{"id":6750,"date":"2023-07-20T10:51:09","date_gmt":"2023-07-20T08:51:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/?page_id=6750"},"modified":"2023-08-02T10:18:45","modified_gmt":"2023-08-02T08:18:45","slug":"vahi-varajased-sumptomid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/kolleegile\/vahi-varajased-sumptomid\/","title":{"rendered":"V\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid"},"content":{"rendered":"\n

J\u00e4rgnev \u00fclevaade enim levinud v\u00e4hipaikmete s\u00fcmptomitest on kokku pandud dr Jana Jaali koostatud materjalist \u201cVarem avastatud v\u00e4hk on paremini ravitav. Vajalik info 10 k\u00f5ige sagedasema v\u00e4hipaikme kohta\u201d ja Tartu \u00dclikooli Kliinikumi multidistsiplinaarsete t\u00f6\u00f6gruppide poolt koostatud v\u00e4hi alarms\u00fcmptomite p\u00f5hjal.<\/p>\n\n\n

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tRinnav\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad rinnav\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- t\u00fckk v\u00f5i tihend rinnas<\/strong>;
- muutunud rinnakuju (nt naha sisset\u00f5mme rinnal);
- rinnanibu sisset\u00f5mme;
- eritis rinnanibust;
- rinna nahav\u00e4rvi muutus (nt punetav, p\u00f5letikuline nahk);
- nn sidrunikoore fenomen, s.t rinna nahk on sidrunikoore moodi krobelise v\u00e4limusega;
- kaenlaaluste l\u00fcmfis\u00f5lmede suurenemine.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks rinnav\u00e4hi suhtes olla naiste puhul,
- kelle perekonnas ja l\u00e4hisugulastel on esinenud rinnav\u00e4hki;
- kellel on leitud geneetilisi mutatsioone (BRCA1 ja BRCA2 geenis);
- kellel on olnud pahaloomuline kasvaja teises rinnas;
- kellel on menstruatsioonid alanud vara (enne 12. eluaastat) ning l\u00f5ppenud hilja (p\u00e4rast 55. eluaastat);
- kellel on olnud hiline esmass\u00fcnnitus (p\u00e4rast 30. eluaastat) v\u00f5i kes ei ole \u00fcldse s\u00fcnnitanud;
- kes kasutavad menopausi s\u00fcmptomite leevendamiseks hormoonasendusravi.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tKopsuv\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad kopsuv\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- k\u00f6ha ja verik\u00f6ha;
- sagedased kopsup\u00f5letikud, mis ei allu h\u00e4sti antibakteriaalsele ravile;
- \u00f5hupuudustunne;
- hingeldus f\u00fc\u00fcsilisel koormusel;
- valu (tekib, kui kasvaja haarab kopsukelmet).
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks kopsuv\u00e4hi suhtes olla inimeste puhul, kes
- on kunagi pikka aega suitsetanud<\/strong>;
- on aktiivsed suitsetajad<\/strong>;
- viibivad tihti suitsustes ruumides (passiivne suitsetamine);
- p\u00f5evad kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK); ning
- naistel, kes kasutavad menopausi s\u00fcmptomite leevendamiseks hormoonasendusravi.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMelanoom<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad melanoomi varajased s\u00fcmptomid on:
- s\u00fcnnim\u00e4rgi kiire ja j\u00e4tkuv suurenemine;
- s\u00fcnnim\u00e4rgi v\u00e4rvuse muutus (ilmnevad mitmed v\u00e4rvivarjundid);
- s\u00fcnnim\u00e4rgi pinna muutumine krobeliseks v\u00f5i s\u00f5lme teke;
- erosioonide, l\u00f5hede, koorikute, leemetuse teke s\u00fcnnim\u00e4rgi pinnale.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks melanoomi suhtes olla inimeste puhul,
- kellel on hele nahk;
- kellel esineb rohkelt s\u00fcnnim\u00e4rke (\u00fcle 100);
