{"id":11339,"date":"2025-05-20T13:26:45","date_gmt":"2025-05-20T11:26:45","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=11339"},"modified":"2025-12-10T00:30:19","modified_gmt":"2025-12-09T22:30:19","slug":"uriini-mikrobioloogiline-uuring","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\/","title":{"rendered":"Uriini mikrobioloogiline uuring"},"content":{"rendered":"\n

Kliinilise mikrobioloogia ja m\u00fckobakterioloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tavaliselt on kuseteede infektsioonide<\/strong> tekitajad p\u00e4rit patsiendi oma mikrobiootast. Sagedasemad tekitajad on Escherichia coli,<\/em> harvem muud enterobakterid (Enterobacter spp<\/em>., Klebsiella spp<\/em>., Proteus<\/em> spp<\/em>. jt), enterokokid ja Staphylococcus saprophyticus<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Haiglatekkesed kuseteede infektsioonid on sageli seotud invasiivsete protseduuride ja p\u00f5iekateetrite kasutamisega ning sagedasemad tekitajad on enterobakterid, Candida spp<\/em>., enterokokid ja Pseudomonas aeruginosa<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Proovin\u00f5u<\/strong><\/td>Uriinikatsuti konservandiga, steriilne proovitops<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Uriinikatsuti konservandiga: toatemperatuuril \u00a0ja +4 \u00b0C 48 tundi
Steriilne proovitops: toatemperatuuril kaks tundi, +4 \u00b0C \u00fcks p\u00e4ev<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Mikrobioloogiliseks uuringuks on uriini kogumiseks j\u00e4rgmised v\u00f5imalused:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Keskjoauriin;<\/li>\n\n\n\n
  2. uriini kogumine p\u00f5iekateetriga patsiendil;<\/li>\n\n\n\n
  3. uriini kogumine p\u00f5ie kateteriseerimisel \u00fchekordse kateetriga;<\/li>\n\n\n\n
  4. uriini kogumine epits\u00fcstoomist\/nefrostoomist.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Keskjoauriini v\u00f5tmine<\/em><\/p>\n\n\n\n

    K\u00f5ige paremini sobib anal\u00fc\u00fcsiks esmane hommikune keskjoauriin. Patsient ei tohi enne anal\u00fc\u00fcsi andmist 4\u20136 tundi urineerida. Keskjoauriiniv\u00f5tmiseks peseb patsient k\u00e4ed sooja vee ja seebiga ning seej\u00e4rel intiimpiirkonna sooja veega (mitte kasutada desinfitseerivaid aineid ja seepi) ning kuivatab paberk\u00e4ter\u00e4tiga. Keskjoauriini saamiseks urineerib patsient k\u00f5igepealt WC-potti, seej\u00e4rel 2\u20133 mL proovitopsi ning l\u00f5puks j\u00e4lle WC-potti. NB! Proovi v\u00f5tmise ajal hoitakse proovitopsi korki nii, et selle sisepind ei saastuks mikroobidega.<\/p>\n\n\n\n

    Uriini anal\u00fc\u00fcsi kogumine p\u00f5iekateetriga patsiendil<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Enne kontakti patsiendiga tehakse k\u00e4te antiseptika, vajadusel eelnevalt ka k\u00e4tepesu.<\/p>\n\n\n\n

    Kui p\u00f5iekateeter on olnud kasutusel > 7 p\u00e4eva, siis peab p\u00f5iekateetri enne anal\u00fc\u00fcsi  v\u00f5tmist vahetama. Uriini mikrobioloogilise k\u00fclvi v\u00f5tmiseks sobib kateeters\u00fcsteem, millel on spetsiaalne prooviv\u00f5tukoht (sampling port)<\/em>. Enne anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5tmist puhastatakse prooviv\u00f5tukoht desinfektandiga. Anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5tmiseks kasutatakse s\u00fcstalt. Kogutud materjal pannakse steriilsesse proovitopsi.<\/p>\n\n\n\n

    Uriini anal\u00fc\u00fcsi kogumine p\u00f5ie kateteriseerimisel \u00fchekordse kateetriga<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Enne kontakti patsiendiga tehakse k\u00e4te antiseptika, vajadusel eelnevalt ka k\u00e4tepesu. P\u00f5ie kateteriseerimise eelselt pestakse patsiendi intiimpiirkond voolava veega. Puhastatud ala kaetakse steriilse auguga linaga. Enne kateetri sisestamist puhastatakse intiimpiirkond t\u00e4iendavalt steriilse vee v\u00f5i limaskestadele m\u00f5eldud antiseptikumiga, kasutades selleks steriilseid pintsette ja tupsuteid. Kateetri sisestamiseks kasutatakse steriilseid kindaid ja vajadusel steriilset klemmi\/pintsetti. Kateteriseerimisel tuleb v\u00e4ltida p\u00f5iekateetri kokkupuudet mittesteriilsete pindadega. Kogutud materjal pannakse steriilsesse proovitopsi.<\/p>\n\n\n\n

    Uriini kogumine epits\u00fcstoomist\/nefrostoomist<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Enne kontakti patsiendiga tehakse k\u00e4te antiseptika, vajadusel eelnevalt ka k\u00e4tepesu. Uriini anal\u00fc\u00fcs v\u00f5etakse spetsiaalsest prooviv\u00f5tukohast (sampling port).<\/em> Enne anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5tmist puhastatakse prooviv\u00f5tukoht desinfektandiga ja seej\u00e4rel v\u00f5etakse s\u00fcstlaga anal\u00fc\u00fcs. Saadud materjal pannakse steriilsesse proovitopsi.<\/p>\n\n\n\n

    Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti (esmask\u00fclvid ka n\u00e4dalavahetustel)<\/p>\n\n\n\n

    Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>kvantitatiivne k\u00fclv kromogeensele agarile. Seente uurimiseks k\u00fclvatakse uriini sade Sabouraud\u2019 agarile ja Candida kroomagarile. Tekitaja samastamine ja ravimitundlikkuse m\u00e4\u00e4ramine. L\u00f5plik vastus: negatiivne 2.\u20133. p\u00e4eval, positiivne 3.\u20135. p\u00e4eval.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Kuseteede infektsiooni kahtlus, tekitaja selgitamine.<\/p>\n\n\n\n

    \u00dcldiselt loetakse diagnostiliseks tiitriks 10000 PM\u00dc (pesa moodustav \u00fchik)\/mL, kuid erandjuhtumitel (kaasnev p\u00fcuuria ja d\u00fcsuuria, kroonilised kuseteede infektsioonid, eesn\u00e4\u00e4rme h\u00fcpertroofia, kuseteede infektsioonid lastel, antibakteriaalse ravi foonil v\u00f5etud proov) v\u00f5ib diagnostilise v\u00e4\u00e4rtusega olla ka 100 ja 1000 PM\u00dc\/mL. Erinevalt bakteritest ei peegelda p\u00e4rmseente hulk uriinis nende hulka kuseteedes, kuna p\u00e4rmirakud on tugevasti kinnitunud limaskestadele. Kui uriinik\u00fclvis kasvab kolm v\u00f5i enam erinevat mikroobi, on tegemist proovi saastumisega (vead pesemisel, proovi v\u00f5tmisel, s\u00e4ilitamisel v\u00f5i transpordil) ja labor annab vastuse \u201csegamikrobioota\u201d. Antibakteriaalse ravi foonil v\u00f5etud anal\u00fc\u00fcs v\u00f5ib anda valenegatiivseid tulemusi.<\/p>\n\n\n\n

    Koostajad: Krista L\u00f5ivukene, Siiri K\u00f5ljalg, Piret Mitt, Vivika Adamson
    Muudetud 20.05.2025<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Kliinilise mikrobioloogia ja m\u00fckobakterioloogia osakond Tavaliselt on kuseteede infektsioonide tekitajad p\u00e4rit patsiendi oma mikrobiootast. Sagedasemad tekitajad on Escherichia coli, harvem muud enterobakterid (Enterobacter spp., Klebsiella spp., Proteus spp. jt), enterokokid ja Staphylococcus saprophyticus. Haiglatekkesed kuseteede infektsioonid on sageli seotud invasiivsete protseduuride ja p\u00f5iekateetrite kasutamisega ning sagedasemad tekitajad on enterobakterid, Candida spp., enterokokid ja Pseudomonas aeruginosa. […]<\/p>\n","protected":false},"author":31,"featured_media":0,"parent":7292,"menu_order":28,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-11339","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nUriini mikrobioloogiline uuring - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Uriini mikrobioloogiline uuring - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise mikrobioloogia ja m\u00fckobakterioloogia osakond Tavaliselt on kuseteede infektsioonide tekitajad p\u00e4rit patsiendi oma mikrobiootast. Sagedasemad tekitajad on Escherichia coli, harvem muud enterobakterid (Enterobacter spp., Klebsiella spp., Proteus spp. jt), enterokokid ja Staphylococcus saprophyticus. Haiglatekkesed kuseteede infektsioonid on sageli seotud invasiivsete protseduuride ja p\u00f5iekateetrite kasutamisega ning sagedasemad tekitajad on enterobakterid, Candida spp., enterokokid ja Pseudomonas aeruginosa. […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-09T22:30:19+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\\\/\",\"name\":\"Uriini mikrobioloogiline uuring - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-05-20T11:26:45+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-09T22:30:19+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Mikrobioloogilised uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/mikrobioloogilised-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Uriini mikrobioloogiline uuring\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Uriini mikrobioloogiline uuring - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Uriini mikrobioloogiline uuring - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise mikrobioloogia ja m\u00fckobakterioloogia osakond Tavaliselt on kuseteede infektsioonide tekitajad p\u00e4rit patsiendi oma mikrobiootast. Sagedasemad tekitajad on Escherichia coli, harvem muud enterobakterid (Enterobacter spp., Klebsiella spp., Proteus spp. jt), enterokokid ja Staphylococcus saprophyticus. Haiglatekkesed kuseteede infektsioonid on sageli seotud invasiivsete protseduuride ja p\u00f5iekateetrite kasutamisega ning sagedasemad tekitajad on enterobakterid, Candida spp., enterokokid ja Pseudomonas aeruginosa. […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-09T22:30:19+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\/","name":"Uriini mikrobioloogiline uuring - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-05-20T11:26:45+00:00","dateModified":"2025-12-09T22:30:19+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/uriini-mikrobioloogiline-uuring\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Mikrobioloogilised uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/mikrobioloogilised-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Uriini mikrobioloogiline uuring"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kaja Vaagen","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kajakall\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise mikrobioloogia ja m\u00fckobakterioloogia osakond Tavaliselt on kuseteede infektsioonide tekitajad p\u00e4rit patsiendi oma mikrobiootast. Sagedasemad tekitajad on Escherichia coli, harvem muud enterobakterid (Enterobacter spp., Klebsiella spp., Proteus spp. jt), enterokokid ja Staphylococcus saprophyticus. Haiglatekkesed kuseteede infektsioonid on sageli seotud invasiivsete protseduuride ja p\u00f5iekateetrite kasutamisega ning sagedasemad tekitajad on enterobakterid, Candida spp., enterokokid ja Pseudomonas aeruginosa.…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11339","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/31"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11339"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11339\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7292"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11339"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}