{"id":11408,"date":"2025-05-26T16:25:48","date_gmt":"2025-05-26T14:25:48","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=11408"},"modified":"2025-12-21T17:39:05","modified_gmt":"2025-12-21T15:39:05","slug":"autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\/","title":{"rendered":"Autoimmuunsete m\u00fcosiitidega seotud IgG (Ro52, OJ, EJ, PL12, PL7, SRP, Jo1, PM\/Scl75, PM\/Scl100, Ku, SAE1, NXP2, MDA5, TIF1g, Mi2b, Mi2a) paneel (immunoblot)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"99%\">M\u00fcosiitide IgG paneel (IB)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td>Jo1 IgG QN<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Dermatom\u00fcosiit (DM)<\/strong> ja <strong>pol\u00fcm\u00fcosiit (PM)<\/strong> on autoimmuunse geneesiga p\u00f5letikulised skeletilihaste haigused, mida iseloomustab proksimaalsete lihaste n\u00f5rkus, lihasvalu, lihaskahjustuse markerite (kreatiini kinaas, kreatiini kinaasi MM isoens\u00fc\u00fcm, m\u00fcoglobiin, laktaadi deh\u00fcdrogenaas, aspartaadi aminotransferaas, troponiin T) taseme t\u00f5us ning allpool toodud autoantikehade esinemine seerumis. Erinevalt PMst kaasnevad DMga mitmesugused nahan\u00e4hud. Esineb ka am\u00fcopaatiline DM vorm, mille puhul esinevad vaid iseloomulikud nahan\u00e4hud, kuid lihaskahjustuse tunnused puuduvad. DM ja harvem ka PM v\u00f5ivad olla \u00fcheks paraneoplastilise s\u00fcndroomi v\u00e4ljenduseks ja seda isegi enne, kui kasvaja on kaasaja diagnostikavahenditega leitav.<\/p>\n\n\n\n<p>DM ja PM puhul esinevad autoantikehad jaotuvad m\u00fcosiidispetsiifilisteks ning m\u00fcosiidiga kaasnevateks antikehadeks. M\u00fcosiidispetsiifiliste antikehade hulka kuuluvad aminoats\u00fc\u00fcl-tRNA s\u00fcntetaasi (Jo1, PL7, PL12, OJ, EJ), signaali \u00e4ratundva partikli (SRP), Mi2-, MDA5-, SAE1- ja TIF1-vastased antikehad. M\u00fcosiidiga assotsieeruvate autoantikehade hulka kuuluvad PM\/Scl-, Ku- ja U1RNP-vastased antikehad. Allpool toodud antikehad v\u00f5ivad leiduda ka erinevate sidekoehaiguste <em>overlap<\/em>-s\u00fcndroomide ning mittediferentseerunud sidekoehaigusete vormide korral, mille puhul esineb m\u00fcosiidi komponent.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork)<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Seerum +4 \u00b0C 14 p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>kaks korda n\u00e4dalas<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong><em>immunoblot<\/em>-meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Vastuse vorm: <\/strong>negatiivne\/positiivne<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>M\u00fcosiitide paneeli kasutatakse m\u00fcosiidi diagnoosi kinnitamiseks ja t\u00e4psustamiseks kas vastava kliinilise pildi v\u00f5i m\u00fcosiidile viitavate autoantikehade esinemise korral s\u00fcsteemsete sidekoehaiguste paneelis.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Jo1 IgG QN kasutatakse m\u00fcosiidi prognoosi hindamisel ning ravivastuse monitooringuks.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Tabel 1. DM ja PM korral esinevate autoantikehade esinemissagedus.<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\"><strong>Antikeha<\/strong><\/td><td width=\"25%\"><strong>Esinemissagedus (DM\/PM)*<\/strong><\/td><td width=\"49%\"><strong>M\u00e4rkused<\/strong><\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">Mi2a IgG, Mi2b IgG<\/td><td width=\"25%\">20%\/3%<\/td><td width=\"49%\">Juveniilne DM 4%<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">TIF1g IgG<\/td><td width=\"25%\">21%\/13%<\/td><td width=\"49%\">Seos maliigsusega; juveniilne DM 25%<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">MDA5 IgG<\/td><td width=\"25%\">19\u201335%<\/td><td width=\"49%\">Interstitsiaalne kopsuhaigus (ILD); am\u00fcopaatiline DM<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">NXP2 IgG<\/td><td width=\"25%\">1\u20135%<\/td><td width=\"49%\">Seos maliigsusega; juveniilne DM 20\u201325%,<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">SAE1 IgG<\/td><td width=\"25%\">8%\/?