15. veebruar on \u00fclemaailmselt p\u00fchendatud v\u00e4hihaigetele lastele. Lapseea v\u00e4hk on \u00f5nneks harva esinev haigus, mis kujuneb ligikaudu \u00fchel lapsel 300st enne t\u00e4iskasvanuikka j\u00f5udmist. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositakse Eestis keskmiselt 35 uut v\u00e4hi juhtu aastas lastel vanuses 0\u201314 aastat ning 40 uut juhtu vanuses 15\u201324 aastat.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4hiravi h\u00fcppeline areng<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuigi v\u00e4hidiagnoos lapsel on endiselt (ja p\u00f5hjusega) hirmutav, siis on oluline teada, et suure osa kasvajadiagnoosiga lastest suudab kaasaegne meditsiin terveks ravida. Viimase poolsajandi jooksul on laste v\u00e4hiravi teinud l\u00e4bi murrangulise arengu \u2013 kui eelmise sajandi keskpaigas oli pahaloomulise kasvaja diagnoosiga lapse viie aasta elulemus k\u00f5igest 10\u201320%, siis t\u00e4naseks \u00fcletab antud n\u00e4itaja 80% piiri. Ehk siis viis aastat peale esmasdiagnoosi on elus ligikaudu kaheksa v\u00e4hki haigestunud last k\u00fcmnest. Ravi tulemuste paranemise eeltingimus on uute raviviiside ja -kombinatsioonide kasutusele v\u00f5tmine, aga lisaks eeltoodule ka toetava ravi v\u00f5imaluste m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne paranemine.<\/p>\n\n\n\n Kaasaegne v\u00e4hiravi<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kaasaegne v\u00e4hiravi on enamasti multimodaalne, peaks k\u00e4sitlema patsienti tervikuna ning h\u00f5lmama kogu v\u00e4hipatsiendi raviteekonda. Multimodaalne t\u00e4hendab, et terveks saamise eesm\u00e4rgil kasutatakse mitme raviviiside kombinatsioone. V\u00e4hiravi v\u00f5ib sisaldada v\u00e4hikirurgiat, mille eesm\u00e4rk on pahaloomulise kasvaja kirurgiline eemaldamine v\u00f5imalikult suures mahus; kiiritusravi, kus pahaloomuliste rakkude h\u00e4vitamiseks kasutatakse ioniseerivat kiirgust; ning s\u00fcsteemravi ehk medikamentoosne ravi, mille alla kuuluvad nii klassikaline keemiaravi kui ka hormoonravi, bioloogiline ravi, sihtm\u00e4rkravi ja muu. Kaasaegse raviv\u00f5imalusena laste v\u00e4hiravis tuleb eraldi v\u00e4lja tuua vereloome t\u00fcvirakkude siirdamist, mis on muutnud m\u00f5ned varasemalt ravimatud haigused enamasti ravitavaks (nt \u00e4ge k\u00f5rgriski leukeemia). Eestis on Tartu \u00dclikooli Kliinikum ainuke keskus, kus tehakse vereloome t\u00fcvirakkude siirdamisi kogu Eesti lastele.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rjest olulisem suund on seni peamiselt tulemusp\u00f5hise meditsiini kujundamine v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hiseks patsiendikeskseks meditsiiniks. See t\u00e4hendab, et ravi ei hinnata ainult arvuliste tulemuste alusel, vaid samav\u00e4\u00e4rselt arvestatakse seda, kuidas laps end kogu ravi jooksul tunneb ja mida ta kogeb ehk milline on tema elukvaliteet. \u00c4\u00e4retult t\u00e4htsal kohal on toetav ravi, mille eesm\u00e4rk on muuta teostatav ravi v\u00e4hem organismi kahjustavaks (n\u00e4iteks kaitsta, neerusid, aju, luu\u00fcdi) ja ennetada kaugt\u00fcsistusi, aga samav\u00e4\u00e4rselt muuta ka kogu raviperiood patisendi jaoks v\u00f5imalikult h\u00e4sti talutavaks nii f\u00fc\u00fcsilises, emotsionaalses kui ka sotsiaalses plaanis. Et ei oleks valu, iiveldust ning laps saaks v\u00f5imaluste piires edasi tegeleda ealiste tegevustega \u2013 m\u00e4ngimisest koolis k\u00e4imiseni.