{"id":11835,"date":"2025-06-22T20:06:38","date_gmt":"2025-06-22T18:06:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=11835"},"modified":"2025-11-20T00:55:47","modified_gmt":"2025-11-19T22:55:47","slug":"ammoonium-p-nh4","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/ammoonium-p-nh4\/","title":{"rendered":"Ammoonium (P-NH4)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ammoniaak (NH<sub>3<\/sub>)<\/strong> on aminohapete oks\u00fcdatiivse desamiinimise produkt. Tsirkuleeriva ammoniaagi peamiseks allikaks on seedetrakt, kus ta moodustub toiduvalkude ja sooletrakti sekreetides oleva uurea bakteriaalsel l\u00f5hustumisel bakterite proteaaside, ureaaside ja aminohapete oks\u00fcdaaside toimel, samuti ka glutamiini h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsil peen- ja j\u00e4mesooles ning neeru tuubulusrakkudes. V\u00e4ike osa ammoniaagist moodustub erinevate f\u00fcsioloogiliste amiinide, nagu epinefriini ja dopamiini, aeroobsel oks\u00fcdatsioonil ning aminohapete mitteoks\u00fcdatiivsel desamiinimisel. Ammoniaak esineb inimorganismis enamasti ammooniumioonina (NH<sub>4<\/sub>). Ammoniaak on toksiline keskn\u00e4rvis\u00fcsteemile juba madalas kontsentratsioonis. Seet\u00f5ttu salvestatakse ja transporditakse ta maksa mittetoksiliste \u00fchenditena: peamiselt glutamiinina, aga ka alaniinina. P\u00f5hikogus ammoniaaki elimineeritakse maksa hepatots\u00fc\u00fctides uurea ts\u00fckli t\u00f6\u00f6ga. Moodustub uurea, mis transporditakse neerudesse ja v\u00e4ljutatakse uriiniga. Neerudesse transporditud glutamaadi l\u00f5hustumisel tekkinud ammoniaak v\u00e4ljub uriiniga ammooniumsooladena.<\/p>\n\n\n\n<p>Keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi siseneb ammoniaak passiivse difusiooni teel. Difusiooni kiirus on proportsionaalne kontsentratsiooniga plasmas ja suureneb pH t\u00f5ustes. Ammooniumioonid l\u00e4bivad hematoentsefaalbarj\u00e4\u00e4ri halvemini.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Patsient peab enne proovi v\u00f5tmist <em>paastuma 12 tundi<\/em> ja <em>ei tohi 6\u20138 tundi enne proovi v\u00f5tmist suitsetada.<\/em> Punktsioonikohta ja seda \u00fcmbritsevat nahka tuleb eelnevalt hoolikalt puhastada, sest higi sisaldab suurel hulgal ammoniaaki.<\/p>\n\n\n\n<p>Proovin\u00f5u panna eeljahutatud konteinerisse (k\u00fcsida laborist!) ja toimetada koheselt laborisse, kuna tsentrifuugimine peab toimuma 15 minuti jooksul peale prooviv\u00f5ttu. Katsutit ei tohi avada! Proov ei tohi olla hemol\u00fc\u00fctiline!<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">K2E\/K3E-katsuti (lilla kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Plasma +4 \u00b0C \u00fcks tund, -20 \u00b0C kolm p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>\u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod: <\/strong>fotomeetriline meetod<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>&lt; 2 p<\/strong><\/td><td width=\"35%\"><\/td><td width=\"34%\">&lt; 144 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>2 p \u2013 &lt; 6 p<\/strong><\/td><td><\/td><td>&lt; 134 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>6 p \u2013 &lt; 18 a<\/strong><\/td><td><\/td><td>&lt; 48 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td>M<\/td><td>16\u201360 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><\/td><td>N<\/td><td>11\u201351 \u00b5mol\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Reye' s\u00fcndroomi ning p\u00e4rilike uurea ts\u00fckli ja muude metaboolsete h\u00e4irete diagnostika. Entsefalopaatia geneesi v\u00e4ljaselgitamine. Maksapuudulikkusega patsientide seisundi j\u00e4lgimine.<\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fcperammoneemia tekkep\u00f5hjused v\u00f5ivad olla p\u00e4rilikud v\u00f5i omandatud.