoodumus soolev\u00e4hi tekkeks (p\u00e4riliku mittepol\u00fcpoidse v\u00e4hi s\u00fcndroomiga haiged, - perekondliku adenomatoosse pol\u00fcpoosiga haiged);
- kes on pikka aega p\u00f5denud haavandilist koliiti;
- keda on juba varem j\u00e4mesoolev\u00e4hi t\u00f5ttu ravitud.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tEesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- urineerimish\u00e4ired (sagenenud urineerimine, raskendatud urineerimine, uriinijoa n\u00f5rgenemine,
- urineerimisj\u00e4rgne tilkumine, valulik urineerimine, \u00f6ine urineerimine);
- harvem verikusesus (vere esinemine uriinis).
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi suhtes olla meestel, kellel esineb eesn\u00e4\u00e4rme healoomuline suurenemine (healoomulisest haigusest tingitud s\u00fcmptomid v\u00f5ivad varjutada v\u00e4hi varajased n\u00e4hud).<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMunasarjav\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad munasarjav\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- urineerimish\u00e4ired (sagenenud urineerimine, spasmid);
- soolet\u00fchjendamise h\u00e4ired (tavaliselt k\u00f5hukinnisus);
- ebam\u00e4\u00e4rane n\u00e4riv valu alak\u00f5hus;
- iiveldus.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks munasarjav\u00e4hi suhtes olla naistel,
- kes ei ole s\u00fcnnitanud;
- kellel on raseduste ja s\u00fcnnituste arv v\u00e4ike;
- kes on kasutanud ovulatsiooni soodustavaid ravimeid;
- kellel on leitud geneetilisi mutatsioone (BRCA1 ja BRCA2 geenis).<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tEmakakeha- ja emakakaelav\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad emakakehav\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- verejooks tupest,
- ebaregulaarne menstruatsioon \u00fcleminekueas,
- eritus tupest.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks emakakehav\u00e4hi suhtes olla naistel,
- kes on \u00fclekaalus;
- kes ei ole s\u00fcnnitanud;
- kellel on hiline menopaus;
- kellel on varem esinenud rinna-, j\u00e4mesoole-, munasarjav\u00e4hki;
- kes p\u00f5evad suhkurt\u00f5be.
K\u00f5ige sagedasemad emakakaelav\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- verejooks tupest (enamasti verejooks, mis tekib menstruatsioonidevahelisel perioodil);
- sugu\u00fchtej\u00e4rgne verejooks (kontaktverejooks);
- ebaregulaarne menstruatsioon \u00fcleminekueas;
- halval\u00f5hnaline eritus tupest.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks emakakaelav\u00e4hi suhtes olla naistel,
- kellel on diagnoositud inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon;
- kellel on emakakaelal diagnoositud d\u00fcsplaasia (v\u00e4hieelne seisund);
- kes on HIV (inimese immuunpuudulikkuse viiruse) positiivsed;
- kes suitsetavad;
- kes on kasutanud pikka aega rasestumisvastaseid tablette (\u00fcle 5 aasta);
- kellel on olnud 3 v\u00f5i rohkem s\u00fcnnitust.<\/p><\/div><\/div><\/div><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\n

<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

V\u00e4hikahtlus ei t\u00e4henda, et tegemist on v\u00e4higa. Siiski tuleb kahtluse puhul kiiresti tegutseda, et v\u00f5imalikult vara s\u00fcmptomite p\u00f5hjus tuvastada ning vastava raviga alustada. Kahtluse puhul p\u00f6\u00f6rduge esmalt oma perearsti poole. Perearst saab tellida vajalikud uuringud ning otsus-tada, kas nende tulemuste ja Teie s\u00fcmptomite p\u00f5hjal on alust kahtlustada v\u00e4hkkasvajat. Vajadusel suunab perearst Teid edasi Kliinikumi eriarstide […]<\/p>\n","protected":false},"author":35,"featured_media":0,"parent":15,"menu_order":2,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-5910","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nV\u00e4hikahtlus - V\u00e4hikeskus<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Kui terviseseisund on muutunud ja tekib v\u00e4hikahtlus, siis p\u00f6\u00f6rduge kiiresti arsti juurde.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/vahikahtlus\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"V\u00e4hikahtlus - V\u00e4hikeskus\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kui terviseseisund on muutunud ja tekib v\u00e4hikahtlus, siis p\u00f6\u00f6rduge kiiresti arsti juurde.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/vahikahtlus\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"V\u00e4hikeskus\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-04T06:02:30+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"1 minut\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/vahikahtlus\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/vahikahtlus\\\/\",\"name\":\"V\u00e4hikahtlus - V\u00e4hikeskus\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-03-31T06:51:15+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-04T06:02:30+00:00\",\"description\":\"Kui terviseseisund on muutunud ja tekib v\u00e4hikahtlus, siis p\u00f6\u00f6rduge kiiresti arsti juurde.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/vahikahtlus\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/vahikahtlus\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/vahikahtlus\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Patsiendile\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"V\u00e4hikahtlus\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/\",\"name\":\"V\u00e4hikeskus\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"V\u00e4hikahtlus - V\u00e4hikeskus","description":"Kui terviseseisund on muutunud ja tekib v\u00e4hikahtlus, siis p\u00f6\u00f6rduge kiiresti arsti juurde.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/vahikahtlus\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"V\u00e4hikahtlus - V\u00e4hikeskus","og_description":"Kui terviseseisund on muutunud ja tekib v\u00e4hikahtlus, siis p\u00f6\u00f6rduge kiiresti arsti juurde.","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/vahikahtlus\/","og_site_name":"V\u00e4hikeskus","article_modified_time":"2025-11-04T06:02:30+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"1 minut"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/vahikahtlus\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/vahikahtlus\/","name":"V\u00e4hikahtlus - V\u00e4hikeskus","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/#website"},"datePublished":"2023-03-31T06:51:15+00:00","dateModified":"2025-11-04T06:02:30+00:00","description":"Kui terviseseisund on muutunud ja tekib v\u00e4hikahtlus, siis p\u00f6\u00f6rduge kiiresti arsti juurde.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/vahikahtlus\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/vahikahtlus\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/vahikahtlus\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Patsiendile","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"V\u00e4hikahtlus"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/","name":"V\u00e4hikeskus","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Jane Freimann","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/author\/janef\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"V\u00e4hikahtlus ei t\u00e4henda, et tegemist on v\u00e4higa. Siiski tuleb kahtluse puhul kiiresti tegutseda, et v\u00f5imalikult vara s\u00fcmptomite p\u00f5hjus tuvastada ning vastava raviga alustada. Kahtluse puhul p\u00f6\u00f6rduge esmalt oma perearsti poole. Perearst saab tellida vajalikud uuringud ning otsus-tada, kas nende tulemuste ja Teie s\u00fcmptomite p\u00f5hjal on alust kahtlustada v\u00e4hkkasvajat. Vajadusel suunab perearst Teid edasi Kliinikumi eriarstide…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5910","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/35"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5910"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5910\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5910"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}