![\"\"](\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/lk2_h.alasepp-kliinikumis-scaled-510x680.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nHematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Kristiina Ojamaa<\/strong> tutvustas omakorda v\u00e4hiravi korraldust nii kliinikumis, L\u00f5una-Eestis kui ka Ida-Virumaal. \u201ePeame oluliseks pakkuda patsientidele v\u00e4hiravi kodu l\u00e4hedal, mist\u00f5ttu pakub kliinikum vastuv\u00f5tte Ida-Viru keskhaiglas ning n\u00fc\u00fcd juba ka Narva haiglas. Kodul\u00e4hedast v\u00e4hiravi saab kindlasti muuta veelgi sujuvamaks ning patsiendile mugavamaks, kuhu on kaasatud nii v\u00e4hiravikeskused, esmatasand kui ka riiklikud lahendused,\u201c r\u00e4\u00e4kis dr Ojamaa. Ta t\u00f5i v\u00e4lja ka kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku \u00fche erip\u00e4ra \u2013 laste v\u00e4hiravi, mille mitmed ravimeetodid nagu n\u00e4iteks vereloome t\u00fcvirakkude siirdamine ja kogu keha kiiritus toimub Eestis vaid kliinikumis.<\/p>\n\n\n\n Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp<\/strong> toonitas, et Eesti riigi v\u00e4iksus annab v\u00f5imaluse teha suuri muutusi kiiresti, teisalt tuleb teha neid v\u00e4ga targasti, nii inim- kui rahalist ressurssi arvestades ja juhtides. \u201eTervis on v\u00e4\u00e4rtus, millesse saame investeerida k\u00f5ik \u00fcheskoos ning ka ausalt olukorda hinnates. On v\u00e4ga oluline, et Eestis on olemas tipptasemel ravi nii v\u00e4hiravis kui mistahes muul erialal, ent kas see on v\u00f5imalik ja vajalik igas haiglas? Usun, et Eesti tervishoius seisavad ees muutuste aastad, kus sammud peavad olema v\u00e4ga targad,\u201c r\u00e4\u00e4kis dr Alasepp.<\/p>\n\n\n\n Nii dr K\u00f5rgvee kui dr Ojamaa t\u00f5id v\u00e4lja rahvusvahelise ja siseriikliku koost\u00f6\u00f6 olulisuse. \u201eEuroopa v\u00e4hivastase v\u00f5itluse kava ning Eesti v\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava on v\u00e4ga olulised alustalad, mille rakendus suuresti haiglate teha j\u00e4\u00e4b. \u201eSeet\u00f5ttu on oluline, et v\u00e4hiravi keskused osalevad v\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava elluviimise planeerimisel ja selle t\u00e4itmisel. Paralleelselt Eesti v\u00e4hit\u00f5rje kavaga on taustal ka Euroopa v\u00e4hit\u00f5rje kava, mis on v\u00e4ga mahukas dokument, peatudes nii elanikkonna teadlikkuse t\u00f5stmisel, ennetamisel, diagnostikal, v\u00e4hiravil, elul\u00f5puravil, l\u00e4hedaste toetamisel ja mitmetel muudel patsiendi teekonna n\u00fcanssidel,\u201c tutvustas dr Ojamaa. Euroopa v\u00e4hit\u00f5rje kava elluviimiseks on k\u00e4imas \u00fcle-euroopaline projekt ECHoS, milles osaleb ka Tartu \u00dclikooli Kliinikum.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4hiravi patsiendi teekonna kaardistamine on aga alanud juba ka kliinikumis eelmisel, 2022. aastal. Esimesena Eestis valiti kolme eri paikmega v\u00e4hipatsiendid ning kaardistati nii nende vaade oma raviteekonnale kui ka haigla ehk ravi osutaja vaade. Teekonna kirjeldamise eesm\u00e4rgiks on muuta see sujuvamaks, mugavamaks, kiiremaks ning patsiendi jaoks ka arusaadavamaks. \u201eJuba praegu n\u00e4eme, et \u00fche vajaliku muutusena tuleks viia sisse juhtumikorraldaja v\u00f5i \u00f5de-koordinaatori ametikohad, kelle n\u00e4ol on tegemist inimesega, kes saadab patsienti kogu tema ravitee jooksul \u2013 teda j\u00e4lgides, n\u00f5ustades, vajadusel ka kiirele sekkumisele suunates,\u201c s\u00f5nas dr K\u00f5rgvee.<\/p>\n\n\n\n Kliinikumi esindajad ja sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler m\u00f6\u00f6nsid \u00fcheskoos, et nii kliinikumil kui ministeeriumil on \u00fchine eesm\u00e4rk \u2013 Euroopas tunnustatud v\u00e4hiravi Eesti patsientide jaoks ning sujuv raviteekond, mille hoolitsemisel on vaja k\u00f5igi osapoolte, sealjuures inimeste enda teadlikkust ja panust. Kliinikum \u00fclikoolihaiglana saab sel teekonna luua just uusimat teadusp\u00f5hist lisav\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n\n\n\n