<\/p>\n\n\n\n Laste v\u00e4hiravi erineb t\u00e4iskasvanute omast<\/strong><\/p>\n\n\n\n T\u00e4iskasvanute ja laste v\u00e4hid on sageli bioloogiliselt erinevad ja seega ka ravis on palju erinevusi \u2013 alates ravi agressiivsusest kuni kasutatavate ravimiteni v\u00e4lja. Lapsed taluvad palju agressiivsemat ravi, mis on vast ka \u00fcks oluliselt paremate ravitulemuste eeltingimusi (Euroopas on t\u00e4iskasvanute 5 aasta elulemus keskmiselt 54% ja lastel ligikaudu 80%).<\/p>\n\n\n\n Eestis ravitakse v\u00e4hidiagnoosiga lapsi kahes rahvusvahelistele standarditele vastavas laste hematoloogia-onkoloogiakeskuses \u2013 Tartu \u00dclikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliinikus ning Tallinna Lastehaiglas. Kliinikumis toimub laste v\u00e4hiravi rahvusvaheliste koost\u00f6\u00f6liste raviprotokollide alusel ehk siis raviskeem, mille alusel last ravitakse, on parim teadaolev rahvusvaheline ravistandard ja samas ka uuringuprotokoll valitud asjaolude teaduslikuks uurimiseks.<\/p>\n\n\n\n Soovime pakkuda oma patsientidele parimat v\u00f5imalikku ravi, mis Eesti riigi v\u00e4iksuse t\u00f5ttu ei oleks v\u00f5imalik ilma tiheda rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6ta erinevate kompetentsikeskuste ja erialaorganisatsioonidega. Hetkel on meie peamised koost\u00f6\u00f6partnerid Rahvusvaheline lasteonkoloogia \u00fching ehk SIOP (https:\/\/siope.eu\/<\/a>), P\u00f5hjamaade lastehematoloogia ja -onkoloogia \u00fching ehk NOPHO (https:\/\/www.nopho.net<\/a>), ERN PedCan (https:\/\/paedcan.ern-net.eu\/<\/a>) jne. Rahvusvaheline suhtlus parima v\u00f5imaliku diagnoosi ja ravi otsustamiseks kuulub lasteonkoloogi igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 hulka.<\/p>\n\n\n\n Samav\u00e4\u00e4rselt olulisel kohal on tihe koost\u00f6\u00f6 patsientide esindusorganisatsioonidega, Eestis Eesti V\u00e4hihaigete Laste Vanemate Liit, kelle toel on v\u00f5imalik rahastada ka seda ravi, mida Tervisekassa ei kompenseeri. Laste teekonda teevad r\u00f5\u00f5msamaks MT\u00dc Vaprusehelmeste helmed ning kliinikumi Lastefondi ja Minu Unistuste P\u00e4eva vabatahtlikud, t\u00e4ites raskelt haigete laste suuri unistusi. Igap\u00e4evaselt on osakonnas t\u00f6\u00f6l lapse heaolu spetsialist, kes loov- ja tegevusteraapia abil tegeleb lastega haiglap\u00e4evade sisustamisega ning paralleelselt pakub ps\u00fchholoogilist tuge nii lastele kui l\u00e4hedastele.