<\/td><td width=\"49%\">Silelihaskoe haaratus<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">Ku IgG<\/td><td width=\"25%\">10\u201320%<\/td><td width=\"49%\">PM\/s\u00fcsteemse skleroosi\/SLE <em>overlap<\/em> 55%<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">PM\/Scl100 IgG<\/td><td width=\"25%\">2%<\/td><td width=\"49%\">PM\/skleroderma <em>overlap<\/em> 20%, melanoom 7%<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">PM\/Scl75 IgG<\/td><td width=\"25%\">2%<\/td><td width=\"49%\">PM\/skleroderma <em>overlap<\/em> 20%<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">Jo1 IgG<\/td><td width=\"25%\">25\u201335%<\/td><td width=\"49%\">Pigem PM; juveniilne DM 3%<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">SRP IgG<\/td><td width=\"25%\">5%<\/td><td width=\"49%\">&nbsp;<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">PL7 IgG<\/td><td width=\"25%\">1\u20135%<\/td><td width=\"49%\">ILD; pigem DM<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">PL12 IgG<\/td><td width=\"25%\">1\u20135%<\/td><td width=\"49%\">&nbsp;<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">EJ IgG<\/td><td width=\"25%\">1\u20135%<\/td><td width=\"49%\">Pigem PM<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">OJ IgG<\/td><td width=\"25%\">1\u20135%<\/td><td width=\"49%\">ILD; pigem DM<\/td><\/tr><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"25%\">Ro52 IgG<\/td><td width=\"25%\">30%<\/td><td width=\"49%\">&nbsp;<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>* Ilma murrujooneta v\u00e4\u00e4rtus n\u00e4itab summaarset esinemissagedust DM ja PM korral.<strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mi2-vastased antikehad<\/strong> seostuvad rakutuumas oleva DNA helikaasiga, mis osaleb transkriptsiooni protsessis. Mi2 antigeeni esineb naha keratinots\u00fc\u00fctides ja lihasrakkudes ning osaleb m\u00f5lema koet\u00fc\u00fcbi regeneratsioonis kahjustuse j\u00e4rgselt. Mi2 positiivsetel patsientidel esineb harva antis\u00fcntetaasi s\u00fcndroomi ning ILD-d. Kuna nad alluvad h\u00e4sti konventsionaalsele immunosuppressiivsele ravile, siis on selliste patsientide prognoos keskmisest parem. Siiski v\u00f5ivad Mi2b t\u00fc\u00fcpi antikehad esineda soole v\u00f5i rinnav\u00e4higa seostuva DM korral.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>TIF1g-vastased antikehad<\/strong> seostuvad transkriptsiooni intermediaarse faktor 1 gammaga (TIF1\u03b3), mis osaleb transkriptsiooni regulatsioonis ja kaudselt soodustab rakkude jagunemist ja diferentseerumist. TIF1g antikehade olemasolu seostub maliigsusega: spetsiifilisus on 89% ning sensitiivsus 70%. Juveniilse DM korral seos maliigsusega puudub.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>MDA5-vastased antikehad<\/strong> seostuvad samanimelise valguga, mis osaleb retinoidide signaali\u00fclekandes ning loomuliku immuuns\u00fcsteemi osana ka viirusliku RNA \u00e4ratundmises. MDA5-vastased antikehad seostuvad pigem am\u00fcopaatilise DM-ga (53\u201373%) ning need ei esine koos s\u00fcntetaasi vastaste autoantikehadega. Kuna MDA5-vastased antikehad seostuvad ka kiirelt areneva ILD esinemisega (15%), siis on neid kandvatel patsientidel prognoos halvem kui MDA5 negatiivsetel.