{"id":7222,"date":"2023-08-31T13:37:03","date_gmt":"2023-08-31T11:37:03","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/?page_id=7222"},"modified":"2023-11-06T15:41:38","modified_gmt":"2023-11-06T13:41:38","slug":"tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/ennetus\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\/","title":{"rendered":"T\u00f6\u00f6keskkonnast tingitud ohutegurid"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tervise Arengu Instituudi hinnangul saab umbes 11% Eestis diagnoositavatest v\u00e4hijuhtudest (ehk umbes 780 juhtu aastas) seostada riskiteguritega, millega inimesed on t\u00f6\u00f6l kokku puutunud. Need v\u00e4hijuhud oleksid tulevikus v\u00e4lditavad, kui viia t\u00f6\u00f6tajate kokkupuude ohuteguritega miinimumi.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eKutsev\u00e4hi juures on keeruline see, et reeglina ei esine \u00fckski riskitegur omaette, vaid sageli koosm\u00f5jus. N\u00e4iteks v\u00f5ib v\u00e4hi riski v\u00f5imendada suitsetamine,\u201c \u00fctleb Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Kaire Innos. \u201eEestis kutsev\u00e4hki diagnoositud ei ole, sest seda on v\u00e4ga raske defineerida. V\u00e4hi teke v\u00f5tab kaua aega ja seda on keeruline t\u00f6\u00f6ga seostada \u2013 kantserogeeniga kokkupuutest kuni v\u00e4hi tekkeni v\u00f5ib minna mituk\u00fcmmend aastat.\u201c&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Mida saab teha t\u00f6\u00f6andja?&nbsp;<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ikide t\u00f6\u00f6\u00fclesannete puhul, kus esineb t\u00f6\u00f6tajate kokkupuude v\u00e4hki tekitavate ainete ehk kantserogeenidega, peab t\u00f6\u00f6andja riskihindamise k\u00e4igus ohuteguriga kokkupuute tuvastama ja hindama riski t\u00f6\u00f6taja tervisele ja ohutusele. Kui kantserogeeni pole v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6keskkonnast eemaldada v\u00f5i asendada ohutumaga, peab t\u00f6\u00f6andja v\u00e4ljastama t\u00f6\u00f6tajatele n\u00f5utavad isikukaitsevahendid ning tutvustama t\u00f6\u00f6tajale kemikaali ohutuskaarti, juhtides t\u00f6\u00f6taja t\u00e4helepanu sellele, et tegemist on kantserogeense kemikaaliga.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Mida saab teha t\u00f6\u00f6taja?&nbsp;<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Olla teadlik oma ametiga seotud riskidest, n\u00e4iteks ei m\u00f5tle enamik lehtpuidutolmuga kokkupuutuvaid t\u00f6\u00f6tajaid tolmust ega juuksurid juuksev\u00e4rvidest jm toodetest kui kantserogeenidest. Kindlasti tuleks kasutada etten\u00e4htud ettevaatusabin\u00f5usid ja isikukaitsevahendeid. T\u00f6\u00f6piirkonnas, kus esineb kantserogeenidega saastatuse oht, ei tohi s\u00fc\u00fca ega juua. Lisaks tuleks v\u00e4hendada eraeluga seotud kokkupuudet kantserogeenidega (tubakasuits, sh passiivne suitsetamine, t\u00f6\u00f6deldud lihatooted, alkohol, solaarium ja p\u00e4evitamine jne).&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Info ja kasutatud allikad:&nbsp;T\u00f6\u00f6elu. T\u00f6\u00f6inspektsiooni ajakiri s\u00fcgis 2023.&nbsp; <a href=\"https:\/\/www.tooelu.ee\/et\/130\/kantserogeenid-ja-mutageenid\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/www.tooelu.ee\/et\/130\/kantserogeenid-ja-mutageenid<\/a>&nbsp;&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tervise Arengu Instituudi hinnangul saab umbes 11% Eestis diagnoositavatest v\u00e4hijuhtudest (ehk umbes 780 juhtu aastas) seostada riskiteguritega, millega inimesed on t\u00f6\u00f6l kokku puutunud. Need v\u00e4hijuhud oleksid tulevikus v\u00e4lditavad, kui viia t\u00f6\u00f6tajate kokkupuude ohuteguritega miinimumi.&nbsp; \u201eKutsev\u00e4hi juures on keeruline see, et reeglina ei esine \u00fckski riskitegur omaette, vaid sageli koosm\u00f5jus. N\u00e4iteks v\u00f5ib v\u00e4hi riski v\u00f5imendada suitsetamine,\u201c [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":30,"featured_media":0,"parent":5908,"menu_order":7,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-7222","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.7 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>T\u00f6\u00f6keskkonnast tingitud ohutegurid - V\u00e4hikeskus<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"TAI hinnangul saab umbes 11% Eestis diagnoositavatest v\u00e4hijuhtudest seostada riskiteguritega, millega inimesed on t\u00f6\u00f6l kokku puutunud.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/ennetus\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"T\u00f6\u00f6keskkonnast tingitud ohutegurid - V\u00e4hikeskus\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"TAI hinnangul saab umbes 11% Eestis diagnoositavatest v\u00e4hijuhtudest seostada riskiteguritega, millega inimesed on t\u00f6\u00f6l kokku puutunud.