- kellel on suured kaasas\u00fcndinud s\u00fcnnim\u00e4rgid;
- kes on elus saanud palju p\u00e4ikesep\u00f5letusi;
- kes k\u00e4ivad sageli solaariumis;
- kes viibivad pidevalt p\u00e4ikese k\u00e4es (k.a rohke p\u00e4evitamine);
- kes k\u00e4ivad sagedastel p\u00e4ikesereisidel intensiivse p\u00e4ikesekiirgusega geograafilistes piirkondades.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tBasalioom<\/span><\/div>

Enamasti p\u00f6\u00f6rdutakse arsti poole, kui nahale on tekkinud roosakas aeglaselt kasvav s\u00f5lm. Nahas\u00f5lm v\u00f5ib olla keskelt madalam ja \u00e4\u00e4rtest k\u00f5rgem ning selle pinnal v\u00f5ib olla punetavaid pindmiste veresoonte laiendeid.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tS\u00f6\u00f6gitoruv\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad s\u00f6\u00f6gitoru pahaloomulise kasvaja varajased s\u00fcmptomid on:
- neelamish\u00e4ire (takistustunne neelamisel),
- valu neelamisel,
- kaalulangus.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks s\u00f6\u00f6gitoruv\u00e4hi suhtes olla inimeste puhul,
- kes suitsetavad,
- kes tarvitavad kanget alkoholi,
- kellel on pikka aega esinenud k\u00f5rvetisi (reflukshaigus),
- kellel esinevad s\u00f6\u00f6gitoru s\u00f6\u00f6vitusj\u00e4rgsed ahenemised ehk striktuurid.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMaov\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad maov\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- ebamugavustunne (kiire t\u00e4isk\u00f5hutunne, raskustunne) maos;
- neelamish\u00e4ire (s\u00f6\u00f6gitoru ja mao \u00fchenduskoha kasvajalise haaratuse korral);
- iiveldus ja oksendamine;
- verejooks maost;
- aneemiast tingitud s\u00fcmptomid (v\u00e4simus, j\u00f5uetus, s\u00fcdamepekslemine);
- kaalulangus.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks maov\u00e4hi suhtes olla inimeste puhul, kellel on:
- maos avastatud healoomulisi pol\u00fc\u00fcpe;
- Helicobacter pylori<\/em> tekitatud maolimaskestap\u00f5letik;
- pikka aega esinenud k\u00f5rvetisi (reflukshaigus);
- B12-vitamiini defitsiidist tingitud aneemia;
- magu varem opereeritud.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tP\u00e4rasoolev\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad soolev\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- veri v\u00e4ljaheites;
- lima v\u00e4ljaheites;
- roojamistungi muutused (sagenenud tung soolt t\u00fchjendada, soole mittet\u00e4ieliku t\u00fchjendamise tunne p\u00e4rast roojamist);
- k\u00f5hukinnisus;
- k\u00f5hulahtisus;
- k\u00f5hukinnisuse vaheldumine k\u00f5hulahtisusega;
- kramplikud k\u00f5huvalud;
- kaalulangus.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks p\u00e4rasoolev\u00e4hi suhtes olla inimeste puhul,
- kellel on soolestikus avastatud healoomulisi pol\u00fc\u00fcpe;
- kellel on p\u00e4rilik eelsoodumus soolev\u00e4hi tekkeks (p\u00e4riliku mittepol\u00fcpoidse v\u00e4hi s\u00fcndroomiga haiged, - perekondliku adenomatoosse pol\u00fcpoosiga haiged);
- kes on pikka aega p\u00f5denud haavandilist koliiti;
- keda on juba varem j\u00e4mesoolev\u00e4hi t\u00f5ttu ravitud.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tEesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- urineerimish\u00e4ired (sagenenud urineerimine, raskendatud urineerimine, uriinijoa n\u00f5rgenemine,
- urineerimisj\u00e4rgne tilkumine, valulik urineerimine, \u00f6ine urineerimine);
- harvem verikusesus (vere esinemine uriinis).