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>NXP2-vastased antikehad<\/strong> (teise nimega MJ-vastased antikehad) seostuvad <em>nuclear matrix protein 2<\/em> (NXP2) nimelise valguga rakutuumas, mis osaleb transkriptsiooni kontrollis. Need antikehad esinevad pigem juveniilse DM korral ning seostuvad raskema haiguse kuluga (lihaskontraktuurid, atroofia, tugev funktsioonilangus). T\u00e4iskasvanutel seostub nende antikehade esinemine maliigsusega (rinna, emaka v\u00f5i pankrease kartsinoom)<strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>SAE1-vastased antikehad<\/strong> tunnevad \u00e4ra <em>small ubiquitin-like modifier activating enzyme 1 <\/em>(SAE1)valku, mis osaleb paljude oluliste signaali\u00fclekande komponentide (kinaasid, transkriptsioonifaktorid) s\u00fcnteesij\u00e4rgsel modifitseerimisel. Need antikehad esinevad s\u00fcsteemse silelihaskoe haaratusega (nt d\u00fcsfaagiaga) DM patsientidel. Samas esineb SAE1 positiivsetel DM patsientidel v\u00e4hem maliigsust ning ILD-d.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ku-vastased antikehad<\/strong> tunnevad \u00e4ra Ku valku, mis on vajalik kaheahelaliste DNA defektide reparatsiooniks ning immunoloogilise mitmekesisuse tekkeks l\u00fcmfots\u00fc\u00fctides. K\u00f5ige sagedamini leitakse Ku-vastaseid antikehi m\u00fcosiidi komponendiga <em>overlap<\/em>-s\u00fcndroomide korral, v\u00e4hem SLE (27%), s\u00fcsteemse skleroosi (14%) ja reumatoidartriidi (6%) korral. Esineb tugev seos PM\/Scl antikehade esinemise ja kindlate HLA II klassi alleelide vahel, mist\u00f5ttu neid antikehi leitakse eranditult europiidset p\u00e4ritolu patsientide hulgas.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>PM\/Scl-vastased antikehad <\/strong><em>(polymyositis\/scleroderma)<\/em> on spetsiifilised kahele suurele tuumakeste valgukompleksile (75 ja 100 kDa \u2013 vastavalt Scl75 ja Scl100 autoantikehad), mis osalevad RNA protsessimisel. Esinevad peamiselt PM\/skleroderma <em>overlap- <\/em>s\u00fcndroomi puhul, kusjuures suurel osal patsientidest esineb vaid \u00fcks neist autoantikehadest. Seost maliigsusega leitud ei ole.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Aminoats\u00fc\u00fcl-tRNA vastased antikehad<\/strong> seonduvad erinevate aminoats\u00fc\u00fcl-tRNA s\u00fcntetaasidega, inhibeerivad nende aktiivsust ning moodustavad seet\u00f5ttu s\u00fcntetaaside vastaste antikehade grupi. Harilikult esineb \u00fchel patsiendil \u00fchte t\u00fc\u00fcpi s\u00fcntetaasi vastaseid autoantikehi. S\u00fcntetaasi vastaste antikehade esinemisega kaasneb sageli antis\u00fcntetaasi s\u00fcndroom, kuhu kuuluvad interstitsiaalne kopsuhaigus (<em>interstitial lung disease<\/em>, ILD), Raynaud fenomen, palavik, artriit, \u201cmehhaaniku k\u00e4si\u201d ja dermatom\u00fcosiidi nahan\u00e4hud.<\/p>\n\n\n\n<p>Erinevad s\u00fcntetaasi antikehad seostuvad m\u00f5nev\u00f5rra erineva kliinilise pildiga.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Jo1-vastased antikehad<\/strong> on k\u00f5ige levinumad selle grupi antikehad, seonduvad histid\u00fc\u00fcl-tRNA s\u00fcntetaasiga ning esinevad pigem PM korral. Jo1 antikehad on k\u00f5rge septsiifilisusega (ligi 100%) m\u00fcosiitide suhtes ja kuna nende tase korreleerub lihaskahjustuse ning \u00fcldise haiguse aktiivsusega, siis v\u00f5ib nende hulka kasutada haiguse prognoosi ning ravivastuse hindamisel. Lastel esineb Jo1 antikehi v\u00e4ga harva.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>PL12-vastased antikehad<\/strong> seostuvad alan\u00fc\u00fcl-tRNA s\u00fcntetaasiga.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>PL7-vastased antikehad<\/strong> seostuvad treon\u00fc\u00fcl-tRNA s\u00fcntetaasiga.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>EJ-vastased antikehad<\/strong> seostuvad gl\u00fcts\u00fc\u00fcl-tRNA s\u00fcntetaasiga.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>OJ-vastased antikehad<\/strong> seostuvad isoleuts\u00fc\u00fcl-tRNA s\u00fcntetaasiga.