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4hi esinemissagedus on suurenenud<\/strong><\/p>\n\n\n\n Paraku on t\u00f5epoolest t\u00f5si ka see, et j\u00e4rjest paraneva elulemuse ja laienevatele raviv\u00f5imalustele k\u00f5rvalt on v\u00e4hi esinemissagedus lastel \u00fclemaailmselt teadmata p\u00f5hjustel aeglaselt suurenemas (0.5\u20130.6% aastas). Miks lapsees v\u00e4hi esinemissagedus t\u00f5useb, sellele ei ole t\u00e4naseks \u00fchest vastust. \u00dcks osa p\u00f5hjusest on diagnostika ja registrite kvaliteedi, see t\u00e4hendab ka juhtude registreerimise paranemine, aga paraku n\u00e4itavad aeglast esinemissageduse t\u00f5usu ka hea kvaliteediga v\u00e4hiregistrid. Ei saa v\u00e4listada palju kardetud keskkonnafaktorite rolli, samas ei ole v\u00f5imalik veel v\u00e4lja tuua \u00fcheselt p\u00f5hjuslikke v\u00e4lisfaktoreid.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige enam esinev kasvaja lastel on endiselt \u00e4ge l\u00fcmfoblastne leukeemia, mida diagnoosime Eestis keskmiselt 8 juhtu aastas, j\u00e4rgnevad keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajad ja l\u00fcmfoomid. Sealjuures erinevad kasvajate esinemissagedus ja alat\u00fc\u00fcp vanusegrupiti. Vanuses 0\u201314 esineb enim \u00e4gedaid leukeemiaid, millele j\u00e4rgnevad keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajad ning l\u00fcmfoomid. Vanuses 15\u201319 eluaastat diagnoositakse enim \u00fcmfoome, keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi kasvajaid, epiteliaalseid tuumoreid ja melanoomi.<\/p>\n\n\n\n Miks just minu laps?<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00e4hidiagnoosi saanud lapse vanemate \u00fcks esimesi k\u00fcsimusi on alati \u2013 \u201eMiks just minu lapsel tekkis v\u00e4hk?\u201c. Vaatamata viimaste aastak\u00fcmnete kiiretele arengutele v\u00e4hidiagnostika ja -ravi osas ei oska me paraku enamasti sellele k\u00fcsimusele t\u00e4pselt vastata. K\u00f5ige \u00fcldisemalt on v\u00e4hi tekke aluseks muutused geneetilises ehk p\u00e4rilikkusmaterjalis ehk DNA-s, mis m\u00e4\u00e4rab, lisaks n\u00e4iteks v\u00e4limusele ja osaliselt iseloomule ka selle, millised rakud ja millises suunas paljunevad ning millised tuleb h\u00e4vitada. V\u00e4hki iseloomustab k\u00f5ige \u00fcldisemalt kontrollimatu \u00fchet\u00fc\u00fcbiliste rakkude vohamine, mille p\u00f5hjuseks on muutused rakkude jagunemist ja rakusurma kontrollivates geenides.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4hki haigestumist m\u00f5jutavate asjaoludena saab v\u00e4lja tuua j\u00e4rgnevad faktorid:<\/p>\n\n\n\n 1. Geneetiline eelsoodumus v\u00e4hi tekkeks. Teatud juhtudel s\u00fcnnib inimene suurema eelsoodumusega v\u00e4hi tekkeks, mis v\u00f5ib olla p\u00e4randunud vanematelt (perekondliku v\u00e4hi s\u00fcndroomid) v\u00f5i tekkinud \u00fcsasiseselt \u2013 n\u00e4iteks leukeemiate teket soodustavad esmased mutatsioonid, mis v\u00f5ivad olla tekkinud viljastumise perioodis. Geneetiline kaasa s\u00fcndinud eelsoodumus v\u00e4hi tekkeks esineb kuni 10% v\u00e4hidiagnoosiga lastest, mist\u00f5ttu uurime t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5iki lapsi p\u00e4riliku v\u00e4hi eelsoodumuse esinemise osas. See v\u00f5ib muuta ravik\u00e4sitlust ja on oluline info ka perekonnale. Perekondlikest s\u00fcndroomidest on enam tuntud Li-Fraumeni, Beckwith Wiedemanni, Fanconi, Noonani s\u00fcndroomid. Suurem risk v\u00e4hki haigestuda on ka (kaasas\u00fcndinud v\u00f5i omandatud) immuunpuudulikkusega inimestel.