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/ennetus\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"V\u00e4hikeskus\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-11-06T13:41:38+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/ennetus\\\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/ennetus\\\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\\\/\",\"name\":\"T\u00f6\u00f6keskkonnast tingitud ohutegurid - V\u00e4hikeskus\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-08-31T11:37:03+00:00\",\"dateModified\":\"2023-11-06T13:41:38+00:00\",\"description\":\"TAI hinnangul saab umbes 11% Eestis diagnoositavatest v\u00e4hijuhtudest seostada riskiteguritega, millega inimesed on t\u00f6\u00f6l kokku puutunud.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/ennetus\\\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/ennetus\\\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/ennetus\\\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Patsiendile\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Ennetus\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/patsiendile\\\/ennetus\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"T\u00f6\u00f6keskkonnast tingitud ohutegurid\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/\",\"name\":\"V\u00e4hikeskus\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/vahikeskus\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"T\u00f6\u00f6keskkonnast tingitud ohutegurid - V\u00e4hikeskus","description":"TAI hinnangul saab umbes 11% Eestis diagnoositavatest v\u00e4hijuhtudest seostada riskiteguritega, millega inimesed on t\u00f6\u00f6l kokku puutunud.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/ennetus\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"T\u00f6\u00f6keskkonnast tingitud ohutegurid - V\u00e4hikeskus","og_description":"TAI hinnangul saab umbes 11% Eestis diagnoositavatest v\u00e4hijuhtudest seostada riskiteguritega, millega inimesed on t\u00f6\u00f6l kokku puutunud.","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/ennetus\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\/","og_site_name":"V\u00e4hikeskus","article_modified_time":"2023-11-06T13:41:38+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/ennetus\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/ennetus\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\/","name":"T\u00f6\u00f6keskkonnast tingitud ohutegurid - V\u00e4hikeskus","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/#website"},"datePublished":"2023-08-31T11:37:03+00:00","dateModified":"2023-11-06T13:41:38+00:00","description":"TAI hinnangul saab umbes 11% Eestis diagnoositavatest v\u00e4hijuhtudest seostada riskiteguritega, millega inimesed on t\u00f6\u00f6l kokku puutunud.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/ennetus\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/ennetus\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/ennetus\/tookeskkonnast-tingitud-ohutegurid\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Patsiendile","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Ennetus","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/patsiendile\/ennetus\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"T\u00f6\u00f6keskkonnast tingitud ohutegurid"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/","name":"V\u00e4hikeskus","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Marge Kask","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/author\/margekask\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Tervise Arengu Instituudi hinnangul saab umbes 11% Eestis diagnoositavatest v\u00e4hijuhtudest (ehk umbes 780 juhtu aastas) seostada riskiteguritega, millega inimesed on t\u00f6\u00f6l kokku puutunud. Need v\u00e4hijuhud oleksid tulevikus v\u00e4lditavad, kui viia t\u00f6\u00f6tajate kokkupuude ohuteguritega miinimumi.&nbsp; \u201eKutsev\u00e4hi juures on keeruline see, et reeglina ei esine \u00fckski riskitegur omaette, vaid sageli koosm\u00f5jus. N\u00e4iteks v\u00f5ib v\u00e4hi riski v\u00f5imendada suitsetamine,\u201c&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7222","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/30"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7222"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7222\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5908"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/vahikeskus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7222"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}