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi suhtes olla meeste puhul, kellel esineb eesn\u00e4\u00e4rme healoomuline suurenemine (healoomulisest haigusest tingitud s\u00fcmptomid v\u00f5ivad varjutada v\u00e4hi varajased n\u00e4hud).<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMunasarjav\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad munasarjav\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- urineerimish\u00e4ired (sagenenud urineerimine, spasmid);
- soolet\u00fchjendamise h\u00e4ired (tavaliselt k\u00f5hukinnisus);
- ebam\u00e4\u00e4rane n\u00e4riv valu alak\u00f5hus;
- iiveldus.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks munasarjav\u00e4hi suhtes olla naiste puhul,
- kes ei ole s\u00fcnnitanud;
- kellel on raseduste ja s\u00fcnnituste arv v\u00e4ike;
- kes on kasutanud ovulatsiooni soodustavaid ravimeid;
- kellel on leitud geneetilisi mutatsioone (BRCA1 ja BRCA2 geenis).<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tEmakakeha- ja emakakaelav\u00e4hk<\/span><\/div>

K\u00f5ige sagedasemad emakakehav\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- verejooks tupest,
- ebaregulaarne menstruatsioon \u00fcleminekueas,
- eritus tupest.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks emakakehav\u00e4hi suhtes olla naiste puhul,
- kes on \u00fclekaalus;
- kes ei ole s\u00fcnnitanud;
- kellel on hiline menopaus;
- kellel on varem esinenud rinna-, j\u00e4mesoole-, munasarjav\u00e4hki;
- kes p\u00f5evad suhkurt\u00f5be.
K\u00f5ige sagedasemad emakakaelav\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid on:
- verejooks tupest (enamasti verejooks, mis tekib menstruatsioonidevahelisel perioodil);
- sugu\u00fchtej\u00e4rgne verejooks (kontaktverejooks);
- ebaregulaarne menstruatsioon \u00fcleminekueas;
- halval\u00f5hnaline eritus tupest.
Eriti t\u00e4helepanelik tuleks emakakaelav\u00e4hi suhtes olla naiste puhul,
- kellel on diagnoositud inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon;
- kellel on emakakaelal diagnoositud d\u00fcsplaasia (v\u00e4hieelne seisund);
- kes on HIV (inimese immuunpuudulikkuse viiruse) positiivsed;
- kes suitsetavad;
- kes on kasutanud pikka aega rasestumisvastaseid tablette (\u00fcle 5 aasta);
- kellel on olnud 3 v\u00f5i rohkem s\u00fcnnitust.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tKeskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajad<\/span><\/div>

- Esmakordne epilepsia v\u00f5i epilepsia progresseerumine.
Sel juhul tuleks koguda anamnees ja selgitada v\u00e4lja, kas patsiendil on varem esinenud epilepsiahooge v\u00f5i on krambid enne ravi\/ravi ajal. Kui epilepsiahood on juba teadaolev diagnoos, siis tuleb v\u00e4lja selgitada, kas patsiendi epilepsiahood on sagenenud, muutnud oma olemust, kas patsient v\u00f5tab epilepsiavastaseid ravimeid ega ole muutnud nende ravimite v\u00f5tmise re\u017eiimi v\u00f5i esinesid riskifaktorid (alkohol, raske f\u00fc\u00fcsiline koormus), mis v\u00f5isid esile kutsuda epilepsiahooge. Kui patsiendil diagnoositakse epilepsia esmakordselt v\u00f5i epilepsiahood sagenevad v\u00f5i nende olemus muutub, siis tuleks leidu t\u00e4psustada.
- \u00c4kilised, tahtmatud lihasliigutused v\u00f5i krambid.
M\u00f5nel patsiendil s\u00e4ilivad p\u00e4rast ravi tahtmatud lihasliigutused. K\u00f5ige t\u00e4htsam on v\u00e4lja selgitada, kui sageli on krambid, kas on tegureid, mis neid hooge esile kutsuvad ja kas need hood on d\u00fcnaamikas sagenenud.
- \u00dchepoolse tsentraalse v\u00f5i spastilise pareesi ilmnemine v\u00f5i s\u00fcvenemine.
Parees on aju keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajaga patsientidel tavaline neuroloogiline s\u00fcmptom. Sageli p\u00e4rast teraapia saamist parees m\u00f6\u00f6dub v\u00f5i paraneb, kuid kui \u00fche poole parees ilmneb esmakordselt v\u00f5i s\u00fcveneb, siis tuleks leidu t\u00e4psustada.
- Motoorse ja\/v\u00f5i sensoorse afaasia s\u00fcmptomite ilmnemine v\u00f5i s\u00fcvenemine.
Motoorse ja\/v\u00f5i sensoorse afaasia s\u00fcmptomite halvenemist ei ole konsultatsiooni ajal alati lihtne hinnata. Kasulik oleks k\u00fcsida l\u00e4hedastelt patsiendi teabest arusaamise ja enesev\u00e4ljendusv\u00f5ime kohta ning kas l\u00e4hedased on m\u00e4rganud olukorra halvenemist. Kui motoorne ja\/v\u00f5i sensoorne afaasia on uus s\u00fcmptom v\u00f5i kahtlustatakse d\u00fcnaamika edenemist, siis tuleks leidu t\u00e4psustada.