<\/p>\n\n\n\n 2. Elustiilifaktorid. Toitumine, \u00fclekaalulisus, v\u00e4hene f\u00fc\u00fcsilise aktiivsus m\u00e4ngivad olulist rolli teatud kasvajat\u00fc\u00fcpide kujunemisel t\u00e4iskasvanutel, ent ei oma otsest t\u00e4htsust lapseea v\u00e4hi tekkes. Siiski on viiteid, et lapsel v\u00f5ib kasvaja tekke riski suurendada ema rasedusaegne suitsetamine. Enamasti aga ei ole v\u00f5imalik elustiilifaktoreid m\u00f5jutades ennetada v\u00e4hi teket lastel\/lapsel.<\/p>\n\n\n\n 3. Keskkonnafaktorid. On teada, et v\u00e4hi tekkimise riski suurendavad mitmekordselt ioniseeriv kiirgus ja eelnevalt saadud keemiaravi. Teismelistel t\u00f5stab UV-kiirgus sarnaselt t\u00e4iskasvanutele melanoomi tekke riski. \u00dckski teine v\u00e4line faktor ei ole t\u00f5estatult \u00fcheselt p\u00f5hjuslikult seotud pahaloomulise kasvaja tekkega lastel. On leitud, et kasvaja tekke riski lapsel v\u00f5ib suurendada ema rasedusaegne kokkupuude teatavate keskkonnast p\u00e4rit kemikaalidega (pestitsiidid), lisaks on seos leitud Epstein-Barr viiruse, inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) ja kasvaja tekke vahel.<\/p>\n\n\n\n Arvestades v\u00e4hi harva esinemist lastel, on v\u00e4lism\u00f5jude rolli hindamine usaldusv\u00e4\u00e4rsete uuringute kontekstis metodoloogiliselt v\u00e4ga keeruline. Poleemikat on tekitanud v\u00f5imalik v\u00e4hi esinemissageduse suurenemise seos j\u00e4rjest sageneva mobiiltelefonide\/nutiseadmete kasutamisega lastel, eriti paari prekliinilise uuringu valguses, mis on kirjeldanud suuremat (aju- ja s\u00fcdame-) v\u00e4hi esinemissagedust rottidel, kes elasid \u00fcle kahe aasta pidevas elektromagnetv\u00e4ljas. Siiski ei ole praegu p\u00f5hjust teha kaugeleulatuvaid j\u00e4reldusi ning Ameerika Pediaatrite Seltsi kehtiv soovitus on hoida nutivahendeid kehast eemal ning piirata m\u00f5istlikkuse piires seadmete kasutamise aega.<\/p>\n\n\n\n Millised s\u00fcmptomeid lastel t\u00e4hele panna?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuna pahaloomulisi kasvajaid esineb lapseeas pigem harva ja s\u00fcmptomid on sageli mittespetsiifilised, siis v\u00f5ib olla murekohaks s\u00fcmptomite varajane m\u00e4rkamine ja \u00e4ratundmine. Samas on prognoosi osas sageli v\u00f5tmet\u00e4htsusega pahaloomulise kasvaja kahtlusega lapse varane suunamine spetsialiseerunud keskusesse diagnoosi t\u00e4psustamiseks. Mida varem ja varasemas staadiumis alustatakse raviga, seda paremad on \u00fcldjuhul ravi tulemused.<\/p>\n\n\n\n S\u00fcmptomid, mis viitavad pahaloomulise haiguse esinemisele, on sageli mittespetsiifilised kaebused, nagu v\u00e4simus ja p\u00fcsivad palavikud, korduvad ninaverejooksud ja kahvatus v\u00f5i hoopis higistamine, kaalulangus, l\u00fcmfis\u00f5lmede suurenemine, samuti ka korduv hommikune oksendamine ja tasakaaluh\u00e4ired v\u00f5i lokaalselt s\u00fcvenev valulik turseala\/lisamass. Arusaadavalt ei t\u00e4henda iga palavik, v\u00e4ike l\u00fcmfis\u00f5lm v\u00f5i ninaverejooks, et lapsel on kasvaja \u2013 ainult v\u00e4ga harva on see nii ja seda kombinatsioonis sageli teiste kaebustega ja p\u00fcsivalt. P\u00fcsiva kahtluse korral on siiski alati p\u00f5hjendatud v\u00e4hemasti konsulteerimine erialale spetsialiseerunud arstiga.