<\/p>\n\n\n\n<p><em>P\u00e4rilike<\/em> metaboolsete h\u00e4irete puhul on ammooniumi kontsentratsiooni t\u00f5us tavaliselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ning ilmneb kas juba esimestel elup\u00e4evadel (aminohapete ainevahetuse h\u00e4ired, orgaaniliste hapete ainevahetuse h\u00e4ired) v\u00f5i p\u00e4rast seda (uurea ts\u00fckli h\u00e4ired, rasvhapete oks\u00fcdatsiooni h\u00e4ired). P\u00e4rilikud uurea ts\u00fckli ens\u00fc\u00fcmide defitsiidid on vasts\u00fcndinute h\u00fcperammoneemia t\u00e4htsamateks p\u00f5hjusteks. Samuti v\u00f5ib h\u00fcperammoneemia kaasneda p\u00e4rilikele orgaanilistele atsiduuriatele, rasvhapete beeta-oks\u00fcdatsiooni defektidele ja karnitiini ainevahetush\u00e4iretele.<\/p>\n\n\n\n<p>Enneaegsetel vasts\u00fcndinutel v\u00f5ib aga esineda \u201etransitoorne h\u00fcperammoneemia\u201c, mis on tingitud portaalse verevarustuse h\u00e4iretest (s.t portaalveri ei j\u00f5ua hepatots\u00fc\u00fctideni). H\u00fcperammoneemia ilmneb siis esimese 24 elutunni jooksul. Ammooniumi kontsentratsiooni t\u00f5us on tavaliselt kahekordne ja tase normaliseerub m\u00f5ne p\u00e4eva v\u00f5i n\u00e4dala jooksul.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Omandatud<\/em> h\u00fcperammoneemia p\u00f5hjusteks on raske maksahaigus v\u00f5i neerupuudulikkus, samuti Reye\u2019 s\u00fcndroom.<\/p>\n\n\n\n<p>Raske \u00e4geda (fulminantne hepatiit) v\u00f5i kroonilise maksakahjustuse (tsirroos) puhul on uurea s\u00fcntees v\u00e4henenud, mist\u00f5ttu tekib h\u00fcperammoneemia, p\u00f5hjustades entsefalopaatiat. Maksakahjustuse korral esinev ammooniumi kontsentratsiooni t\u00f5us on harva \u00fcle 500 \u03bcmol\/L. Tsirroosiga patsientidel v\u00f5ib hepaatilist entsefalopaatiat s\u00fcvendada seedetrakti verejooksuga kaasnev ammooniumilisandumine verevalkude bakteriaalse metabolismi t\u00f5ttu. Ammooniumi sisaldus veres ja hepaatilise entsefalopaatia raskusaste korreleeruvad halvasti.<\/p>\n\n\n\n<p>Neerupuudulikkuse puhul suureneb uurea l\u00e4mmastiku hulk, mis seedetrakti difundeerudes konverteeritakse ammoniaagiks, tekib h\u00fcperammoneemia.<\/p>\n\n\n\n<p>Kerget v\u00f5i m\u00f5\u00f5dukat ammooniumikontsentratsiooni t\u00f5usu v\u00f5ivad anda veel leukeemia, perinataalne asf\u00fcksia, generaliseerunud lihtherpesviirusinfektsioon, sepsis (maksakahjustus), methemoglobineemia, valgurikas dieet. Ravimitest p\u00f5hjustavad ammooniumi kontsentratsiooni t\u00f5usu valproaat (inhibeerib uurea s\u00fcnteesi), barbituraadid, ts\u00fctostaatikumid, karbamasepiin, furosemiid.<\/p>\n\n\n\n<p>H\u00fcperammoneemia v\u00f5ib olla (sagedamini lastel) t\u00e4ieliku parenteraalse toitmise \u00fcheks v\u00f5imalikuks metaboolseks komplikatsiooniks, p\u00f5hjusteks \u00fclem\u00e4\u00e4rane valgukoormus, arginiini defitsiit, maksa d\u00fcsfunktsioon, ammooniumi eelnev moodustumine aminohapete lahustes.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dchekordselt leitud h\u00fcperammoneemia korral tuleks ammooniumi anal\u00fc\u00fcsi korrata mitte hiljem kui 12\u201324 tunni m\u00f6\u00f6dudes. P\u00fcsiv h\u00fcperammoneemia, mis ulatub \u00fcle 180 \u03bcmol\/L vajab kohest ravi s\u00f5ltumata tema tekkep\u00f5hjustest. Ebaselge h\u00fcperammoneemia korral tasuks kaaluda t\u00e4iendavate uuringute tegemist, nagu vereseerumi ja uriini aminohapete anal\u00fc\u00fcs ja uriini orgaaniliste hapete gaaskromatograafiline anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n\n\n\n<p>Sulfasalasiin ja sulfap\u00fcridiin v\u00f5ivad p\u00f5hjustada eba\u00f5igeid tulemusi ammooniumi m\u00e4\u00e4ramisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Katrin Reimand<br>Muudetud 20.01.2023<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Ammoniaak (NH3) on aminohapete oks\u00fcdatiivse desamiinimise produkt. Tsirkuleeriva ammoniaagi peamiseks allikaks on seedetrakt, kus ta moodustub toiduvalkude ja sooletrakti sekreetides oleva uurea bakteriaalsel l\u00f5hustumisel bakterite proteaaside, ureaaside ja aminohapete oks\u00fcdaaside toimel, samuti ka glutamiini h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsil peen- ja j\u00e4mesooles ning neeru tuubulusrakkudes. V\u00e4ike osa ammoniaagist moodustub erinevate f\u00fcsioloogiliste amiinide, nagu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7256,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-11835","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Ammoonium (P-NH4) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/ammoonium-p-nh4\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Ammoonium (P-NH4) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Ammoniaak (NH3) on aminohapete oks\u00fcdatiivse desamiinimise produkt. Tsirkuleeriva ammoniaagi peamiseks allikaks on seedetrakt, kus ta moodustub toiduvalkude ja sooletrakti sekreetides oleva uurea bakteriaalsel l\u00f5hustumisel bakterite proteaaside, ureaaside ja aminohapete oks\u00fcdaaside toimel, samuti ka glutamiini h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsil peen- ja j\u00e4mesooles ning neeru tuubulusrakkudes. V\u00e4ike osa ammoniaagist moodustub erinevate f\u00fcsioloogiliste amiinide, nagu [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/ammoonium-p-nh4\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-19T22:55:47+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/ammoonium-p-nh4\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/ammoonium-p-nh4\\\/\",\"name\":\"Ammoonium (P-NH4) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-06-22T18:06:38+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-19T22:55:47+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/ammoonium-p-nh4\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/ammoonium-p-nh4\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/ammoonium-p-nh4\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Elektrol\u00fc\u00fctide uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/elektroluutide-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Ammoonium (P-NH4)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Ammoonium (P-NH4) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/ammoonium-p-nh4\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Ammoonium (P-NH4) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Ammoniaak (NH3) on aminohapete oks\u00fcdatiivse desamiinimise produkt. Tsirkuleeriva ammoniaagi peamiseks allikaks on seedetrakt, kus ta moodustub toiduvalkude ja sooletrakti sekreetides oleva uurea bakteriaalsel l\u00f5hustumisel bakterite proteaaside, ureaaside ja aminohapete oks\u00fcdaaside toimel, samuti ka glutamiini h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsil peen- ja j\u00e4mesooles ning neeru tuubulusrakkudes. V\u00e4ike osa ammoniaagist moodustub erinevate f\u00fcsioloogiliste amiinide, nagu [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/ammoonium-p-nh4\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-19T22:55:47+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/ammoonium-p-nh4\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/ammoonium-p-nh4\/","name":"Ammoonium (P-NH4) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-06-22T18:06:38+00:00","dateModified":"2025-11-19T22:55:47+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/ammoonium-p-nh4\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/ammoonium-p-nh4\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/ammoonium-p-nh4\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Elektrol\u00fc\u00fctide uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/elektroluutide-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Ammoonium (P-NH4)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Ammoniaak (NH3) on aminohapete oks\u00fcdatiivse desamiinimise produkt. Tsirkuleeriva ammoniaagi peamiseks allikaks on seedetrakt, kus ta moodustub toiduvalkude ja sooletrakti sekreetides oleva uurea bakteriaalsel l\u00f5hustumisel bakterite proteaaside, ureaaside ja aminohapete oks\u00fcdaaside toimel, samuti ka glutamiini h\u00fcdrol\u00fc\u00fcsil peen- ja j\u00e4mesooles ning neeru tuubulusrakkudes. V\u00e4ike osa ammoniaagist moodustub erinevate f\u00fcsioloogiliste amiinide, nagu&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11835","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11835"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11835\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7256"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11835"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}