- \u00dche silma n\u00e4gemise halvenemine v\u00f5i vaatev\u00e4lja kaotus.
Keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajatega patsientidel v\u00f5ib tekkida n\u00e4gemisv\u00e4lja kaotus koos n\u00e4gemiskahjustusega, kui kasvaja infiltreerub n\u00e4gemisn\u00e4rvi v\u00f5i n\u00e4gemistrakti. Sageli ei n\u00e4e patsiendid perifeerset ega mediaalset n\u00e4gemisv\u00e4lja, \u00fclemist v\u00f5i alumist n\u00e4gemisv\u00e4lja. Visiidi ajal peaks patsient katma hea silma ja paluma hinnata, millist vaatev\u00e4lja ta n\u00e4eb ja millist mitte, v\u00e4lja arvatud juhul, kui patsiendil on ka muid neuroloogilisi s\u00fcmptomeid, mis v\u00f5ivad h\u00e4irida patsiendi arusaamist \u00fclesandest. Kui kahtlustatakse, et patsiendi vaatev\u00e4li on kadunud v\u00f5i patsient ei n\u00e4e \u00fche silmaga ning s\u00fcmptomid on ilmnenud l\u00fchikese aja jooksul, siis tuleks leidu t\u00e4psustada.
Kui patsiendi kaebused on ebaselged ja glaukoomi v\u00f5i katarakti diagnoos on juba teada, siis on patsiendil n\u00e4idustatud silmaarsti konsultatsioon.
- Seletamatu iiveldus v\u00f5i \u00e4kiline oksendamine.
Iiveldust esineb keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajate puhul sagedamini kui oksendamist. Enamasti on iiveldus pidev ilma provotseerivate teguriteta ja antiemeetikumide toime on minimaalne.
Hoolikalt tuleb koguda anamnees, mida patsient on s\u00f6\u00f6nud, kas patsient ei saa keemiaravi, kas on provotseerivaid tegureid, kas s\u00fcmptomid on korduvad. Kui kahtlustatakse keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajast p\u00f5hjustatud iiveldust ja\/v\u00f5i oksendamist, siis tuleks leidu t\u00e4psustada.
- K\u00f5nnaku- v\u00f5i tasakaaluh\u00e4ired.
P\u00e4rast keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajate ravi v\u00f5ib patsiendil j\u00e4\u00e4da liikumis- ja koordinatsioonih\u00e4ired. Patsiendid vajavad liikumiseks sageli abivahendeid. Kui selliseid s\u00fcmptomeid pole varem t\u00e4heldatud v\u00f5i need on l\u00fchikese aja jooksul intensiivistunud, siis tuleks leidu t\u00e4psustada.
- Ebaselge etioloogiaga, kiiresti progresseeruvad teadvuse- v\u00f5i tajuh\u00e4ired.
Keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajatega patsientidel v\u00f5ib olla muutunud kognitiivne funktsioon, mis ei ole alati kohe ilmne. Enamikul on ka m\u00e4luprobleemid. Seda kliinilist s\u00fcmptomit saab arst h\u00f5lpsamini hinnata, kui patsient regulaarselt arsti juures k\u00e4ib, sest tavaliselt ei oska patsiendid ise oma kognitiivse funktsiooni halvenemist hinnata. Sel juhul tuleks paluda l\u00e4hedastel end v\u00e4ljendada, kui nad on m\u00e4rganud muutuseid. Need s\u00fcmptomid v\u00f5ivad ilmneda ka tugeva uimasusena, kirjutamise-, lugemiseh\u00e4iretes, v\u00f5imetuses meeles pidada varem kasutatud keelt, \u00e4kilised agressiivsuse ilmingud, isiksuse muutused, n\u00e4gemis-, kuulmis-, ja haistmishallutsinatsioonid. Kui sellised s\u00fcmptomid progresseeruvad v\u00f5i ilmnevad uuesti, tuleks leidu t\u00e4psustada.
- J\u00e4rk-j\u00e4rgult suurenevad sensoorsed h\u00e4ired.
