{"version":"1.0","provider_name":"\u00dchendlabor","provider_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor","author_name":"Kadi Siigur","author_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/","title":"Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c) - \u00dchendlabor","type":"rich","width":600,"height":338,"html":"<blockquote class=\"wp-embedded-content\" data-secret=\"CNuJAutvZQ\"><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukohemoglobiin-b-hba1c\/\">Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c)<\/a><\/blockquote><iframe sandbox=\"allow-scripts\" security=\"restricted\" src=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kliinilise-keemia-uuringud\/glukohemoglobiin-b-hba1c\/embed\/#?secret=CNuJAutvZQ\" width=\"600\" height=\"338\" title=\"&#8220;Gl\u00fckohemoglobiin (B-HbA1c)&#8221; &#8212; \u00dchendlabor\" data-secret=\"CNuJAutvZQ\" frameborder=\"0\" marginwidth=\"0\" marginheight=\"0\" scrolling=\"no\" class=\"wp-embedded-content\"><\/iframe><script>\n\/*! This file is auto-generated *\/\n!function(d,l){\"use strict\";l.querySelector&&d.addEventListener&&\"undefined\"!=typeof URL&&(d.wp=d.wp||{},d.wp.receiveEmbedMessage||(d.wp.receiveEmbedMessage=function(e){var t=e.data;if((t||t.secret||t.message||t.value)&&!\/[^a-zA-Z0-9]\/.test(t.secret)){for(var s,r,n,a=l.querySelectorAll('iframe[data-secret=\"'+t.secret+'\"]'),o=l.querySelectorAll('blockquote[data-secret=\"'+t.secret+'\"]'),c=new RegExp(\"^https?:$\",\"i\"),i=0;i<o.length;i++)o[i].style.display=\"none\";for(i=0;i<a.length;i++)s=a[i],e.source===s.contentWindow&&(s.removeAttribute(\"style\"),\"height\"===t.message?(1e3<(r=parseInt(t.value,10))?r=1e3:~~r<200&&(r=200),s.height=r):\"link\"===t.message&&(r=new URL(s.getAttribute(\"src\")),n=new URL(t.value),c.test(n.protocol))&&n.host===r.host&&l.activeElement===s&&(d.top.location.href=t.value))}},d.addEventListener(\"message\",d.wp.receiveEmbedMessage,!1),l.addEventListener(\"DOMContentLoaded\",function(){for(var e,t,s=l.querySelectorAll(\"iframe.wp-embedded-content\"),r=0;r<s.length;r++)(t=(e=s[r]).getAttribute(\"data-secret\"))||(t=Math.random().toString(36).substring(2,12),e.src+=\"#?secret=\"+t,e.setAttribute(\"data-secret\",t)),e.contentWindow.postMessage({message:\"ready\",secret:t},\"*\")},!1)))}(window,document);\n\/\/# sourceURL=https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-includes\/js\/wp-embed.min.js\n<\/script>\n","description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hemoglobiin (Hb) on neljast heemist ja neljast peptiidahelast koosnev tetrameerne valk. Kogu hemoglobiinist umbes 97% moodustab t\u00e4iskasvanul HbA (A \u2013 adultus,lad.k. t\u00e4iskasvanu). V\u00e4hesel hulgal leidub ka teisi vorme (HbA2, HbF). HbA koostisesse kuuluvad alavormid \u2013 gl\u00fckeeritud hemoglobiinid (HbA1a, HbA1b ja HbA1c), \u00fcldnimetusega HbA1. HbA1c moodustab umbes 80% kogu gl\u00fckeeritud [&hellip;]"}