<\/p>\n\n\n\n Teadus patsientide teenistuses<\/strong><\/p>\n\n\n\n Teadus- ja arendustegevus on kaasaegse v\u00e4hiravi lahutamatu osa. Uusi ravimeid ja raviv\u00f5imalusi lisandub pidevalt, mis on juba muutnud paljude senini ravimatute haiguste prognoosi ja kulgu. Paradigmat muutva arengu n\u00e4itena tooksin kasvaja s\u00fcsteemravi ehk medikamentoosse ravi kontekstis ja k\u00f5rval v\u00e4lja personaliseeritud sihtm\u00e4rkravi. Kui aastak\u00fcmneid olid v\u00e4hiravis kasutusel peamiselt preparaadid, mis p\u00e4rssisid valimatult k\u00f5ikide kehas kiiresti paljunevate rakkude jagunemist, siis viimasel ajal rakendatakse kasvaja diagnoosimisel j\u00e4rjest enam mitmesuguseid molekulaargeneetilisi meetodeid. See t\u00e4hendab, et me v\u00f5ime \u00fcles leida konkreetsel inimesel konkreetse kasvaja rakkudes ilmnevad muutused, n\u00e4iteks muutused geneetilises materjalis, mis v\u00f5ivad olla kasvajarakkude vohamise p\u00f5hjus. Teatud juhtudel saame neid rakke ravimitega r\u00fcnnata ja kasvaja sedakaudu taanduma sundida. Selline ravi on palju kasvajaspetsiifilisem, v\u00f5ib anda parema raviefekti v\u00f5i suisa muuta haiguse seni tuntud kulgu ja \u00fcldiselt kaasneb sellega ka keskmisest v\u00e4hem k\u00f5rvaltoimeid. Nii n\u00e4iteks saame BRAFV600 nimelise geneetilise muutusega madalmaliigset glioomi (ajukasvaja) ravida koduse suukaudse tablettraviga, mis sageli on efektiivne ja ka kliinikumis kasutusel mitmetel lastel. Sihtm\u00e4rkravi on kaasajal oluline personaliseeritud v\u00e4hiravi komponent.<\/p>\n\n\n\n Olgugi, et t\u00e4na ei suuda me veel k\u00f5iki v\u00e4hidiagnoosiga lapsi aidata, k\u00e4ib teadus- ja arendust\u00f6\u00f6 v\u00e4simatult selle nimel, et toimuksid juba ammu oodatud ja vast ka senin\u00e4gematud l\u00e4bimurded. Vaadates viimaste aastak\u00fcmnete arenguid usun, et \u00fckskord need l\u00e4bimurded tulevad!<\/p>\n\n\n\n Dr Lenne-Triin K\u00f5rgvee 15. veebruar on \u00fclemaailmselt p\u00fchendatud v\u00e4hihaigetele lastele. Lapseea v\u00e4hk on \u00f5nneks harva esinev haigus, mis kujuneb ligikaudu \u00fchel lapsel 300st enne t\u00e4iskasvanuikka j\u00f5udmist. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositakse Eestis keskmiselt 35 uut v\u00e4hi juhtu aastas lastel vanuses 0\u201314 aastat ning 40 uut juhtu vanuses 15\u201324 aastat. V\u00e4hiravi h\u00fcppeline areng Kuigi v\u00e4hidiagnoos lapsel on endiselt (ja […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"template":"","categories":[],"tags":[],"class_list":["post-6870","uudised","type-uudised","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n
Tartu \u00dclikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku arst-\u00f5ppej\u00f5ud
Tartu \u00dclikooli Kliinikumi v\u00e4hikeskuse juht<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"