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>SRP-vastased antikehad <\/strong>seostuvad ts\u00fctoplasmaatilise <em>signal recognition particle <\/em>(SRP) valguga, mis osaleb v\u00e4rskelt s\u00fcnteesitud valkude transpordis endoplasmaatilises retiikulumis. SRP-vastased antikehad on spetsiifilised PM suhtes ja esinevad sagemini \u00e4gedalt algava ning t\u00f5siselt kulgeva nekrotiseeriva m\u00fcopaatia korral, mis allub halvasti harilikule immuunsuppressiivsele ravile (anti-SRP-s\u00fcndroom). Samas esineb neid antikehi juveniilse DM puhul harva.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ro52-vastased antikehad<\/strong> kuuluvad SSA autoantikehade hulka ja tunnevad \u00e4ra \u00fchte kahest Ro antigeenist (52 kD;teine on 60kD ja vastavalt Ro60). Ro valk seondub v\u00e4ikeste mittekodeerivate RNA molekulidega (Y RNA) ning moodustab Ro partikli, mis osaleb DNA replikatsioonis. M\u00f5lemat autoantikeha esineb v\u00f5rdselt SLE (45%), Sj\u00f6greni s\u00fcndroomi (70%) ja primaarse biliaarse kolangiidi (30%) korral. Samas DM\/PM korral leidub vaid Ro52 antikeha. Ro52 esineb sagedamini kui Ro60 ka s\u00fcsteemse skleroosi (19%) ja Sharp s\u00fcndroomi korral (29%) (vt ka S\u00fcsteemsete sidekoehaiguste IgG paneel).<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Viljar Jaks<\/p>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/susteemsete-sidekoehaiguste-uuringud\/\">S\u00fcsteemsete sidekoehaiguste uuringud<\/a><br><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/susteemsete-sidekoehaigustega-seotud-igg-paneel\/\">S\u00fcsteemsete sidekoehaigustega seotud IgG paneel<br><\/a><a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/susteemse-skleroosiga-seotud-igg-paneel\/\">S\u00fcsteemse skleroosiga seotud IgG paneel<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Anal\u00fc\u00fcsid: M\u00fcosiitide IgG paneel (IB) Jo1 IgG QN Dermatom\u00fcosiit (DM) ja pol\u00fcm\u00fcosiit (PM) on autoimmuunse geneesiga p\u00f5letikulised skeletilihaste haigused, mida iseloomustab proksimaalsete lihaste n\u00f5rkus, lihasvalu, lihaskahjustuse markerite (kreatiini kinaas, kreatiini kinaasi MM isoens\u00fc\u00fcm, m\u00fcoglobiin, laktaadi deh\u00fcdrogenaas, aspartaadi aminotransferaas, troponiin T) taseme t\u00f5us ning allpool toodud autoantikehade esinemine seerumis. Erinevalt PMst kaasnevad DMga mitmesugused [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7253,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-11408","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.5 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Autoimmuunsete m\u00fcosiitidega seotud IgG (Ro52, OJ, EJ, PL12, PL7, SRP, Jo1, PM\/Scl75, PM\/Scl100, Ku, SAE1, NXP2, MDA5, TIF1g, Mi2b, Mi2a) paneel (immunoblot) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Autoimmuunsete m\u00fcosiitidega seotud IgG (Ro52, OJ, EJ, PL12, PL7, SRP, Jo1, PM\/Scl75, PM\/Scl100, Ku, SAE1, NXP2, MDA5, TIF1g, Mi2b, Mi2a) paneel (immunoblot) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Anal\u00fc\u00fcsid: M\u00fcosiitide IgG paneel (IB) Jo1 IgG QN Dermatom\u00fcosiit (DM) ja pol\u00fcm\u00fcosiit (PM) on autoimmuunse geneesiga p\u00f5letikulised skeletilihaste haigused, mida iseloomustab proksimaalsete lihaste n\u00f5rkus, lihasvalu, lihaskahjustuse markerite (kreatiini kinaas, kreatiini kinaasi MM isoens\u00fc\u00fcm, m\u00fcoglobiin, laktaadi deh\u00fcdrogenaas, aspartaadi aminotransferaas, troponiin T) taseme t\u00f5us ning allpool toodud autoantikehade esinemine seerumis. Erinevalt PMst kaasnevad DMga mitmesugused [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-21T15:39:05+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"6 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/autoimmuunuuringud\\\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/autoimmuunuuringud\\\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\\\/\",\"name\":\"Autoimmuunsete