{"id":11227,"date":"2025-04-14T15:10:24","date_gmt":"2025-04-14T13:10:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=11227"},"modified":"2025-10-29T20:38:23","modified_gmt":"2025-10-29T18:38:23","slug":"immuunglobuliin-e-sp-ige","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/allergiauuringud\/immuunglobuliin-e-sp-ige\/","title":{"rendered":"Immuunglobuliin E (S,P-IgE)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Allergilisi reaktsioone vahendavad <strong>IgE <\/strong>t\u00fc\u00fcpi antikehad, mis allergeeniga seondudes aktiveerivad nuumrakke ning basofiile. P\u00e4rast seondumist IgE antikehadega sekreteerivad nuumrakud histamiini, prostaglandiine jt spasmogeene, mis p\u00f5hjustavad reaktsiooni allergeenile. IgE k\u00f5rged v\u00e4\u00e4rtused (> 100 kU\/L) viitavad I-t\u00fc\u00fcpi ehk IgE-vahendatud allergiale. Lisaks m\u00f5jutavad IgE sisaldust inimese vanus, geneetiline eelsoodumus, immuunstaatus, aastaaeg, keskkonnategurid, parasiidid ja m\u00f5ned haigused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Seerum\/plasma +4 \u00b0C seitse p\u00e4eva, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod<\/strong><strong>:<\/strong> fluorestsents-ens\u00fc\u00fcmimmuunmeetod (FEIA)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>&lt; 1 a<\/strong><\/td><td width=\"69%\">&lt; 29 kU\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 a \u2013 &lt; 2 a<\/strong><\/td><td>&lt; 49 kU\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>2 a \u2013 &lt; 3 a<\/strong><\/td><td>&lt; 45 kU\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>3 a \u2013 &lt; 10 a<\/strong><\/td><td>&lt; 52 kU\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 10 a<\/strong><\/td><td>&lt; 87 kU\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Abiuuring allergiliste haiguste diagnostikas, parasiitidest (solge) p\u00f5hjustatud infektsioonide diagnoosimisel, IgE m\u00fceloomi diagnoosimisel ja ravi t\u00f5hususe hindamisel.<\/p>\n\n\n\n<p>IgE sisalduse suurenemine viitab uuritava isiku sensibiliseerumisele teatud antigeenide suhtes ning on allergia kahtluse puhul \u00fcks esimesi anal\u00fc\u00fcse.<\/p>\n\n\n\n<p>IgE tase t\u00f5useb IgE vahendatud allergiliste reaktsioonide korral (astma, allergiline riniit, allergiline konjunktiviit, keratokonjunktiviit, atoopiline dermatiit, allergiline urtikaaria, toiduallergia, ravimiallergia, anaf\u00fclaksia), samuti IgE m\u00fceloomi, kopsuaspergilloosi ning parasitaarhaiguste puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Seerumi IgE sisaldus ei tarvitse korreleeruda allergeenspetsiifiliste IgE antikehade sisaldusega ega haiguss\u00fcmptomite raskusega. Tavaliselt on IgE sisaldus k\u00f5rgeim 6\u20138 n\u00e4dalat p\u00e4rast kontakti allergeeniga. Kui nahatestidega on juba kindlaks tehtud sensibiliseerumine m\u00f5ne allergeeni suhtes, ei oma IgE m\u00e4\u00e4ramine enam olulist t\u00e4hendust.<\/p>\n\n\n\n<p>Kutseallergia puhul v\u00f5ivad allergeenspetsiifilised testid (nahatestid, allergeenspetsiifiline IgE) enamlevinud allergeenidele olla negatiivsed. K\u00f5rge IgE \u00fcldsisaldus viitab sel puhul vajadusele teha rohkem spetsiifilisi teste.<\/p>\n\n\n\n<p><em>IgE kontsentratsiooni v\u00e4henemine<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Madal IgE tase v\u00f5ib esineda kaasas\u00fcndinud agammaglobulineemia, omandatud immuunpuudulikkuse, ataksia-teleangiektaasia, mitte IgE m\u00fceloomi, isoleeritud IgE defitsiidi korral.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Muud m\u00f5jutavad faktorid<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>IgE kontsentratsiooni suurenemist v\u00f5ivad m\u00f5jutada krambivastased ravimid (fen\u00fctoiin), peroraalsed kontratseptiivid, asparaginaas, h\u00fcdralasiin. Pikaajaline immunosupressiivne ravi ja gl\u00fckokortikoidide suured doosid p\u00e4rsivad IgE s\u00fcnteesi.<\/p>\n\n\n\n<p>Vt ka <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/allergiauuringud\/allergeenspetsiifilised-ige-antikehad\/\">Allergeenspetsiifilised IgE antikehad<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Tiina Rebane<br>Muudetud 11.06.2025<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Allergilisi reaktsioone vahendavad IgE t\u00fc\u00fcpi antikehad, mis allergeeniga seondudes aktiveerivad nuumrakke ning basofiile. P\u00e4rast seondumist IgE antikehadega sekreteerivad nuumrakud histamiini, prostaglandiine jt spasmogeene, mis p\u00f5hjustavad reaktsiooni allergeenile. IgE k\u00f5rged v\u00e4\u00e4rtused (> 100 kU\/L) viitavad I-t\u00fc\u00fcpi ehk IgE-vahendatud allergiale. Lisaks m\u00f5jutavad IgE sisaldust inimese vanus, geneetiline eelsoodumus, immuunstaatus, aastaaeg, keskkonnategurid, parasiidid ja m\u00f5ned haigused. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7020,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-11227","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Immuunglobuliin E (S,P-IgE) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/allergiauuringud\/immuunglobuliin-e-sp-ige\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Immuunglobuliin E (S,P-IgE) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Allergilisi reaktsioone vahendavad IgE t\u00fc\u00fcpi antikehad, mis allergeeniga seondudes aktiveerivad nuumrakke ning basofiile. P\u00e4rast seondumist IgE antikehadega sekreteerivad nuumrakud histamiini, prostaglandiine jt spasmogeene, mis p\u00f5hjustavad reaktsiooni allergeenile. IgE k\u00f5rged v\u00e4\u00e4rtused (&gt; 100 kU\/L) viitavad I-t\u00fc\u00fcpi ehk IgE-vahendatud allergiale. Lisaks m\u00f5jutavad IgE sisaldust inimese vanus, geneetiline eelsoodumus, immuunstaatus, aastaaeg, keskkonnategurid, parasiidid ja m\u00f5ned haigused. [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/allergiauuringud\/immuunglobuliin-e-sp-ige\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-10-29T18:38:23+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/allergiauuringud\\\/immuunglobuliin-e-sp-ige\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/allergiauuringud\\\/immuunglobuliin-e-sp-ige\\\/\",\"name\":\"Immuunglobuliin E (S,P-IgE) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-04-14T13:10:24+00:00\",\"dateModified\":\"2025-10-29T18:38:23+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/allergiauuringud\\\/immuunglobuliin-e-sp-ige\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/allergiauuringud\\\/immuunglobuliin-e-sp-ige\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/allergiauuringud\\\/immuunglobuliin-e-sp-ige\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Allergiauuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/allergiauuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Immuunglobuliin E (S,P-IgE)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Immuunglobuliin E (S,P-IgE) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/allergiauuringud\/immuunglobuliin-e-sp-ige\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Immuunglobuliin E (S,P-IgE) - \u00dchendlabor","og_description":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Allergilisi reaktsioone vahendavad IgE t\u00fc\u00fcpi antikehad, mis allergeeniga seondudes aktiveerivad nuumrakke ning basofiile. P\u00e4rast seondumist IgE antikehadega sekreteerivad nuumrakud histamiini, prostaglandiine jt spasmogeene, mis p\u00f5hjustavad reaktsiooni allergeenile. IgE k\u00f5rged v\u00e4\u00e4rtused (> 100 kU\/L) viitavad I-t\u00fc\u00fcpi ehk IgE-vahendatud allergiale. Lisaks m\u00f5jutavad IgE sisaldust inimese vanus, geneetiline eelsoodumus, immuunstaatus, aastaaeg, keskkonnategurid, parasiidid ja m\u00f5ned haigused. [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/allergiauuringud\/immuunglobuliin-e-sp-ige\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-10-29T18:38:23+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/allergiauuringud\/immuunglobuliin-e-sp-ige\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/allergiauuringud\/immuunglobuliin-e-sp-ige\/","name":"Immuunglobuliin E (S,P-IgE) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-04-14T13:10:24+00:00","dateModified":"2025-10-29T18:38:23+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/allergiauuringud\/immuunglobuliin-e-sp-ige\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/allergiauuringud\/immuunglobuliin-e-sp-ige\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/allergiauuringud\/immuunglobuliin-e-sp-ige\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Allergiauuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/allergiauuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Immuunglobuliin E (S,P-IgE)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Allergilisi reaktsioone vahendavad IgE t\u00fc\u00fcpi antikehad, mis allergeeniga seondudes aktiveerivad nuumrakke ning basofiile. P\u00e4rast seondumist IgE antikehadega sekreteerivad nuumrakud histamiini, prostaglandiine jt spasmogeene, mis p\u00f5hjustavad reaktsiooni allergeenile. IgE k\u00f5rged v\u00e4\u00e4rtused (> 100 kU\/L) viitavad I-t\u00fc\u00fcpi ehk IgE-vahendatud allergiale. Lisaks m\u00f5jutavad IgE sisaldust inimese vanus, geneetiline eelsoodumus, immuunstaatus, aastaaeg, keskkonnategurid, parasiidid ja m\u00f5ned haigused.&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11227","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11227"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11227\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7020"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11227"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}