Sensoorsed h\u00e4ired m\u00f5jutavad k\u00f5ige sagedamini \u00fchepoolset k\u00e4tt ja\/v\u00f5i jalga ning on sagedamini seotud pea keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajatega. Samas kui seljaaju paiknevad kasvajad avalduvad \u00fchel v\u00f5i m\u00f5lemal kehapoolel kahjustuse tasemest madalamal. Sensoorsed h\u00e4ired ja perifeersed neuropaatiad v\u00f5ivad olla ka keemiaravi k\u00f5rvaln\u00e4hud, siis on see tavaliselt s\u00fcmmeetriline ja m\u00f5jutab rohkem k\u00e4si ja jalgu. Kui tunnetuss\u00fcmptomid tugevnevad, muudavad oma olemust v\u00f5i ilmnevad esimest korda elus, siis tuleks leidu t\u00e4psustada.
\u00a0<\/p><\/div><\/div><\/div>\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

J\u00e4rgnev \u00fclevaade enim levinud v\u00e4hipaikmete s\u00fcmptomitest on kokku pandud dr Jana Jaali koostatud materjalist \u201cVarem avastatud v\u00e4hk on paremini ravitav. Vajalik info 10 k\u00f5ige sagedasema v\u00e4hipaikme kohta\u201d ja Tartu \u00dclikooli Kliinikumi multidistsiplinaarsete t\u00f6\u00f6gruppide poolt koostatud v\u00e4hi alarms\u00fcmptomite p\u00f5hjal.<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":0,"parent":5887,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-6750","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nV\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid - V\u00e4hikeskus<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Enim levinud v\u00e4hipaikmete varajased s\u00fcmptomid\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/kolleegile\/vahi-varajased-sumptomid\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"V\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid - V\u00e4hikeskus\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Enim levinud v\u00e4hipaikmete varajased s\u00fcmptomid\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/kolleegile\/vahi-varajased-sumptomid\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"V\u00e4hikeskus\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-08-02T08:18:45+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/kolleegile\\\/vahi-varajased-sumptomid\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/kolleegile\\\/vahi-varajased-sumptomid\\\/\",\"name\":\"V\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid - V\u00e4hikeskus\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-07-20T08:51:09+00:00\",\"dateModified\":\"2023-08-02T08:18:45+00:00\",\"description\":\"Enim levinud v\u00e4hipaikmete varajased s\u00fcmptomid\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/kolleegile\\\/vahi-varajased-sumptomid\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/kolleegile\\\/vahi-varajased-sumptomid\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/kolleegile\\\/vahi-varajased-sumptomid\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kolleegile\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/kolleegile\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"V\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/\",\"name\":\"V\u00e4hikeskus\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"V\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid - V\u00e4hikeskus","description":"Enim levinud v\u00e4hipaikmete varajased s\u00fcmptomid","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/kolleegile\/vahi-varajased-sumptomid\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"V\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid - V\u00e4hikeskus","og_description":"Enim levinud v\u00e4hipaikmete varajased s\u00fcmptomid","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/kolleegile\/vahi-varajased-sumptomid\/","og_site_name":"V\u00e4hikeskus","article_modified_time":"2023-08-02T08:18:45+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/kolleegile\/vahi-varajased-sumptomid\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/kolleegile\/vahi-varajased-sumptomid\/","name":"V\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid - V\u00e4hikeskus","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/#website"},"datePublished":"2023-07-20T08:51:09+00:00","dateModified":"2023-08-02T08:18:45+00:00","description":"Enim levinud v\u00e4hipaikmete varajased s\u00fcmptomid","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/kolleegile\/vahi-varajased-sumptomid\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/kolleegile\/vahi-varajased-sumptomid\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/kolleegile\/vahi-varajased-sumptomid\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kolleegile","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/kolleegile\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"V\u00e4hi varajased s\u00fcmptomid"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/","name":"V\u00e4hikeskus","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Marge Kask","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/author\/margekask\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"J\u00e4rgnev \u00fclevaade enim levinud v\u00e4hipaikmete s\u00fcmptomitest on kokku pandud dr Jana Jaali koostatud materjalist \u201cVarem avastatud v\u00e4hk on paremini ravitav. Vajalik info 10 k\u00f5ige sagedasema v\u00e4hipaikme kohta\u201d ja Tartu \u00dclikooli Kliinikumi multidistsiplinaarsete t\u00f6\u00f6gruppide poolt koostatud v\u00e4hi alarms\u00fcmptomite p\u00f5hjal.","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6750","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6750"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6750\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5887"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6750"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}