m\u00fcosiitidega seotud IgG (Ro52, OJ, EJ, PL12, PL7, SRP, Jo1, PM\\\/Scl75, PM\\\/Scl100, Ku, SAE1, NXP2, MDA5, TIF1g, Mi2b, Mi2a) paneel (immunoblot) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-05-26T14:25:48+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-21T15:39:05+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/autoimmuunuuringud\\\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/autoimmuunuuringud\\\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/autoimmuunuuringud\\\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Autoimmuunuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/autoimmuunuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Autoimmuunsete m\u00fcosiitidega seotud IgG (Ro52, OJ, EJ, PL12, PL7, SRP, Jo1, PM\\\/Scl75, PM\\\/Scl100, Ku, SAE1, NXP2, MDA5, TIF1g, Mi2b, Mi2a) paneel (immunoblot)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Autoimmuunsete m\u00fcosiitidega seotud IgG (Ro52, OJ, EJ, PL12, PL7, SRP, Jo1, PM\/Scl75, PM\/Scl100, Ku, SAE1, NXP2, MDA5, TIF1g, Mi2b, Mi2a) paneel (immunoblot) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Autoimmuunsete m\u00fcosiitidega seotud IgG (Ro52, OJ, EJ, PL12, PL7, SRP, Jo1, PM\/Scl75, PM\/Scl100, Ku, SAE1, NXP2, MDA5, TIF1g, Mi2b, Mi2a) paneel (immunoblot) - \u00dchendlabor","og_description":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Anal\u00fc\u00fcsid: M\u00fcosiitide IgG paneel (IB) Jo1 IgG QN Dermatom\u00fcosiit (DM) ja pol\u00fcm\u00fcosiit (PM) on autoimmuunse geneesiga p\u00f5letikulised skeletilihaste haigused, mida iseloomustab proksimaalsete lihaste n\u00f5rkus, lihasvalu, lihaskahjustuse markerite (kreatiini kinaas, kreatiini kinaasi MM isoens\u00fc\u00fcm, m\u00fcoglobiin, laktaadi deh\u00fcdrogenaas, aspartaadi aminotransferaas, troponiin T) taseme t\u00f5us ning allpool toodud autoantikehade esinemine seerumis. Erinevalt PMst kaasnevad DMga mitmesugused [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-21T15:39:05+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"6 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\/","name":"Autoimmuunsete m\u00fcosiitidega seotud IgG (Ro52, OJ, EJ, PL12, PL7, SRP, Jo1, PM\/Scl75, PM\/Scl100, Ku, SAE1, NXP2, MDA5, TIF1g, Mi2b, Mi2a) paneel (immunoblot) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-05-26T14:25:48+00:00","dateModified":"2025-12-21T15:39:05+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/autoimmuunsete-muosiitidega-seotud-igg-paneel\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Autoimmuunuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/autoimmuunuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Autoimmuunsete m\u00fcosiitidega seotud IgG (Ro52, OJ, EJ, PL12, PL7, SRP, Jo1, PM\/Scl75, PM\/Scl100, Ku, SAE1, NXP2, MDA5, TIF1g, Mi2b, Mi2a) paneel (immunoblot)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Anal\u00fc\u00fcsid: M\u00fcosiitide IgG paneel (IB) Jo1 IgG QN Dermatom\u00fcosiit (DM) ja pol\u00fcm\u00fcosiit (PM) on autoimmuunse geneesiga p\u00f5letikulised skeletilihaste haigused, mida iseloomustab proksimaalsete lihaste n\u00f5rkus, lihasvalu, lihaskahjustuse markerite (kreatiini kinaas, kreatiini kinaasi MM isoens\u00fc\u00fcm, m\u00fcoglobiin, laktaadi deh\u00fcdrogenaas, aspartaadi aminotransferaas, troponiin T) taseme t\u00f5us ning allpool toodud autoantikehade esinemine seerumis. Erinevalt PMst kaasnevad DMga mitmesugused&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11408","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11408"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11408\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7253"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11408"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}